InfoHub Logo

Balabaqsha - tárbıe mekeni

Maqsaty: Bala tárbıesinde balabaqshanyń alatyn orny erekshe ekenin jetkizý. Ata - analardyń bala jáne balabaqsha ómirine qyzyǵýshylyǵyn arttyrý men qatar tárbıeshiniń jasaǵan jumysynyń qıyn ári mol jaýapkershilikti, yjdahattylyqty talap etetin mańyzdy mamandyq ekenin túsindirý.
Ata - analar balany tárbıelegende dál ózindeı etip tárbıeleýge tyryspaý kerek, olar balany ózinen kúshti etip tárbıeleýi tıis. Óıtkeni olardyń zamany ata - analarynyń ómir súrip otyrǵan zamanyna qaraǵanda anaǵurlym kúrdeli talaby joǵary bolatynyn umytpaǵan jón.
M. Jumabaev

Halqy qaı ýaqytta bolmasyn, urpaq tárbıesin ulttyń bolashaǵy dep bilgen. «Anaǵa qarap qyz óser, ákege qarap ul óser» demekshi, bala tárbıesine sonaý zamannan beri asa kóńil bólgen. Dúnıe esigin ashqan árbir náreste otbasynda ata men ájeniń, áke men shesheniń, baýyrlardyń mahabbaty men jylýlyq shapaǵatyna bólenip ósedi. Otbasynda beriletin tárbıe ár otbasynda túrlishe, ózderiniń qalyptasqan otbasylyq qundylyqtary arqyly, úlkenderdiń ómir joldary arqyly tárbıelenedi. Al bilim men tárbıe beretin oryndarda jańashyldyq pen zamanaýılyqty ushtastyra otyryp, el erteńin tárbıeleýge úlken jaýapkershilik tanytylady. Ary qaraı ómirdiń ósý satysynda bilim men tárbıe uıymdarynda qalyptasqan bir izdilik júıe arqyly óz kózqarastaryn qalyptastyryp, «Men»- i tanylyp, jeke tulǵa retinde qorshaǵan ortada óz oryndaryn tabady.
Maqalaǵa arqaý bolyp otyrǵan taqyrypqa toqtalatyn bolsaq, balabaqsha tek búldirshinderdiń kelip - ketetin mekeni bolmaý kerek. Al, ata - ana úshin bala - baqsha óz jaǵdaılaryn jasap, balamyz jumys jasaýǵa kedergi bolmasyn degen nıette balalaryn keshke deıin aparyp tastaıtyn oryn bolmaý kerek. Osyndaı kózqarastar qalyptaspas úshin balabaqsha jumysynyń, ujym aýyzbirshiliginiń myqty bolýy abzal.
Búldirshin baqshaǵa - dostarymdy kórem, úıde esh oınalmaıtyn qyzyq oıyndar oınaımyn, eshkim bilmeıtin tek tárbıeshim ǵana biletin qyzyqty ertegilerdi tyńdaımyn, ánder úırenemin dep, qyzyǵyp keletin shýaqty mekenine aınalýy kerek.
Al, bala júreginde osyndaı oryn alyp, balabaqshaǵa demalys kúnderi de sábı júrekterin alyp ushtyryp turatyn deńgeıge deıin jetkizetin ol árıne - balalardyń baǵbany - tárbıeshiler bolyp sanalady. Bir tárbıeshi - birneshe balanyń ómirine jaýapty bolǵandyqtan, eshqandaı atústilik tanytpaý kerek, nemese keshke deıin jumys ýaqytyn ótkizip, kún kóristiń qamyn oılamaý kerek. Árıne, úlken jaýapkershilik pen meırimdilikti qajet etetin mamandyq bolǵan soń tárbıeshi bolý kez - kelgenniń qolynan kele bermeıtin názik kásip ıesi dep bilemiz. Kúndelikti suranysqa ıe keń mamandyq bolmaǵanmen, ómirge kelgen árbir búldirshinnen el azamattaryn tárbıelep shyǵarý úshin qaı kezde de qajet, eshqashan kerektigi men qajettiligi joıylmaıtyn turaqty mamandyq dep bilemin.
Baqshadaǵy oqý is - áreketter negizinde bala tilin damytyp qarym - qatynasqa ıkemdeıdi, japsyrý, músindeý arqyly shyǵarmashylyǵy damyp, túrli oıyndar arqyly áleýmettik ortaǵa beıimdeıdi, qorshaǵan ortada ne jaqsy? ne jamandy? ózderi túrli rólderdi somdaı otyryp, salmaqtaýdy úırenedi, sonymen birge shynyǵyp, shymyr da symbatty bolyp ósýi jolynda da 5 bilim berý salasy boıynsha beriletin osy balabaqsha jumysynyń berer jemisi joq emes. Baqshadaǵy mamandardyń da, óz deńgeıde árqaısysynyń talapqa saı eńbek etýiniń ózi jetistikke jol bolyp tabylady. Tárbıeshi kúnnen - kúnge bilimin jetildirip otyrýmen qatar, ómirlik tájirıbelerdi de belsene paıdalana bilý kerek. Qazirgi tańda balanyń sanasy men zeıinine tikeleı áser etip, balanyń tez arada qyzyǵýshylyǵyn arttyratyn nárse tehnıka ekeni eshkimge de jańashyldyq emes.
Bolashaqtyń qaqpasy - árbir baqsha tabaldyryǵyn attaǵan búldirshinderdiń qadamdarynda erteńge degen nyq senim, júrekterinde patrıottyq sezimderi jalyndaǵan ult urpaǵyn tárbıeleıtin bilim men tárbıe beretin altyn qaqpa bolýy tıis.
Qazirgi zaman talabyna saı ónerli, shyǵarmashylyqqa baı, jan - jaqty damyǵan, ózderiniń jaǵymdy jaqtaryn kórsete biletin, óz oılaryn ashyq aıtatyn urpaq tárbıeleı otyryp, máńgilik el bolyp qalyptasýdyń alǵashqy qadamdary dep bilemin.