- 05 naý. 2024 01:28
- 413
Básire. Avtory: Á.Tabyldy
Saýat ashý. 1 - klass.
Sabaqtyń taqyryby: Básire. Avtory: Á. Tabyldy.
Sabaqtyń maqsaty: Mátinniń mazmunymen tanystyrý.
1. Áńgime mazmuny men ıdeıasyn ashý.
2. Oı - órisin, sózdik qoryn, dúnıetanymyn damytý.
3. Qazaqtyń yrymdaryn bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq. Bıoaqparattandyrý jáne sınergetıka.
Aýyzsha - 1 kartasy:
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, kórnekilik, suraq - jaýap.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
I. Alǵashqy uıymdastyrý bólimi.
Psıhologıalyq daıyndyq.
II. Uǵynýdy uıymdastyrý.
III. Qabyldaýdy uıymdastyrý.
IV. Túsiniktiń 1 - shi tekserilýi.
V. Alǵashqy bekitý.
VI. Taldaý jáne refleksıa.
Sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.
Mátinmen jumys. (Muǵalimniń oqýy)
Sózdikpen jumys.
Básire – balalarǵa menshiktegen, arnaıy en salynǵan mal.
Tirek sózder: básire, Bekjan, Ańsar, jýas qunan, jaýqazyn, qonaq.
Qarama - qarsy suraqtar.
1. Mátin qalaı atalady?
2. Mátinniń avtory kim?
3. Alty jasar Ańsar qaıda keldi?
4. Ańsar kimmen erip keldi?
5. Olardy kimder qarsy aldy?
6. Qonaqtardy qalaı qarsy aldy?
7. Qonaqtardyń kelgenine kim qýandy?
8. Qonaqtarǵa arnap ne jaıyldy?
9. Qonaq kútý kádesi qalaı iske asyryldy?
10. Ańsar men Bekjan qaıda shyqty?
11. Bekjan Ańsarǵa neni kórsetti?
12. Jýas qunan qaı jerde turdy?
13. Bekjan Ańsarǵa ne aıtty?
14. Ańsar buryn atqa minip kórdi me?
15. Bekjan Ańsardy qaıda mingizdi?
16. Qunannyń tizginin kim ustady?
17. Bekjan qaıda mindi?
18. Shúý dep kim tebinip qaldy?
19. Qunan áýeli qalaı júrdi?
20. Sonan soń qunandy qalaı júrgizdi?
21. Olar qaıda shyqty?
22. Ańsar men Bekjan ne terdi?
23. Jaýqazyn qaı kezde ósip shyǵady?
24. Gúl tergende balalar qandaı sezimde bolady?
25. Ańsarǵa qunanǵa mingen unady ma?
26. Básire degen ne?
27. Tórt túlik maldy ata.
28. Qaraqasqa qunan kimniń básiresi?
29. Ózińe atalǵan básireń bar ma?
30. Jylqynyń qandaı paıdasy bar?
Syn turǵysynan suraqtar.
1. Mátin «Básire» dep atalady.
2. Mátinniń avtory Ádibaı Tabyldy.
3. Ańsar jeti jasta.
4. Alty jasar Ańsar atasymen qonaqqa keldi.
5. Olardy áke - sheshesimen birge Bekjan qarsy aldy.
6. Meımandardyń kelgenine úı ıeleri onsha qýana qoımady.
7. Qonaqtarǵa arnalyp dastarhan jaıyldy.
8. Qonaqtarǵa arnap qymyz shubat quıyldy.
9. Qonaq kútý kádesi iske asyryldy.
10. Ańsar men Bekjan dalaǵa oınaýǵa shyqpady.
11. Bekjan jeliniń basynda turǵan qunandy Ańsarǵa kórsetti.
12. Qunan óte asaý edi.
13. «Mynaý Qaraqasqa qunan - meniń básirem»,- dedi Bekjan.
14. «Kel, qunanǵa min!»,- dedi Bekjan.
15. Básire – balalarǵa menshiktegen arnaıy en salynǵan mal.
16. Ańsar qunanǵa minbedi.
17. Bekjan men Ańsar Qaraqasqaǵa mingesip aldy.
18. Bekjan Ańsardy qunanǵa birinshi mingizdi.
19. Ańsar buryn atqa minip kórmegen bala.
20. Ańsar qorqyp qunanǵa minbedi.
21. Qunannyń tizginin Ańsar ustady.
22. Onyń artyna Bekjan mindi.
23. Bekjan qunandy qamshymen uryp jiberdi.
24. Bekjan «shúý» dep tebinip qaldy.
25. Qunan birden qatty júrdi.
26. Qunandy balalar jeldirte jóneldi.
27. Olar aǵyp jatqan ózenge bardy.
28. Bekjan men Ańsar jerge tústi.
29. Olar qyzǵaldaq terdi.
30. Balalar gúldi kórip qýandy.
Jalpy sózdik qor
Matrısa boıynsha baǵalaý.
Sabaqtyń taqyryby: Básire. Avtory: Á. Tabyldy.
Sabaqtyń maqsaty: Mátinniń mazmunymen tanystyrý.
1. Áńgime mazmuny men ıdeıasyn ashý.
2. Oı - órisin, sózdik qoryn, dúnıetanymyn damytý.
3. Qazaqtyń yrymdaryn bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq. Bıoaqparattandyrý jáne sınergetıka.
Aýyzsha - 1 kartasy:
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, kórnekilik, suraq - jaýap.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
I. Alǵashqy uıymdastyrý bólimi.
Psıhologıalyq daıyndyq.
II. Uǵynýdy uıymdastyrý.
III. Qabyldaýdy uıymdastyrý.
IV. Túsiniktiń 1 - shi tekserilýi.
V. Alǵashqy bekitý.
VI. Taldaý jáne refleksıa.
Sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.
Mátinmen jumys. (Muǵalimniń oqýy)
Sózdikpen jumys.
Básire – balalarǵa menshiktegen, arnaıy en salynǵan mal.
Tirek sózder: básire, Bekjan, Ańsar, jýas qunan, jaýqazyn, qonaq.
Qarama - qarsy suraqtar.
1. Mátin qalaı atalady?
2. Mátinniń avtory kim?
3. Alty jasar Ańsar qaıda keldi?
4. Ańsar kimmen erip keldi?
5. Olardy kimder qarsy aldy?
6. Qonaqtardy qalaı qarsy aldy?
7. Qonaqtardyń kelgenine kim qýandy?
8. Qonaqtarǵa arnap ne jaıyldy?
9. Qonaq kútý kádesi qalaı iske asyryldy?
10. Ańsar men Bekjan qaıda shyqty?
11. Bekjan Ańsarǵa neni kórsetti?
12. Jýas qunan qaı jerde turdy?
13. Bekjan Ańsarǵa ne aıtty?
14. Ańsar buryn atqa minip kórdi me?
15. Bekjan Ańsardy qaıda mingizdi?
16. Qunannyń tizginin kim ustady?
17. Bekjan qaıda mindi?
18. Shúý dep kim tebinip qaldy?
19. Qunan áýeli qalaı júrdi?
20. Sonan soń qunandy qalaı júrgizdi?
21. Olar qaıda shyqty?
22. Ańsar men Bekjan ne terdi?
23. Jaýqazyn qaı kezde ósip shyǵady?
24. Gúl tergende balalar qandaı sezimde bolady?
25. Ańsarǵa qunanǵa mingen unady ma?
26. Básire degen ne?
27. Tórt túlik maldy ata.
28. Qaraqasqa qunan kimniń básiresi?
29. Ózińe atalǵan básireń bar ma?
30. Jylqynyń qandaı paıdasy bar?
Syn turǵysynan suraqtar.
1. Mátin «Básire» dep atalady.
2. Mátinniń avtory Ádibaı Tabyldy.
3. Ańsar jeti jasta.
4. Alty jasar Ańsar atasymen qonaqqa keldi.
5. Olardy áke - sheshesimen birge Bekjan qarsy aldy.
6. Meımandardyń kelgenine úı ıeleri onsha qýana qoımady.
7. Qonaqtarǵa arnalyp dastarhan jaıyldy.
8. Qonaqtarǵa arnap qymyz shubat quıyldy.
9. Qonaq kútý kádesi iske asyryldy.
10. Ańsar men Bekjan dalaǵa oınaýǵa shyqpady.
11. Bekjan jeliniń basynda turǵan qunandy Ańsarǵa kórsetti.
12. Qunan óte asaý edi.
13. «Mynaý Qaraqasqa qunan - meniń básirem»,- dedi Bekjan.
14. «Kel, qunanǵa min!»,- dedi Bekjan.
15. Básire – balalarǵa menshiktegen arnaıy en salynǵan mal.
16. Ańsar qunanǵa minbedi.
17. Bekjan men Ańsar Qaraqasqaǵa mingesip aldy.
18. Bekjan Ańsardy qunanǵa birinshi mingizdi.
19. Ańsar buryn atqa minip kórmegen bala.
20. Ańsar qorqyp qunanǵa minbedi.
21. Qunannyń tizginin Ańsar ustady.
22. Onyń artyna Bekjan mindi.
23. Bekjan qunandy qamshymen uryp jiberdi.
24. Bekjan «shúý» dep tebinip qaldy.
25. Qunan birden qatty júrdi.
26. Qunandy balalar jeldirte jóneldi.
27. Olar aǵyp jatqan ózenge bardy.
28. Bekjan men Ańsar jerge tústi.
29. Olar qyzǵaldaq terdi.
30. Balalar gúldi kórip qýandy.
Jalpy sózdik qor
Matrısa boıynsha baǵalaý.