Baldyrǵan arýlar men sal - seriler saıysy
Baldyrǵan arýlar men sal - seriler saıysy
Maqsaty: 8 - naýryz áıelder merekesin atap ótý. Anaǵa degen súıispenshilikti, meıirimdi arttyrý, Úlkenge izet, kishige úlgi bola bilýge úıretý. Oqýshy boıynda izgilik, ınabattylyq bıazylyq sıaqty qazaq qyzyna tán jaqsy qasıetterdi qalyptastyrý. Halyqtyń pedagogıka negizinde qazaq qyzdary men jigitteriniń ulttyq kıimmen tanystyrý.
Kórnekiligi:
Zal merekege saı ásem bezendirilgen. Naqyl sózder, gúlder, tehnıkalyq quraldar.
Naqyl sózder:
1. Qyz aýyldyń kórki.
Jigit aýyldyń serisi,
2. Áje kórgen oq jonar,
Sheshe kórgen ton pisher.
3. Qyz ósse – eldiń kórki,
Gúl ósse – jerdiń kórki.
Muǵalim.
Qurmetti asyl analar,
Qadirli ustazdar, oqýshylar.
Kógimizde kóktem shýaǵy tógilgende meıirim men ásemdik syılaıtyn analar merekesi. Endeshe búgingi 8 naýryz merekesi qutty bolsyn. Barshańyzdy kóktem merekesimen quttyqtaımyn. Kóktemniń shýaqty kúnderimen sabaqtasa keletin bul meıramdy toılamaıtyn halyq joq. Bárimizde de ananyń aq sútimen nur alyp, ósip - ónip kelemiz. Kúlli dúnıe abzal da, asyl jandardyń aldynda bas ıedi. Ol «Ana» Úsh - aq áripten quralǵan «Ana» sóziniń astarynda úlken mán jatqanyn kez - kelgen salaly azamattyń uǵynary sózsiz. Tirshiliktiń qaınar kózi, meıirimniń káýsar bulaǵy – Ana esiminen artyq qasıetti, kıeli eshteńe joq. Álemge áıgili aqyn jazýshylar men ǵulamalardyń Ana jaıly tárbıelenip, jazyp qaldyrǵan asyl sózderi qanshama. Balasynyń aqyldy, sanaly, ádepti bolyp ósýin kez - kelgen ana qalaıdy. «Ananyń aldynda asqar taý da alasa» degen halyq sózi beker aıtylmasa kerek.
Biz ǵana emes,
Qadir tutqan babalar
Analardan týǵan nebir danalar,
Ana degen tirshiliktiń tiregi.
Armysyzdar qasıetti analar.!
Qadirli analar búgingi «baldyrǵan arýlar men sal - seriler» saıysyna hosh keldińizder. Búgingi saıysymyzǵa qatysýshy baldyrǵan arýlarymyz ben sal - serilerimizdi qoshemettep qarsy alamyz.
Ádildikpen baǵa berer arýlarǵa
Ádildikpen qara qyldy jarýǵa
Ádilqazy alqalaryn saılaıyq
Naq arýdy tańdap búgin alýǵa,- dep saıysymyzdy bastamas buryn, búgingi saıysymyzdy saralap, tarazylap búldirshinderdiń ónerin tamashalap, ádil baǵasyn beretin ádilqazylar alqasyn saılap alaıyq.
Saıys sharttarymen tanyttyryp óteıin
1. Tanystyrý
2. Ulaǵatty ulttyq uǵymdar (Suraqqa jaýap)
3. Qol óneri (quraq quraý, túıme qadaý)
4. Uldar saıysy
A) Suraqqa jaýap
Á) Maqal jalǵastyrý
B) Kúsh synasý
5. Sán dýman (Ulttyq kıim úlgilerin kórsetý)
6. Salt - dástúr Aıtys
7. Ónerli órge júzer.
Tanystyrý
Ultymyzdyń salt dástúrin qadirleıik,
Jastardy ımandylyqqa ázirleıik
Tárbıe men bilimdi teń ıgerip
Bolashaǵy qazaqtyń dep tileıik – dep búgingi saıysymyzdy bastaımyz. Búgingi saıysqa mektebimizdiń maqtanyshtary, on saýsaǵynan óneri tamǵan seri jigitterimiz, ben arý qyzdarymyz qatysyp otyr.
Maqsaty: 8 - naýryz áıelder merekesin atap ótý. Anaǵa degen súıispenshilikti, meıirimdi arttyrý, Úlkenge izet, kishige úlgi bola bilýge úıretý. Oqýshy boıynda izgilik, ınabattylyq bıazylyq sıaqty qazaq qyzyna tán jaqsy qasıetterdi qalyptastyrý. Halyqtyń pedagogıka negizinde qazaq qyzdary men jigitteriniń ulttyq kıimmen tanystyrý.
Kórnekiligi:
Zal merekege saı ásem bezendirilgen. Naqyl sózder, gúlder, tehnıkalyq quraldar.
Naqyl sózder:
1. Qyz aýyldyń kórki.
Jigit aýyldyń serisi,
2. Áje kórgen oq jonar,
Sheshe kórgen ton pisher.
3. Qyz ósse – eldiń kórki,
Gúl ósse – jerdiń kórki.
Muǵalim.
Qurmetti asyl analar,
Qadirli ustazdar, oqýshylar.
Kógimizde kóktem shýaǵy tógilgende meıirim men ásemdik syılaıtyn analar merekesi. Endeshe búgingi 8 naýryz merekesi qutty bolsyn. Barshańyzdy kóktem merekesimen quttyqtaımyn. Kóktemniń shýaqty kúnderimen sabaqtasa keletin bul meıramdy toılamaıtyn halyq joq. Bárimizde de ananyń aq sútimen nur alyp, ósip - ónip kelemiz. Kúlli dúnıe abzal da, asyl jandardyń aldynda bas ıedi. Ol «Ana» Úsh - aq áripten quralǵan «Ana» sóziniń astarynda úlken mán jatqanyn kez - kelgen salaly azamattyń uǵynary sózsiz. Tirshiliktiń qaınar kózi, meıirimniń káýsar bulaǵy – Ana esiminen artyq qasıetti, kıeli eshteńe joq. Álemge áıgili aqyn jazýshylar men ǵulamalardyń Ana jaıly tárbıelenip, jazyp qaldyrǵan asyl sózderi qanshama. Balasynyń aqyldy, sanaly, ádepti bolyp ósýin kez - kelgen ana qalaıdy. «Ananyń aldynda asqar taý da alasa» degen halyq sózi beker aıtylmasa kerek.
Biz ǵana emes,
Qadir tutqan babalar
Analardan týǵan nebir danalar,
Ana degen tirshiliktiń tiregi.
Armysyzdar qasıetti analar.!
Qadirli analar búgingi «baldyrǵan arýlar men sal - seriler» saıysyna hosh keldińizder. Búgingi saıysymyzǵa qatysýshy baldyrǵan arýlarymyz ben sal - serilerimizdi qoshemettep qarsy alamyz.
Ádildikpen baǵa berer arýlarǵa
Ádildikpen qara qyldy jarýǵa
Ádilqazy alqalaryn saılaıyq
Naq arýdy tańdap búgin alýǵa,- dep saıysymyzdy bastamas buryn, búgingi saıysymyzdy saralap, tarazylap búldirshinderdiń ónerin tamashalap, ádil baǵasyn beretin ádilqazylar alqasyn saılap alaıyq.
Saıys sharttarymen tanyttyryp óteıin
1. Tanystyrý
2. Ulaǵatty ulttyq uǵymdar (Suraqqa jaýap)
3. Qol óneri (quraq quraý, túıme qadaý)
4. Uldar saıysy
A) Suraqqa jaýap
Á) Maqal jalǵastyrý
B) Kúsh synasý
5. Sán dýman (Ulttyq kıim úlgilerin kórsetý)
6. Salt - dástúr Aıtys
7. Ónerli órge júzer.
Tanystyrý
Ultymyzdyń salt dástúrin qadirleıik,
Jastardy ımandylyqqa ázirleıik
Tárbıe men bilimdi teń ıgerip
Bolashaǵy qazaqtyń dep tileıik – dep búgingi saıysymyzdy bastaımyz. Búgingi saıysqa mektebimizdiń maqtanyshtary, on saýsaǵynan óneri tamǵan seri jigitterimiz, ben arý qyzdarymyz qatysyp otyr.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
