InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Baǵandar. Bettiń ólshemderi, erneýleri.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylarǵa Microsoft Word baǵdarlamasynyń ártúrli quraldaryn qoldana otyryp, mátindi birneshe baǵanǵa rásimdeýdi, paraq ólshemderin keltirýdi úıretý; oqýshylardyń shyǵarmashylyq qıaldaryn damytý;
2. Oqýshylardyń este saqtaý qabiletin jáne zeıinin damytý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý toppen, juppen jumys jasaýǵa, ózin - ózi baǵalaýǵa úıretý;
3. Ýaqytty tıimdi paıdalanýǵa, júıeli oılaýǵa, uqyptylyqqa, shapshańdyqqa, kompúterlik saýattylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Ádisi: Kórsete - baıandaý, pikirlese - túsindirý, toppen jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: DK, slaıdtar, oqýlyq, plakattar, alma aǵashynyń modýli, stıkerler, markerler, baǵalaý paraǵy.

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: oqýshylardy túgendeý jáne eki topqa bólý (2 mın).
2. Úı tapsyrmasyn tekserý: «Mıǵa shabýyl» (6 mın).
3. Jańa taqyryp túsindirý: “Maǵynany taný” (10mın).
4. Kompútermen tájirıbelik jumys (10 mın).
5. Sergitý sáti (2 mın)
6. Bilimderin tıanaqtaý: postermen jumys (6 mın)
7. Ózin - ózi tekserý: test jumysy (5 mın).
8. Úı tapsyrmasyn berý, baǵalaý (2 mın)
9. Refleksıa (2 mın).

İ. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardy amandasý, túgendeý jáne eki topqa bólý. oqýshylardy topqa bólý úshin alma aǵashynyń modýlin jáne alma beınesindegi stıkırdi paıdalaný. Top basshylaryn oqýshylavr ózderi taǵaıyndaıdy. Top basshysyna baǵalaý paraǵy taratylady.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. «Mıǵa shabýyl»
1. Tizim dep neni túsinesińder?
Tizim degen qandaıda bir shamalardyń rettelgen jınaǵy. Tizim turmysta kóp áreketterde qoldanylady: oqýshylar tizimi, olımpıadaǵa irikteý synynan ótken sportsmender tizimi t. b.
2. Tizimniń túrlerin atańdar? Nómirlengen, markerlengen jáne kópdeńgeıli
3. Markerlengen tizimdegi markerdiń túrin qalaı ózgertemiz? Marker batyrmasyn shertip→Jańa markerdi anyqtaý buıryǵyn tańdaımyzda, qajetti tańbany tańdar OK batrmasyn shertemiz.
4. Nómirlengen tizimdi baptaýǵa bola ma? bolady, ol úshin tizim batyrmasyn shertip→Nómirdiń jańa pishimin anyqtaý buıryǵyn oryndaımyz
5. Tizim retinde latyn áripterimen rım sandaryn paıdalanýǵa bola ma? Bolady
6. Jolaqtyń tizimdermen jumys isteýge múmkindik beretin bólimi qandaı? Basty→Abzas
7. Nómirlengen tizimdi avtomatty túrde qurý úshin ne isteý kerek? Tizimniń quramyndaǵy birinshi pýnktti 1 nómirinen, núkteden jáne bos orynnan bastaý kerek.

İİİ. Maǵynany taný.
Mátindi nemese onyń bólikterin birneshe baǵanǵa ornalastyrý úshin Betti belgileý => Baǵandar batyrmasyn paıdalanady. Aldyn ala terilip qoıǵan mátindi de baǵandarǵa bólip ornalastyrýǵa da, aldymen mátinniń baǵandarǵa bólinýin taǵaıyndap alyp, odan keıin baǵandarǵa mátin terýge de bolady.
Ekinshi tásil kompúterdi ıgerýdegi úlken sheberlikti talap etedi. Negizi, kópbaǵandy mátindi qurǵanda mátindik prosesordyń buıryqtaryn ıgerýdiń jaqsy mashyqtary qajet, sebebi senderge kútpegen nátıjeler alý jaǵdaılary jıi kezdesedi. Mysaly, baǵan jańa betke aýysyp ketýi nemese basqa baǵandar kóp oryn alyp, tolyqtaı tolyp jatqanda bir baǵan bos kúıinde qalyp qoıýy múmkin. Ózderińdi osyndaı keleńsizdikterden qorǵaý úshin myna jaǵdaılardy este saqtaý kerek:
1. Baǵandarǵa bóliný pishimdeý syzǵyshynda jeke aq jolaqtarmen kórinedi. Qaı baǵanda jumys istep jatsańdar, syzǵyshtyń sol bóliginde azat jol men abzas shekaralarynyń markerleri kórsetiledi. Osy markerlerdiń baǵannyń shetinen shyǵyp ketpeýin qatty qadaǵalańdar! Áıtpese mátinniń bóligi «joǵalǵandaı», ıaǵnı mátin baǵannyń syrtynda ornalasqandaı bolady.
2. Baǵandardyń mólsherin bir - birinen táýelsiz Betti belgileý => Baǵandar => Basqa baǵandar buıryǵymen baptaı alasyńdar.
3. Mátinniń baǵandarǵa durys bólinbeýine ákeletin kez kelgen áreketti túzetýge tyrysqannan góri, odan Tez qol jetkizý taqtasy => Bas tartý buıryǵy kómegimen bas tartqan jón. Túzetemin dep, qujatty múldem buzyp alýlaryń múmkin.
4. Mátindi baǵandarǵa bólmes buryn ony árqashan jańadan bastaı alatyndaı etip dıskige saqtap qoıǵan durys. Sátsizdik jaǵdaıynda bul qujatty túzetý áreketine qaraǵanda jaqsy nátıjege alyp kelýi múmkin.