Berdibek Soqpaqbaev «Qamqorlyq»
Ádebıettik oqý
Sabaqtyń taqyryby: Berdibek Soqpaqbaev «Qamqorlyq»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Jazýshy ómirin eske túsire otyryp maǵlumat berý, mátinniń negizgi ıdeıasyn ashý, oqýshynyń oqý daǵdysyn qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Oı - óristerin keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý, mátindi taldaýǵa, qorytyndy shyǵara bilýge qalyptastyrý.
Tárbıelik: Qorshaǵan ortany qorǵaýǵa, aıalaýǵa baýlý. Ádepti, tártipti, meıirimdi bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisteri: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý, sýretteý
Sabaqtyń kórnekiligi: Avtor portreti, slaıd, sýretter
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq
Biz baldyrǵan balamyz,
Qustaı qanat qaǵamyz.
Dúnıeni aralap,
Oqyp bilim alamyz.
İİİ. Úı tapsyrmasyn suraý
1top: Erteginiń mazmunyn aıtý
2 top: Ertegi boıynsha sýret salý
3 top: Týǵan jer týraly maqal - mátel jazyp kelý
Balalar osy ertegi erteginiń qaı túrine jatady?
Ertegi
↓
▪ Halyq ertegi → Qıal - ǵajaıyp, shynshyl, jan - janýarlar.
▪ Ádebı ertegi
İÚ. Oı qozǵaý
- Balalar, biz qandaı taraýmen tanysyp jatyrmyz?
Tabıǵatym – meniń óz úıim!
Tabıǵat neshege bólinedi?
Óli tabıǵat, tiri tabıǵat
- Adam jáne barlyq tirshilik ataýly, jan – janýarlar, qustar, jándikter, ósimdikter bári tabıǵat perzenti. Aqyndar tabıǵatty anaǵa teńegen. Tabıǵat meıirimdi ana sıaqty, ózindeginiń bárin adamǵa jan – janýarlarǵa beredi.
Kóktemde osy tabıǵatty qustarsyz elestetý múmkin emes
Kóktem aıynda barlyq tirshilik ataýly óziniń qarbalas kezin bastaıdy. Qustar týǵan jerge oralyp, uıa salyp, balapan órgizedi. Al janýarlar urpaq kóbeıtip, tóldeıdi. Sondyqtan barlyǵymyz osy tabıǵat perzentterine qamqorlyq jasaýǵa mindettimiz.
- Qamqorlyq degendi qalaı túsinesińder?
Ú. Jańa sabaq
- Olaı bolsa, balalar búgingi ótetin taqyrybymyz da osy tabıǵatpen baılanysty bolmaq.
Búgingi sabaǵymyzda B. Soqpaqbaevtyń « Meniń atym Qoja» povesinen alynǵan shaǵyn úzindimen tanysamyz. Taqyryby « Qamqorlyq» dep atalady.
Balalar jazýshysy Berdibek Soqpaqbaev 1924 jyly Almaty oblysy qazirgi Narynqol aýdany, Qostóbe aýylynda dúnıege keldi.
Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fılologıa fakúltetin bitirgen. Birinshi jyl aýylda muǵalim bolyp eńbek etti.
«Qazaqfılm» kınostýdıasynda redaktor bolyp, «Qazaq ádebıeti», «Baldyrǵan» basylymdarynda qyzmet etti.
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
«Beıneý aýdanynyń ákimdiginiń
«Jumaǵalı Qaldyǵaraev atyndaǵy orta mektebi» KMM – niń
bastaýysh synyp muǵalimi Djýbanazarova Alıa
Berdibek Soqpaqbaev «Qamqorlyq» júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Berdibek Soqpaqbaev «Qamqorlyq»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Jazýshy ómirin eske túsire otyryp maǵlumat berý, mátinniń negizgi ıdeıasyn ashý, oqýshynyń oqý daǵdysyn qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Oı - óristerin keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý, mátindi taldaýǵa, qorytyndy shyǵara bilýge qalyptastyrý.
Tárbıelik: Qorshaǵan ortany qorǵaýǵa, aıalaýǵa baýlý. Ádepti, tártipti, meıirimdi bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisteri: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý, sýretteý
Sabaqtyń kórnekiligi: Avtor portreti, slaıd, sýretter
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq
Biz baldyrǵan balamyz,
Qustaı qanat qaǵamyz.
Dúnıeni aralap,
Oqyp bilim alamyz.
İİİ. Úı tapsyrmasyn suraý
1top: Erteginiń mazmunyn aıtý
2 top: Ertegi boıynsha sýret salý
3 top: Týǵan jer týraly maqal - mátel jazyp kelý
Balalar osy ertegi erteginiń qaı túrine jatady?
Ertegi
↓
▪ Halyq ertegi → Qıal - ǵajaıyp, shynshyl, jan - janýarlar.
▪ Ádebı ertegi
İÚ. Oı qozǵaý
- Balalar, biz qandaı taraýmen tanysyp jatyrmyz?
Tabıǵatym – meniń óz úıim!
Tabıǵat neshege bólinedi?
Óli tabıǵat, tiri tabıǵat
- Adam jáne barlyq tirshilik ataýly, jan – janýarlar, qustar, jándikter, ósimdikter bári tabıǵat perzenti. Aqyndar tabıǵatty anaǵa teńegen. Tabıǵat meıirimdi ana sıaqty, ózindeginiń bárin adamǵa jan – janýarlarǵa beredi.
Kóktemde osy tabıǵatty qustarsyz elestetý múmkin emes
Kóktem aıynda barlyq tirshilik ataýly óziniń qarbalas kezin bastaıdy. Qustar týǵan jerge oralyp, uıa salyp, balapan órgizedi. Al janýarlar urpaq kóbeıtip, tóldeıdi. Sondyqtan barlyǵymyz osy tabıǵat perzentterine qamqorlyq jasaýǵa mindettimiz.
- Qamqorlyq degendi qalaı túsinesińder?
Ú. Jańa sabaq
- Olaı bolsa, balalar búgingi ótetin taqyrybymyz da osy tabıǵatpen baılanysty bolmaq.
Búgingi sabaǵymyzda B. Soqpaqbaevtyń « Meniń atym Qoja» povesinen alynǵan shaǵyn úzindimen tanysamyz. Taqyryby « Qamqorlyq» dep atalady.
Balalar jazýshysy Berdibek Soqpaqbaev 1924 jyly Almaty oblysy qazirgi Narynqol aýdany, Qostóbe aýylynda dúnıege keldi.
Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fılologıa fakúltetin bitirgen. Birinshi jyl aýylda muǵalim bolyp eńbek etti.
«Qazaqfılm» kınostýdıasynda redaktor bolyp, «Qazaq ádebıeti», «Baldyrǵan» basylymdarynda qyzmet etti.
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
«Beıneý aýdanynyń ákimdiginiń
«Jumaǵalı Qaldyǵaraev atyndaǵy orta mektebi» KMM – niń
bastaýysh synyp muǵalimi Djýbanazarova Alıa
Berdibek Soqpaqbaev «Qamqorlyq» júkteý
You Might Also Like
