InfoHub Logo

Taqyryby: "Beket ata. Ańyz ben aqıqat" (slaıdymen)
Baǵyty:
Qazaqstan tarıhı eskertkishteri jáne bolashaqqa saıahat marshrýttary
Seksıasy: Qazaqstan tarıhy

Mazmuny
Orys jáne aǵylshyn tilderinde abstrakty ( anotasıa)
İ. Kirispe
İİ. Negizgi bólim
1. Beket atanyń ǵıbratty ǵumyry
2. Beket ata meshitteriniń ǵylymı negizde salynýy jáne tálim - tárbıelik ordalar retindegi orny
3. Ulysqa uran atanǵan Beket ata
4. Beket ata týraly ańyzdar
5. Beket ata beınesi ádebıet pen ónerde
6. Qazaq zıalylary Beket ata týraly
7. Beket atanyń urpaqtary
İİİ. Qorytyndy
Ańyz adam jáne kıeli oryndardyń tarıhı tanymdy qalyptastyrýdaǵy mańyzy
Siltemeler
Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi
Prezentasıa materıaldary

Taqyryby: "Beket ata. Ańyz ben aqıqat"
Jumysymnyń negizgi maqsaty: Mektep baǵdarlamasy boıynsha oqýlyqta tolyq qamtylmaǵan taqyryptardyń biri - tarıhı tulǵa Beket Myrzaǵululynyń ǵıbratty ǵumyry, ol salǵan tarıhı eskertkishter bolyp sanalatyn meshitteriniń ǵylymı negizge súıenip salyný úlgisi men aǵartý baǵytyndaǵy mańyzyn ashý.
Jumysymnyń ǵylymı jańashyldyǵy men ózekti máseleleri: Tarıhı aqtańdaq betteriniń biri bolyp kelgen Beket ata muralaryn zertteýshi ǵalymdardyń eńbekterine súıene otyryp taldaý arqyly tarıhta alatyn ornyn zerdeleı otyryp, keıingi urpaqqa nasıhattaý bizdiń enshimizde ekenine yqpal etý.

Jumystyń praktıkalyq mańyzy: Taqyryptyq turǵydan taldanǵan derekterdi óskeleń urpaq suranysyn qanaǵattandyrý maqsatynda tańdaý kýrstary men úıirme jumystaryna kómekshi qural retinde paıdalaný.

Maqsatqa jetý jolyndaǵy alǵa qoıylǵan mindetter:
- Tulǵalar mádenı murasyn zerttegen eńbekterdi oqyp, taldaý;
- zertteýshi ǵalymdardy anyqtaý, salystyrý jumystaryn júrgizý;
- tarıhı tulǵalar eskertkishteriniń turǵan jerin, ornyn anyqtaý, salyný ereksheligine mán berý;
- keleshek urpaq úshin mańyzdylyǵyn anyqtaý;

Jumysymnyń tájirıbelik qundylyǵy: Jınalǵan materıaldar negizinde QR Prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń: "Babalaryn qaltqysyz qasterleı alǵan halyq, balalarynyń bolashaǵyn da qapysyz qamdaı almaqshy",- degen ulaǵatty sózin basshylyqqa ala otyryp, tarıhı tulǵalardyń ómirlik muratyn, mádenıetti damytýǵa qosqan eńbegi men úlgisinen ónege alý, rýhanı - adamgershilik qundylyqtardy boıyma sińire otyryp, bolashaqta óz ortama nasıhattaý.

İ. Kirispe
Eskertkish - keń maǵynasynda - eldiń, halyqtyń mádenı murasynyń jalpylama ataýy. Tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń jıyntyǵy murajaılyq, kórmelik mańyzy bar zattar men jyljymaıtyn eskertkishterdi (qurylys, ǵımarat, t. b.) qamtıdy. Ortaq tıpologıalyq belgileri boıynsha eskertkishterdi negizgi 4 túrge bóledi: arheologıalyq, tarıhı, sáýlet óneri jáne monýmenttik(músin) óneri. Sondaı - aq, eskertkishterge tarıhı - tanymdyq nemese tarıhı - kórkem qundylyǵy bar jazbalardy da jatqyzýǵa bolady.
Qazir Qazaqstanda 25 myńǵa jýyq tarıhı eskertkishter bar. Olardyń bári memlekettiń qorǵaýyna alynǵan.
QR Prezıdenti N. Á. Nazarbaev "Mádenı mura" baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi májiliste: "... Adamzat tarıhynyń kúretamyry – mádenıet, al mádenıettiń kúretamyry – adamzattyń aqyl - oıy men is - áreketin dúnıege ákelgen materıaldyq qundylyqtar bolyp tabylady. Bul bárimizge belgili aqıqat. Qaı halyqtyń bolmasyn ózge jurtqa uqsamaıtyn bólek bolmys - bitimin daralap, ózindik taǵdyryn aıqyndaıtyn basty belgi – mádenıeti. Mádenıet - ulttyń bet - beınesi, rýhanı bolmysy, jany, aqyl - oıy, parasaty. Órkenıetti ult, eń aldymen, tarıhymen, mádenıetimen, ultyn ulyqtaǵan uly tulǵalarymen, álemdik mádenıettiń altyn qoryna qosqan úlkendi - kishili úlesimen maqtanady. Sóıtip tek óziniń ulttyq tól mádenıeti arqyly ǵana basqaǵa tanylady.... Eń aldymen, bilim berý salasyn damytý, halqymyzdyń tarıhyna qatysty mádenı muramyzdy saqtaýdy qamtamasyz etý, alys - jaqyn shet jurttaǵy jádigerlerimiz ben muraǵattarymyzdy izdestirip, jınaqtaý kerektigi mindetteldi.... Al rýhanı - mádenı tanym arqyly, tarıhı sana negizinde patrıottyq sezim, otanshyldyq rýh qalyptasatyny belgili. Ásirese búgingi jastardy otanshyldyq rýhta tárbıeleý – memlekettik ıdeologıanyń temirqazyǵy bolýy tıis.
... Keleshekte mektep, orta arnaýly jáne joǵary oqý oryndarynyń baǵdarlamalaryn osy «Mádenı mura» kitaptary negizinde qaıta qarap, tolyqtyrý máselesi de oılastyrylýy qajet."- degen bolatyn. [1]
İİ. Negizgi bólim
1. Beket atanyń ǵıbratty ǵumyry.
Qasıetti qazaq dalasy talaı uly ǵulamalardy dúnıege alyp kelgen.
"... Pendesiniń tilegin eki etpegen,
Iman - Rýhym, Pir Baba - Beket degen.
Tekti atam - Adaı shal jeruıyq dep,
Mańǵystaýǵa urpaǵyn jetelegen" Farıza Ońǵarsynova

Beket ata Myrzaǵululy (1750 - 1813, Mańǵystaý) qazirgi Atyraý oblysynyń Jylyoı aýdany, Aqkıiztoǵaı aýylynan 30 shaqyrym qashyqtyqta, Jem boıyndaǵy Aqmeshit degen jerde týǵan. Beket ata - qol bastar kósem, eldi uıytar sheshen, emshi, kóripkel, áýlıe, aǵartýshy, rýhanı ustaz, sáýletshi ǵana emes, fızıka, matematıka, astronomıa zańdylyqtaryn jaqsy bilgen ǵulama retinde aty tanylǵan.
Ákesi Myrzaǵul dáýletti, barynsha myrza, dinı saýatty el aqsaqaly bolǵan. Myrzaǵul Janalyulynan 4 ul (Aldabergen, Aldońǵar, Meńdiqul,
Beket) jáne 2 qyz bala (Ápýash, Aqmańdaı) dúnıege kelgen. Anasy - Jánıa.
Nemeresi bes jasqa kelgende atasy Janaly alǵash ózi oqytyp, keıin aýyl moldasyna berip saýatyn ashady. Bala Beket dáriske óte yntaly, zerek bolǵan. Aýyl moldasynan dáris alǵan 3 - 4 jyldyń ishinde - aq bala Bekettiń bilim dárejesi, túısigi ustazynan kem bolmaǵan. 14 jasqa tolǵan jasóspirim ata - anasynan oqýyn medresede jalǵastyrýǵa ruqsat suraıdy. Beket babamyz Sherǵazy han saldyrǵan medreseni uly zamandastary - túrikmen halqynyń klasık aqyny Maqtymquly Pyraǵı (Azadı), qaraqalpaq halqynyń sóz zergeri Ájinıaz Qosybaıuly, ózbek aqyny Pahlavan Ravnakı sıaqty talantty tulǵalarmen birge oqyp bitirgen. Bul bilim ordasy halyq arasynda "Maskanı Fozılon", basqasha aıtqanda "Bilimdarlar ordasy" dep atalǵan. Horezmdegi "Sherǵazy han" medresesinde Baqyrǵan qajydan oqyp, bilim jınaǵan soń, óz óńirine qaıta kelip, bes meshit saldyrady. Baqyrǵan qajydan jeti jyl dáris alyp, medreseni úzdik aıaqtap, elge oralady. Mańǵystaý, Atyraý, Ústirt, Aral aımaǵynda meshit - medreseler salyp, halqyn saýattandyrýǵa kóp kúsh jumsaǵan. Sóıtip,"Tal besikten tar laqatqa deıin oqy",- degen ımam Aǵzam sózin qabyl alǵan Beket ata búkil ómirin oqýmen jáne oqytýmen ótkizgen.
Naǵashysy tama Eset batyr Kókiuly. Kishi júz hany Ábilqaıyrmen qımas dos bolǵan. Orys patshaıymy Anna Ioannovnadan aty - jóni jazylǵan estelik qanjar men han tarapynan "tarhan" degen qurmetti ataq alǵan. Toqsannan asqan shaǵynda Eset batyr on eki jasar jıeni Beketke:
Ústińnen dúbir ketpesin,
Qulaǵyńnan sybyr ketpesin.
Aq pen qarany aıyrar,
Jaýdy keri qaıyrar,
Atyń da aıtyp turǵandaı dúr bolarsyń.
Elge shýaq shashyp nur bolarsyń,
Úsh júzge tanymal pir bolarsyń.
- dep bata bergen eken.
2. 2. Beket ata meshitteriniń ǵylymı negizde salynýy jáne tálim - tárbıelik ordalar retindegi orny.
Beket ata - jerasty ǵımarattaryn qashap jasaýdyń ejelgi dástúrin damytqan sáýletshi ári sheber. Beket ata Hıýadaǵy "Sherǵazy han" medresesin bitirgen soń, eline kelip, erekshe dástúr bastap,