- 04 naý. 2024 23:54
- 189
Batyrlar qalmas beımálim.
Sabaqtyń taqyryby: Batyrlar qalmas beımálim.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa Uly Otan soǵysy týraly málimet berý jáne sol soǵysqa qatysqan ardagerlerimen tanystyrý
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik maqsaty: Oqýshylardy Otansúıgishtikke, patrıotızmge tárbıeleý jáne Jeńis saltanatyn kóre almaı ketken bozdaqtardyń, búgin sany azaıyp qalǵan maıdangerlerdiń rýhyna bas ıe otyryp, oqýshylardy Otandy qorǵaýǵa, erlik isterine taǵzym etýge, batyl da batyr, erjúrek bolýǵa úıretý. Elin, jerin jaýdan qorǵaı bilýge, batyrlardyń ómiri úlgisinde tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Dástúrli
Sabaqtyń kórnekiligi: Naqyl sózder, soǵys taqyrybyndaǵy oqýshylardyń sýretteri, slaıdtar
Sabaqtyń barysy:
İ bólim. Derekteme «Erlik – jeńiske jetkizer»
İİ bólim. “Óleń – sózdiń patshasy”
Esimde erler esimi
Tumanbaı Moldaǵalıev
Keshegi ótken erlerdi
Erteńge qalaı aparam.
Qulaǵymnan ketpeıdi
Qatal jyldaǵy qatal án.
Okopta uıyqtap júrdi erler
Sýyqta, qysta qaqaǵan.
Bir boran emes, myń boran
Yzǵary ótti jotadan.
Erlerdiń eri Jýkovty
Kórdim men talaı kınodan.
Aýyr jyldarda sol sonaý
Aýyr bir mindet tıdi oǵan.
El qamy boldy batyrdyń
Kúndiz-tún janyn qınaǵan.
Jańbyrdaı oqtyń ishinde
Júrekti týǵan Jýkovqa
Taǵdyryn sendi qıly adam.
Panfılov-Qazaqstannan
Qyrandar tobyn jasaqtap,
Sonaý bir qıyn tustarda
Jıyrma segiz jigitke
Ólmeıtin erlik jasatpaq.
Yǵysqan jaýy túrinen
Baıyrjan batyr qol bastap
İİİ bólim. «Otan úshin ot keshkender» Uly Otan soǵysyna qatysqan batyrlar týraly derektemeler.
Baýyrjan Momyshuly –
Álıa moldaǵulova –
“Álıa” áni:S. Báıterekov
óleńi: B. Tájibaev
Mánshúk Mámetova –
Týsýrpov Berikqan –
İV bólim. «Erlik – jeńiske jetkizer» sahnalyq kórinis
V bólim. “Oılan tap” jumbaq jarysy.
1. Beli búkir, alysqa túkir. (myltyq)
2. Jylt-jylt etken, jyrǵadan ótken. (myltyq oǵy)
3. Tıip ketse tyrs etip qaq jarylǵan,
Bar tetigi adamzatqa baǵynǵan
Mert qylady jaqyn kelgen nárseni
Qastyq qylsa, jaýdyń jaıy tabylǵan.(bomba)
4. Syrty aǵashpen qabattalǵan
İlinip bir bólshegi salaqtaǵan,
Asyldy ishindegi alsań tartyp
Tilindeı sur jylannyń, jalaqtaǵan. (qylysh)
5. Kózge túsip kórine júrmeıdi,
Súıtse de birde tanyp kidirmeıdi
Kúni-túni barady tynbaı júrip
Qalǵyp-múlgip bir saǵat kidirmeı (ómir)
6. Ómir - ómir, ómirden
Jaqqan oty kómirden
Shyńraý degen bir qus bar,
Jumyrtqasy temirden. (oq, myltyq)
Vİbólim. «Maıdannan kelgen qolhat» sahnalyq kórinis
«Jýravlı» áni oryndalady
Vİİ bólim. «Ardager syry». Qorytyndy sóz Uly Otan soǵysyna qatysqan ardageri Týsýpov Berikqkanǵa beriledi.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa Uly Otan soǵysy týraly málimet berý jáne sol soǵysqa qatysqan ardagerlerimen tanystyrý
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik maqsaty: Oqýshylardy Otansúıgishtikke, patrıotızmge tárbıeleý jáne Jeńis saltanatyn kóre almaı ketken bozdaqtardyń, búgin sany azaıyp qalǵan maıdangerlerdiń rýhyna bas ıe otyryp, oqýshylardy Otandy qorǵaýǵa, erlik isterine taǵzym etýge, batyl da batyr, erjúrek bolýǵa úıretý. Elin, jerin jaýdan qorǵaı bilýge, batyrlardyń ómiri úlgisinde tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Dástúrli
Sabaqtyń kórnekiligi: Naqyl sózder, soǵys taqyrybyndaǵy oqýshylardyń sýretteri, slaıdtar
Sabaqtyń barysy:
İ bólim. Derekteme «Erlik – jeńiske jetkizer»
İİ bólim. “Óleń – sózdiń patshasy”
Esimde erler esimi
Tumanbaı Moldaǵalıev
Keshegi ótken erlerdi
Erteńge qalaı aparam.
Qulaǵymnan ketpeıdi
Qatal jyldaǵy qatal án.
Okopta uıyqtap júrdi erler
Sýyqta, qysta qaqaǵan.
Bir boran emes, myń boran
Yzǵary ótti jotadan.
Erlerdiń eri Jýkovty
Kórdim men talaı kınodan.
Aýyr jyldarda sol sonaý
Aýyr bir mindet tıdi oǵan.
El qamy boldy batyrdyń
Kúndiz-tún janyn qınaǵan.
Jańbyrdaı oqtyń ishinde
Júrekti týǵan Jýkovqa
Taǵdyryn sendi qıly adam.
Panfılov-Qazaqstannan
Qyrandar tobyn jasaqtap,
Sonaý bir qıyn tustarda
Jıyrma segiz jigitke
Ólmeıtin erlik jasatpaq.
Yǵysqan jaýy túrinen
Baıyrjan batyr qol bastap
İİİ bólim. «Otan úshin ot keshkender» Uly Otan soǵysyna qatysqan batyrlar týraly derektemeler.
Baýyrjan Momyshuly –
Álıa moldaǵulova –
“Álıa” áni:S. Báıterekov
óleńi: B. Tájibaev
Mánshúk Mámetova –
Týsýrpov Berikqan –
İV bólim. «Erlik – jeńiske jetkizer» sahnalyq kórinis
V bólim. “Oılan tap” jumbaq jarysy.
1. Beli búkir, alysqa túkir. (myltyq)
2. Jylt-jylt etken, jyrǵadan ótken. (myltyq oǵy)
3. Tıip ketse tyrs etip qaq jarylǵan,
Bar tetigi adamzatqa baǵynǵan
Mert qylady jaqyn kelgen nárseni
Qastyq qylsa, jaýdyń jaıy tabylǵan.(bomba)
4. Syrty aǵashpen qabattalǵan
İlinip bir bólshegi salaqtaǵan,
Asyldy ishindegi alsań tartyp
Tilindeı sur jylannyń, jalaqtaǵan. (qylysh)
5. Kózge túsip kórine júrmeıdi,
Súıtse de birde tanyp kidirmeıdi
Kúni-túni barady tynbaı júrip
Qalǵyp-múlgip bir saǵat kidirmeı (ómir)
6. Ómir - ómir, ómirden
Jaqqan oty kómirden
Shyńraý degen bir qus bar,
Jumyrtqasy temirden. (oq, myltyq)
Vİbólim. «Maıdannan kelgen qolhat» sahnalyq kórinis
«Jýravlı» áni oryndalady
Vİİ bólim. «Ardager syry». Qorytyndy sóz Uly Otan soǵysyna qatysqan ardageri Týsýpov Berikqkanǵa beriledi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.