Maqataevtyń 60 jyldyǵyna arnalǵan keshtegi sóz
Adamzat balasy óz uǵymdarynyń shynaıysy men jalǵanyn almastyryp alyp, dúnıetanym turǵysynda kóbinese adasýmen ótedi eken. Adamzat balasynyń ózin-ózi osylaısha aldaýsyratýmen ótetini jaıly bizdiń eramyzǵa deıingi oıshyldardan bastap, ár zamannyń ǵulamalary qabyrǵasy qaıysa talaı ret aıtyp, dáleldegen.
Al, ár ǵasyrda tym sırek dúnıege keletin dara tulǵalar aınalasyndaǵy adamdarǵa absalúttik shyndyq pen qara boıaýy badyraıǵan jalǵandyqtyń arasyn, aıyrmashylyǵyn dáleldep beremin, sóıtip zamandastarymdy rýhanı adasýdan aman alyp qalamyn dep sharshaýmen ótedi eken. Biraq mundaı aqıqatty, jany ashýdy jumyr basty pende shirkin dóp ańǵara bersin be?
«Apyr-aý, mynaý aqyn bizdiń durys dep uqqan dúnıemizdi jalǵanǵa shyǵarmaq, jalǵan degenimizdi durys demek. Bul ózi kópke topyraq shashatyndaı kim ózi!» — degen tektes narazy kúńkil álgi múbárak oıly aqynnyń adam balasynyń tragedıaly taǵdyryna ara túspek bolǵan únin óshirmekke umtylady.
Mine, osydan kelip Aqyn men qoǵamnyń arasyndaǵy aıyǵyp bolmas qaıshylyq bastalady. Aqyndy zamandastarynyń túsinbeýi, tipti Muqaǵalı taǵdyrlas jandardy tálkek etýge tyrysýshylyq bastalady. Óz qaraqan basynyń qamy úshin emes, tutas adamzat balasynyń baqyty úshin óz janyn jegideı jegen aqyn ózi solarǵa meıirim qýatyn shashqan adam balasynan osylaısha soqqy jemek. Sondyqtan da:
Mańdaıymnan sıpaǵan bir jan bolsa,
Endi qalǵan ómirimdi qıar edim, — dep, Muqań tektiler taýsyla jyrlaıdy.
Óz basym aqynǵa degen qurmettiń azaıýyn, saıabyrsýyn dúnıeni jalǵyz jaratýshy Alla taǵalaǵa degen seniminiń joǵalýynan dep bilemin. Sebebi, ýaqyt aqyl, aqıqatqa sýarylǵan ottaı ystyq sezimimen ǵumyr keshken parasatty Aqyn ózge pendelerden góri Allanyń shapataǵ-shýaǵyna ǵumyr keshetin jan. Qudaıdyń sózin jerdegilerge jetkizetin taǵdyr ıesi de — Aqyn! Demek, aqyndy elemeı, eskermeı, onyń taǵdyryn púsháıman halge túsirýge tyrysý — sol qoǵamǵa túsken jara, jýylmas daq!
Aqyn — adamdar músindi bolmys. Adamzat qoǵamy — ýaqytsha zańdylyqtar men sharttylyqtar qoımasy. Ol zańdylyqtardyń qalybyna aqyn bolmysy syımaıdy, naǵyz sýretkerdi qoǵamnyń baǵalamaıtyny, qabyldamaıtyny sondyqtan.
Tiriler sanatynda az júrip, óz ortasynan, qoǵamynan qaǵajý kórse, jyr toly keýdesinen biri ıterip, ekinshisi qaqpaılap onyń dúnıede bar-joǵy kezinde elenbeı ǵumyr keshse, oǵan uly talant bolyp týǵany úshin aqynnyń ózi kináli.
Men Maqataev aqyndy baqytty dep sanaımyn. Óıtkeni ol óziniń máńgilik ǵumyrynyń shejiresin, ózi tirisinde aıaq asty bolyp júrse de, jazyp ketti. Ol siz ben bizge kún ǵumyrly sáýlesin qaldyryp attandy. Jalǵan danq, jasandy bedel jınamaı, jasandy óleń jazbaı, bıligi barlarǵa jaǵynbaı attandy. Barlyq baqytty tulǵalar baqytsyz kún keship ótedi degen eken bir myqty.
Maqataev bul jalǵanǵa qaldyrǵan jaryq sáýle-jyrlary búgin halqynyń basyn qurap, eldik pen birliktiń, rýhanı tutastyqtyń baıraǵyna aınalyp otyr.
Muqaǵalı — qaıshylyqty ǵumyr keshken adam. Tirshiliginde óz bolmysyna laıyq ómir qyzyǵyn kóre almaı ótkenin búgin aıtyp jatsaq, ol bizdiń jańalyq ashqanymyz emes.
Endigi másele — sol aqynnyń rýhanı álemin tanyp — bilýimiz bolmaq.
Muqaǵalı álemi — absalútti Aqıqatqa jaqyn turǵan dúnıe. Muqaǵalı álemin tereń túsinip, oǵan boılaý arqyly biz óz ishki jan dúnıemizdegi bálkim buǵan deıin tejeliste kelgen rýhanı kúshterimizdi ashyp, sol arqyly óz ishki tereńdigimizge únemi boılarmyz. Demek, Muqaǵalı muralaryn bizdiń árqaısymyz ózimiz úshin aıta tústik desek, Muqaǵalı rýhynyń da bizdiń jan dúnıe múmkindikterimizdi jyrlary arqyly asha túskeni.
Demek, búgingi jasalynyp jatqan toı da, aqynǵa kórsetilip jatqan qurmet te — eń áýeli olardyń ózderine ózderiniń jasap jatqan rýhanı qamqorlyǵy.
Óser eldiń balasy aqyndaryn qurmetteıdi, mádenıetti, rýhy bıik halyq qana dara talanttaryn kózi tirisinde-aq qadirleıdi.
Kózi tirisinde bılikti top moıyndamaǵanymen, týǵan eliniń muńyn muńdap, joǵyn joqtap ótken qaıran aqynnyń halqynyń shyn mánindegi uly perzenti bolǵandyǵyn búgingi kún dáleldep otyr. Qazaq poezıasynyń ýaqyttyń daýyl-jeli myzǵyta almas alyp báıteregi Ábdilda Tájibaevty akademık bolmasa da halyqtyń akademık dep uǵatyny sekildi, týǵan halqy kózi tirisinde-aq moıyndaǵan Muqaǵalı Maqataevqa halyq aqyny degen qurmetti ataq zańdy túrde berilse dep usynys jasaımyn.
1991
You Might Also Like
