Bas árippen jazylatyn sózder
Taqyryby: Bas árippen jazylatyn sózder
Qazaq tili (2 - synyp)
Taqyryby: Bas árippen jazylatyn sózder
Maqsaty:
Jer - sý, haıýanattar attarynyń bas árippen jazylatynyn meńgertý; qoıylǵan suraqtarǵa tolyq, túsinikti, dáleldi jaýap berýge mashyqtandyrý; óz oıyn durys jetkize bilýge daǵdylandyrý
Oqytý nátıjesi?
Sóılem ishinde kezdesetin bas árippen jazylatyn sózderdi durys jazýǵa úırenedi. Keıbir zattardyń attary bas árippen jazylmaıtynyn ajyrata alý
Negizgi ıdeıalar:
Taqyryp týraly túsinik
Oqytý tásilderi
Suraq - jaýap, toppen jumys,, taldaý,
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq. (Shattyq sheńber uıymdastyrý)
Armysyń asyl kún!
Armysyń jan dosym!
Jylýyma jylý ber,
Mine meniń qolym.
- Búgingi sabaqta barlyǵymyz bir - birimizge sáttilik tileımiz.
Motıvasıalyq kezeń (qyzyǵýshylyqty oıatý)
Muǵalim:
Saqtaıyq káne, tynyshtyq,
Búgingi sabaq tym qyzyq.
«Oılan, oılan jáne oılan»,
Esesine bar syılyq.
Oqýshylar:
- Ol ne syılyq?
Muǵalim:
- Qandaı syılyq kútip turǵanyn sabaqtyń aıaǵynda bilesińder. Ol úshin sabaqqa belsendi qatysyp, berilgen tapsyrmalardy tolyq oryndaý kerek.
Toppen jumys uıymdastyrý.
1) Beınefılm arqyly sabaq túrin anyqtaý. (Qysqy ýnıversıada - 2017 jarystary)
2) Ýnıversıada jóninde qysqasha sholý.
3) Toptarǵa bólý.(Qazaqstan, Reseı)
4) Top basshylaryn saılap alý, mindetterimen tanystyrý
5) Jetondarmen marapattaý, sońynda medaldarmen marapattalýy jóninde aıtý
İİ. Úı jumysyn tekserý.
Test.
1. Zat esim neni bildiredi?
A) Zattyń túsin bildiredi.
Á) Zattyq qımylyn bildiredi
B) Zattyń atyn bildiredi.
V) Zattyń sanyn bildiredi.
2. Zat esimniń suraqtaryn belgile:
A) Qansha? neshe? neshinshi?
Á) Kim? ne? kimder? neler?
B) Qandaı? qaı?
V) Ne istedi? ne qyldy? qaıtti?
3. Zat esim bolatyn sózdi belgile:
A) jazdy
Á) alpys
B) qyzyl
V) dápter
4) Kóp núkteniń ornyna zat esimdi qoı.
(kimder?)... serýenge jınaldy.
A) bulttar
Á) kitaptar
B) balalar
V) úıler
Kiltteri:
1. B
2. Á
3. V
4. B
İİİ. Jańa sabaqpen tanystyrý
Muǵalimniń kirispe sózi: (ańyzdy oqý)
Erte, erte ertede sulý ári ójet qus Suńqar ómir súripti. Ol ózen boıy men taý etekterinde asyr salyp oınaǵandy, bıikke samǵap ushýdy qatty unatatyn. Biraq ókinishke oraı, bıik taý shyńdarynyń basynda úrkek arqarlar men tákappar qyrandardan basqa onymen oınaıtyn eshkim bolmaıdy. Al Suńqar óte kópshil ári dostyq peıildi bolatyn. Bir kúni Suńqar ózi ómir súrip jatqan eldiń qalasy – Almatyda qysqy ýnıversıada oıyndary dep atalatyn úlken mereke ótetinin estıdi. Bul oıyndarǵa ártúrli elderden ózi sıaqty batyl, myqty ári tózimdiler keledi eken. «Mine, endi men ózime qaı jerden dos tabý kerek ekenin bilem», dep qýanǵan Suńqar jolǵa shyqty... Sóıtip bizdiń ortamyzǵa kelip qalypty.
Mynaý - Suńqar.
Ol - Qysqy ýnıversıadanyń boıtumary
Búgingi Ýnıversıadada mynadaı sport túrlerinen jarystar ótedi:
1) Mánerlep syrǵanaý – bul sportshynyń mýzyka yrǵaǵymen muzda kónkımen jasalatyn qımyl - qozǵalysy.
1 - tapsyrma: Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi jazý.
Meniń famılıam -.... Atym -.... Ákemniń aty -.... Anamnyń aty -.... Men óz otbasymdy maqtan etemin.
Otbasyńda taǵy kimder bar? Tolyqtyryp aıt. Adamnyń aty – jónin qandaı árippen jazdyń? Sebebin túsindir.
Qorytyndy:
Adamnyń aty - jóni bas árippen jazylady.
Kórkem jazý mınýty
Dápterlerińe ádemi, kórkem etip Ýý árpi men Ýnıversıada degen sózdi jazaıyq.
2) Shańǵy jarystary - shańǵymen jyldamdyqqa júgirý.
2 - tapsyrma: (4 - jattyǵý)
Mátindi oqý. Jer - sý attaryn terip jazý.
Qaraǵandy
Qaraǵandy qalasy Saryarqanyń ońtústiginde ornalasqan. Ol - óndiristik qala. Ónerkásibiniń basty salasy - taskómir óndirý. Qala Buqpa ózeniniń jaǵasynda tur. Qalany sýmen nura ózeni, «Ertis - Qaraǵandy» kanaly qamtamasyz etedi.
Óziń biletin jer - sý attaryn jaz.
Ózender:...,...,....
Qalalar:...,...,....
Taýlar:...,...,....
SERGİTÝ SÁTİ (bı)
3) Shaıbaly hokeı - muz alańynda ótetin sporttyq komandalyq oıyn. Barlyq oıynshylar kónkıdi paıdalanady. Qaqpany qaqpashylar qorǵaıdy.
3 - tapsyrma: (2 - jattyǵý)
Jańyltpashty jańylmaı aıtý.
- Durys! – dep Turash aıtty,
- Burys! – dep Borash aıtty.
- Jalǵan! – dep Jaras aıtty,
- Ras! – dep Rásh aıtty.
Qaısysy jalǵan aıtty?
Qaısysy ras aıtty?
Jańyltpashtyń ishindegi balalardyń attary nelikten úlken árippen bastalyp jazylǵan?
Durys aıtqan oqýshyǵa jeton beriledi.
Sózdik dıktant
Almaty, yntymaq, chempıon, altyn,, namys, saıys, sport, dostyq, densaýlyq, birlik, qýanysh.
4) Frıstaıl - bul taý shańǵysy sportynyń túri. Kedir - budyr joldyń boıymen taý shańǵysymen jyldam quldılaý
4 - tapsyrma: (5 - jattyǵý) Óleńdi kóshirip jazý. Qala jáne memleket attarynyń astyn syzý.
Ushqysh aǵalar
Máskeýge de ushamyz,
Tashkentke de ushamyz.
Tývaǵa da ushamyz,
Kýbaǵa da ushamyz.
Ushaqpenen balalar
Jerdiń júzin aralar.
Olardyń qaısysy qalanyń, qaısysy memlekettiń aty? Osy qalalar týraly ne bilesiń? Kýba memleketi qaı qurlyqta ornalasqan?
5) Kónkımen júgirý sporty - kónkımen jyldamdyqqa júgirý. Sportshy tuıyq sheńberdiń boıymen muz stadıonynda qashyqtyqty barynsha jyldam baǵyndyrýy qajet.
Qosymsha tapsyrma. «Maqal - sózdiń máıegi» jalǵasyn tabý.
Deni saýdyń – jany saý.
Shynyqsań shymyr bolasyń.
Júzden júırik, myńnan tulpar.
Sport - beıbitshilik elshisi.
Júırikten júırik ozar jarysqanda.
Refleksıa:
«Sóılemdi aıaqta» ádistemesi
Oqýshylarǵa «Búgin...» sózi aıtylyp, sóılemdi aýyzsha aıaqtaý tapsyrylady. Daıyndyq ýaqyty 10 sekýnd. Odan keıin árbir oqýshy óz sóılemderin daýystap aıtady. Buǵan muǵalim de qatysady.
- Neni buryn bildim?
- Neni búgin bildim?
Marapattaý rásimi
1 - oryndy ıelengen jeńimpaz topty marapattaý
2 - oryndy ıelengen jeńimpaz topty marapattaý
3 - oryndy ıelengen jeńimpaz topty marapattaý
Jelezın №3 jalpy orta bilim berý mektebi
Ótkizgen: bastaýysh synyp muǵalimi Ibragımova L. P.
Qazaq tili (2 - synyp)
Taqyryby: Bas árippen jazylatyn sózder
Maqsaty:
Jer - sý, haıýanattar attarynyń bas árippen jazylatynyn meńgertý; qoıylǵan suraqtarǵa tolyq, túsinikti, dáleldi jaýap berýge mashyqtandyrý; óz oıyn durys jetkize bilýge daǵdylandyrý
Oqytý nátıjesi?
Sóılem ishinde kezdesetin bas árippen jazylatyn sózderdi durys jazýǵa úırenedi. Keıbir zattardyń attary bas árippen jazylmaıtynyn ajyrata alý
Negizgi ıdeıalar:
Taqyryp týraly túsinik
Oqytý tásilderi
Suraq - jaýap, toppen jumys,, taldaý,
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq. (Shattyq sheńber uıymdastyrý)
Armysyń asyl kún!
Armysyń jan dosym!
Jylýyma jylý ber,
Mine meniń qolym.
- Búgingi sabaqta barlyǵymyz bir - birimizge sáttilik tileımiz.
Motıvasıalyq kezeń (qyzyǵýshylyqty oıatý)
Muǵalim:
Saqtaıyq káne, tynyshtyq,
Búgingi sabaq tym qyzyq.
«Oılan, oılan jáne oılan»,
Esesine bar syılyq.
Oqýshylar:
- Ol ne syılyq?
Muǵalim:
- Qandaı syılyq kútip turǵanyn sabaqtyń aıaǵynda bilesińder. Ol úshin sabaqqa belsendi qatysyp, berilgen tapsyrmalardy tolyq oryndaý kerek.
Toppen jumys uıymdastyrý.
1) Beınefılm arqyly sabaq túrin anyqtaý. (Qysqy ýnıversıada - 2017 jarystary)
2) Ýnıversıada jóninde qysqasha sholý.
3) Toptarǵa bólý.(Qazaqstan, Reseı)
4) Top basshylaryn saılap alý, mindetterimen tanystyrý
5) Jetondarmen marapattaý, sońynda medaldarmen marapattalýy jóninde aıtý
İİ. Úı jumysyn tekserý.
Test.
1. Zat esim neni bildiredi?
A) Zattyń túsin bildiredi.
Á) Zattyq qımylyn bildiredi
B) Zattyń atyn bildiredi.
V) Zattyń sanyn bildiredi.
2. Zat esimniń suraqtaryn belgile:
A) Qansha? neshe? neshinshi?
Á) Kim? ne? kimder? neler?
B) Qandaı? qaı?
V) Ne istedi? ne qyldy? qaıtti?
3. Zat esim bolatyn sózdi belgile:
A) jazdy
Á) alpys
B) qyzyl
V) dápter
4) Kóp núkteniń ornyna zat esimdi qoı.
(kimder?)... serýenge jınaldy.
A) bulttar
Á) kitaptar
B) balalar
V) úıler
Kiltteri:
1. B
2. Á
3. V
4. B
İİİ. Jańa sabaqpen tanystyrý
Muǵalimniń kirispe sózi: (ańyzdy oqý)
Erte, erte ertede sulý ári ójet qus Suńqar ómir súripti. Ol ózen boıy men taý etekterinde asyr salyp oınaǵandy, bıikke samǵap ushýdy qatty unatatyn. Biraq ókinishke oraı, bıik taý shyńdarynyń basynda úrkek arqarlar men tákappar qyrandardan basqa onymen oınaıtyn eshkim bolmaıdy. Al Suńqar óte kópshil ári dostyq peıildi bolatyn. Bir kúni Suńqar ózi ómir súrip jatqan eldiń qalasy – Almatyda qysqy ýnıversıada oıyndary dep atalatyn úlken mereke ótetinin estıdi. Bul oıyndarǵa ártúrli elderden ózi sıaqty batyl, myqty ári tózimdiler keledi eken. «Mine, endi men ózime qaı jerden dos tabý kerek ekenin bilem», dep qýanǵan Suńqar jolǵa shyqty... Sóıtip bizdiń ortamyzǵa kelip qalypty.
Mynaý - Suńqar.
Ol - Qysqy ýnıversıadanyń boıtumary
Búgingi Ýnıversıadada mynadaı sport túrlerinen jarystar ótedi:
1) Mánerlep syrǵanaý – bul sportshynyń mýzyka yrǵaǵymen muzda kónkımen jasalatyn qımyl - qozǵalysy.
1 - tapsyrma: Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi jazý.
Meniń famılıam -.... Atym -.... Ákemniń aty -.... Anamnyń aty -.... Men óz otbasymdy maqtan etemin.
Otbasyńda taǵy kimder bar? Tolyqtyryp aıt. Adamnyń aty – jónin qandaı árippen jazdyń? Sebebin túsindir.
Qorytyndy:
Adamnyń aty - jóni bas árippen jazylady.
Kórkem jazý mınýty
Dápterlerińe ádemi, kórkem etip Ýý árpi men Ýnıversıada degen sózdi jazaıyq.
2) Shańǵy jarystary - shańǵymen jyldamdyqqa júgirý.
2 - tapsyrma: (4 - jattyǵý)
Mátindi oqý. Jer - sý attaryn terip jazý.
Qaraǵandy
Qaraǵandy qalasy Saryarqanyń ońtústiginde ornalasqan. Ol - óndiristik qala. Ónerkásibiniń basty salasy - taskómir óndirý. Qala Buqpa ózeniniń jaǵasynda tur. Qalany sýmen nura ózeni, «Ertis - Qaraǵandy» kanaly qamtamasyz etedi.
Óziń biletin jer - sý attaryn jaz.
Ózender:...,...,....
Qalalar:...,...,....
Taýlar:...,...,....
SERGİTÝ SÁTİ (bı)
3) Shaıbaly hokeı - muz alańynda ótetin sporttyq komandalyq oıyn. Barlyq oıynshylar kónkıdi paıdalanady. Qaqpany qaqpashylar qorǵaıdy.
3 - tapsyrma: (2 - jattyǵý)
Jańyltpashty jańylmaı aıtý.
- Durys! – dep Turash aıtty,
- Burys! – dep Borash aıtty.
- Jalǵan! – dep Jaras aıtty,
- Ras! – dep Rásh aıtty.
Qaısysy jalǵan aıtty?
Qaısysy ras aıtty?
Jańyltpashtyń ishindegi balalardyń attary nelikten úlken árippen bastalyp jazylǵan?
Durys aıtqan oqýshyǵa jeton beriledi.
Sózdik dıktant
Almaty, yntymaq, chempıon, altyn,, namys, saıys, sport, dostyq, densaýlyq, birlik, qýanysh.
4) Frıstaıl - bul taý shańǵysy sportynyń túri. Kedir - budyr joldyń boıymen taý shańǵysymen jyldam quldılaý
4 - tapsyrma: (5 - jattyǵý) Óleńdi kóshirip jazý. Qala jáne memleket attarynyń astyn syzý.
Ushqysh aǵalar
Máskeýge de ushamyz,
Tashkentke de ushamyz.
Tývaǵa da ushamyz,
Kýbaǵa da ushamyz.
Ushaqpenen balalar
Jerdiń júzin aralar.
Olardyń qaısysy qalanyń, qaısysy memlekettiń aty? Osy qalalar týraly ne bilesiń? Kýba memleketi qaı qurlyqta ornalasqan?
5) Kónkımen júgirý sporty - kónkımen jyldamdyqqa júgirý. Sportshy tuıyq sheńberdiń boıymen muz stadıonynda qashyqtyqty barynsha jyldam baǵyndyrýy qajet.
Qosymsha tapsyrma. «Maqal - sózdiń máıegi» jalǵasyn tabý.
Deni saýdyń – jany saý.
Shynyqsań shymyr bolasyń.
Júzden júırik, myńnan tulpar.
Sport - beıbitshilik elshisi.
Júırikten júırik ozar jarysqanda.
Refleksıa:
«Sóılemdi aıaqta» ádistemesi
Oqýshylarǵa «Búgin...» sózi aıtylyp, sóılemdi aýyzsha aıaqtaý tapsyrylady. Daıyndyq ýaqyty 10 sekýnd. Odan keıin árbir oqýshy óz sóılemderin daýystap aıtady. Buǵan muǵalim de qatysady.
- Neni buryn bildim?
- Neni búgin bildim?
Marapattaý rásimi
1 - oryndy ıelengen jeńimpaz topty marapattaý
2 - oryndy ıelengen jeńimpaz topty marapattaý
3 - oryndy ıelengen jeńimpaz topty marapattaý
Jelezın №3 jalpy orta bilim berý mektebi
Ótkizgen: bastaýysh synyp muǵalimi Ibragımova L. P.
You Might Also Like
