InfoHub Logo

Aınymaly tok. Aınymaly tok tizbegindegi aktıvti kedergi
Fızıka 11 synyp
Silteme: Jospar
Jalpy maqsaty:
1. Aınymaly tok. Aınymaly tok tizbegindegi aktıvti kedergi jaıly maǵlumat berý
2. Aınymaly tok. Aınymaly tok tizbegindegi aktıvti kedergi formýlasyn esep shyǵarýda qoldana bilýge úıretý
3. ózin - ózi baǵalaýǵa baýlý
Kútiletin nátıje:
1. Aınymaly tok. Aınymaly tok tizbegindegi aktıvti kedergi jaıly maǵlumat alady
2. Aınymaly tok. Aınymaly tok tizbegindegi aktıvti kedergi formýlasyn esep shyǵarýǵa úırenedi
3. ózin - ózi baǵalaı alatyn bolady
Negizgi ıdeıalar:
Eriksiz elektromagnıttik terbelister dep syrtqy elektr qozǵaýshy kúshiniń perıodty ózgerýiniń saldarynan bolatyn tizbektegi tok kúshi men kerneýdiń perıodty túrde ózgerýin aıtady. Eger syrtqy májbirleýshi EQK - i garmonıalyq zańdylyqpen ózgeretin bolsa, onda tizbekte týyndylaıtyn tok ta osy zańdylyqpen ózgeredi. Tizbektegi toktyń osyndaı eriksiz garmonıalyq terbelisi aınymaly tok dep atalady. Tizbekte ornyqqan eriksiz elektromagnıttik terbelisterdi aınymaly tok dep ataıdy.
Berilgen ýaqyt mezetinde ótkizgishtiń kez kelgen kóldeneń qımasyndaǵy tok kúshiniń máni, ıaǵnı tok kúshiniń lezdik máni birdeı bolsa, mundaı tokty kvazıstasıonar tok dep ataıdy.
Aınymaly tok generatorynyń qurylysynyń prınsıptik sulbasy:
e=- F (1) e=Emcoswt (2) u=Umsinwt (3) u=Umcoswt (4)
Rezıstor men jalǵaǵysh symdardan turatyn qarapaıym tizbektiń qysqyshtaryndaǵy kerneý u=Umcoswt zańymen ózegeredi.
R kedergini aktıv kedergi dep ataıdy.
i=Imcoswt - bul tizbektegi tok kúshiniń terbelis teńdeýi.
Tapsyrmalar: Toptyq jumys «Jıgso»
Tapsyrmalar: Juptyq jumys «Pılot - Shtýrman»
Tapsyrmalar: Jeke jumys «Blým taksonomıasy»
Sabaq boıynsha muǵalimniń jazbalary: (muǵalim jáne oqýshy nemen aınalysady)
İ. Uıymdastyrý (2 mınýt)
1. 1. Sálemdesý
1. 2. Synyp oqýshylaryna jaǵymdy ahýal týǵyzý
1. 3. Túgeldeý
1. 2. Topqa bólý (1, 2, 3 sandaryna baılanysty 3 topqa bólinedi)

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý (4 mınýt)
1. Gormonıkalyq terbelis degendi qalaı túsinesińder?
2. Terbelis túrlerin ata?
3. Eriksiz jáne Avtoterbelister degendi qalaı túsinesińder?

İİİ. Talqylaý úshin suraqtar beriledi (3 mınýt)
1. Eriksiz terbelis degenimiz ne?
2. Eriksiz terbelistiń perıodty túrde ózgerýi múmkin be?
3. Olaı bolsa, aınymaly tok degendi kalaı túsinesińder?

İÚ. Toptyq jumys «Jıgso» (15 mınýt)
Sizdiń tobyńyzda 5 róldi: lıder, baıandamashy, hatshy, ýaqyt saqshysy jáne baqylaýshylardy anyqtańyz. Jumys tómendegideı josparmen júredi:
Berilgen mátindi oqyp, toppen birlese otyryp, talqylaıdy jáne ár toptyń baqylaýshysy jasaǵan jumystarǵa sáıkes baqylaý paraǵyn júrgizedi.
Baqylaýshynyń baǵalaý paraǵy
Ár oqýshy ózine júktelgen róldiń mindetterin atqarady.
Top pikirlerin tyńdaý.

Ú. Juptyq jumys «Pılot - Shtýrman» (5 mınýt)
(Shtýrman – basqarýshy, pılot – oryndaýshy)
Berilgen sýretti túsindirý, ıaǵnı shtýrman aıtyp otyrady, pılot qaǵaz betine túsirip otyrady.
1) u=Umcoswt
2) i=Imcoswt
3) p=ImUmcos2wt
Juptyń pikirlerin tyńdaý, barlyq aıtylǵan oı - pikirlerdi baǵalaýdyń maqsatyna sáıkestendirý

Vİ. Jeke jumys «Blým taksonomıasy» (13 mınýt)
1 Bilý. Aınymaly tok degenimiz ne?
2 Túsiný. Aınymaly tok tizbegindegi tok kúshi men kerneý formýlalaryn jaz?
3 Qoldaný. Tizbektegi tok kúshi i=8. 5sin(628t+0. 325) zańymen ózgeredi. Tok kúshishiń áserlik mánin, onyń bastapqy terbelis fazasy men jıiligin tabyńdar?
4 Taldaý. Aınymaly toktyń lezdik qýaty men ortasha qýatty salystyr?
5 Jınaqtaý. Sýretti qysqasha túsindir? u=Umcoswt Um=ImR
6 Baǵalaý. Kerneý men tok kúshiniń amplıtýdalyq mánderiniń mańyzdylyǵy qansha?
Jasaǵan jumystaryn 2 juldyz, 1 usynyspen baǵalaý.

Úİİ. Keri baılanys: (ne úırendim, ne qıyn boldy, suraq.) (3 mınýt)
Keıingi tapsyrmalar: Kúndelikti ómirde tapsyrmaǵa baılanysty óziń baıqaǵan qubylystar jaıly shaǵyn esse jazý.
Keıingi oqý: §2. 1, 2. 2 Aınymaly tok. Aınymaly tok tizbegindegi aktıvti kedergi