InfoHub Logo

İZGİ PEDAGOG MUQAǴALI MAQATAEV EŃBEGİNE ESSE

«Poezıanyń asqar shyńy – Muqaǵalı Maqataev» (1931 - 1976)
Esse
İzgilik pedagogıkasynyń klasıkteriniń biriniń adamgershilik ómir salty týraly jáne onyń bir shyǵarmasyn oqýdan alǵan jeke áserim
«Ómirim, sirá da, áriden bastalǵan,
Áriden bastalyp, máńgige tastalǵan...»
Ǵajaıyp aqyndardyń biri – Muqaǵalı Maqataev kishkentaı bala kezinen bastap qanshama qıynshylyq kórse de, moıymaı óleń – jyrǵa áýes bolǵan. Alǵashqy óleńderin on - on bir jasynan bastap jaza bastaǵan Muqaǵalı atamyz kóptegen taqyryptarǵa qalam sermegen aqıyq aqyndardyń birine aınaldy. Aqynnyń ǵumyrly poezıasy búgingi tańda barsha jurttyń júreginen berik oryn alyp, qýanyshy men qaıǵysyn bólisetin aınymas jan serigine aınaldy. Muqaǵalıdyń óleńderi shyn shabyttyń, qıyn kúızelis pen shyn qýanyshtan, shyn saǵynyshtan týǵan. Aqyn uly sezimge bas ıip, óz óleńderinde mahabbat taqyrybyn keńinen sýrettegen. Muqaǵalı atanyń ár óleńi óziniń maǵynasymen, shynaıylyǵymen, tazalyǵymen oqyrmanyn ózine baýrap alady jáne oı salady.
Poezıa áleminde óz oıyn kórkemdikpen, asqan sheberlikpen bere bilý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıdi. Bul tek shabyty óte joǵary, óleń shyǵarý daryny bar úlken talant ıesiniń qolynan ǵana keledi. Sondaı talanttardyń biri, poezıa áleminiń asqar shyńy – Muqaǵalı Maqataev.
Muqaǵalı aǵa - ómiriniń sońyna deıin qolynan júırik qalamy túspegen, qazaqtyń qara óleńiniń qudiretine, tereń syryna qanyqqan aqyn. Sóz qudiretiniń mán - maǵynasyn tereń túsinip, sóz marjanyn beıneli órnekpen kesteleıtin Muqaǵalıdaı aqyn kemde - kem.
Muqaǵalı Súleımenuly Maqataev - Shynaıy poezıa ókili, ǵajaıyp aqyndardyń biri Muqaǵalı Maqataev qazirgi Almaty oblysy, Raıymbek aýdanyndaǵy Qarasaz aýlynda 1931 jyly 9 aqpanda dúnıege keldi. Balalyq shaǵy soǵyspen tuspa - tus kelgen Muqaǵalı óleńdi on - on bir jasynan jaza bastaıdy. Alǵashqy óleńderi aýdandyq gazette jaryq kórgen Muqaǵalı shyǵarmalary 1960 - 1970 jyldary úzdiksiz basylady, bul jyldardy aqynnyń qazaq poezıasynyń bıik shyńyna kóterilgen ýaqyty dep sanaýǵa bolady.
Muqaǵalı Maqataev poezıasy jumyr jerdiń barlyq máselesine aralasqan, keń, aýqymdy taqyrypty qamtıdy. Onyń týǵan jer, adamdar taǵdyry, ómir men ólim, ana men bala, aqyn men aqyndyq, soǵys taýqymeti t. b. taqyryptaǵy lırıkasy qaıtalanbas ulttyq sıpatta, ulttyq zermen kestelengen.
Aqyn qaı taqyrypta jazsa da jalǵan sezim, jyltyraq sózge áýes bolmady., ol týraly: «Men jyrlaımyn, Syrlasamyn, Syry bir zamandaspen muńdasamyn. Kógendep jyr qosaǵyn. Kelmeıdi jyr jasaǵym» nemese «Tipti de men emes - ti «Men degenim... Ózgeniń jan - syryn uǵý úshin. Ózimdi zerttegendi jón kóremin»- deıdi.
Muqaǵalı shyǵarmashylyǵynyń táni «ózin - ózi» zertteýden turady. Muqaǵalı poezıa qudiretin adamdyq asyl sezimmen baılanystyra qabyldaıdy. Ómirdegi jaqsylyq, mahabbat ataýlynyń negizi de osy aıaýly seziminde. Muqaǵalı óleńderin súıip oqymaıtyn qazaq joq. Sonshama áserli jyrlary meniń de júregimdi jaýlap alǵan. Sondaı - aq úlkenderdi syılaý, qurmetteý, izet kórsetý de urpaqtan - urpaqqa sabaqtasyn kele jatqan dástúrdiń bir túri.
Muqaǵalıdyń «Toqta, botam, atań keledi artyńda» óleńinde:
Áı, bolashaq! Qart keledi zıaly,
Keıimesin ata qyran uıaly.
Sen syılasań, sábı shaqtyń bir sátin
Atań saǵan uzaq ǵumyr qıady.
Toqta, botam! Atań keledi artyńda.
Darıa shalqar danalyǵyn al, tyńda!
– dese, «Kóshede shyq» óleńinde:
Jalǵan – aı, Jarasymdy – aý izet degen!
Iilgen biz otpenen, siz otpenen.
Qasıetin halqynyń syılamaıdy,
Atasynyń kúzetpegen.....
Ósıetin babańnyń oryndaı sal,
Eshkim ketpeıdi tonyńdy alyp, - deýiniń ózi qandaı jarasymdy aıtylǵan. Aqynnyń halyqtyq dástúrdi kóre bilý, ony aqyn janymen sezine bilý men jyrlaı bilýinde ózgege uqsamaıtyn ózgeshelik bar. Mundaı óleńderinde halyq dástúrine degen sheksiz súıispenshiligin ańǵartyp otyrady.
Áıgili akademık Zeınolla Qabdolov «Sóz óneri» atty monografıalyq ǵylymı oqýlyǵynda Muqaǵalıdan mysal keltire otyryp.
Anasy, bosat, erkimen óssin tal - shybyq!
Aýa men kúnge, aı menen nurǵa malshynyp.
Bulqynyp jatyr, umtylyp jatyr, qarashy,
Kishkentaı júrek kórsetip jatyr qarsylyq!
Aqynnyń tal shybyǵy da, kishkentaı júregi de – óziniń sábı kóńilinde.
«Muqaǵalı Maqataev – adamdar arasyndaǵy, ómirdegi, tabıǵattaǵy jarastyq pen kelisimniń jarshysy. Onyń óleńderi shyn tebirenisten, shyn shabyttan, shyn qýanyshtan týǵan». Ózgeniń jan - syryn uǵý úshin. Ózimdi zerttegendi jón kóremin»- deıdi. Muqaǵalı shyǵarmashylyǵynyń tini «ózin - ózi» zertteýden turady. Muqaǵalı poezıa qudiretin adamdyq asyl sezimmen baılanystyra qabyldaıdy. Ómirdegi jaqsylyq, mahabbat ataýlynyń negizi de osy aıaýly sezimide.
«Eı, bezildekter, Sender emessińder maǵan baǵa beretin! Naǵyz baǵalaýshylar áli alda. Jyldar ótedi, jańa urpaqtar keledi, bizdiń árqaısymyzdy óz ornymyzǵa solar qoıady. Ejelden solaı bolyp kelgen, solaı bolady, bola beredi de. Men ózim jaıynda mynany aıtam: men jıyrma birinshi ǵasyr urpaqtarynyń qurdasymyn. Bálkim, odan áridegi urpaqtardyń týysymyn da…»

№ 8 gımnazıasy KMM
Qaraǵandy oblysy Jezqazǵan qalasy
Kýlmýrzaeva Nýrsýlý Orazbaevna
Esse: Poezıanyń asqar shyńy – Muqaǵalı Maqataev júkteý