Beıneleý óneri sabaǵynda pánaralyq baılanystyń mańyzy úlken
Qazaqstandaǵy qoǵam damýynyń qajettiligi, áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıasy ózgerister otandyq bilim berý júıesiniń, oqý oryndaryndaǵy oqý-tárbıe úrdisin uıymdastyrý ádisnamasy men tehnologıasynyń túbegeıli qaıta qurylýyn talap etedi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Á. Nazarbaev «Básekege qabiletti Qazaqstan úshin, básekege qabiletti ekonomıka úshin, básekege qabiletti halyq úshin» atty Qazaqstan halqyna joldaýynda «.ǵalamdaný jaǵdaıynda qazaqstandyqtardyń ıntellektýaldyq qabiletteri bizdiń josparlarymyzdyń negizgi faktorlary bolyp tabylady», al kez kelgen «ulttyń básekelestik qabileti birinshi kezekte onyń bilimdik deńgeıimen anyqtalady» dep atap kórsetedi.
Bul strategıalyq mindettiń oıdaǵydaı júzege asyrylýy otandyq bilim berý júıesiniń jetildirýin talap etedi, óıtkeni memleketimizdiń kemeldenýi jas urpaqtyń alatyn biliminiń deńgeıine tikeleı baılanysty. Osy aspektide jalpy bilim beretin mekteptiń birtutas pedagogıkalyq úrdisinde qazirgi oqýshylardy, onyń ishinde jasóspirimdik shaq kezeńindegi oqýshylardyń tanymdyq is-áreketin pánaralyq baılanystyń múmkindikterin paıdalaný arqyly, ásirese óner túrlerimen ózara baılanysta damytý úlken mańyzǵa ıe bola túsedi.
Keleshek urpaqqa bilim berýdegi kúrdeli máselelerdiń biri – birtutas pedagogıkalyq úrdis kezindegi sabaqtarda pánaralyq baılanysty júzege asyrý. Pánaralyq baılanystyń eń negizgi dıdaktıkalyq mindeti – oqytý úrdisinde bilim berý, tárbıe berý, damytýshylyq sıpatynyń arasyndaǵy baılanysty qurý.
Klasıkalyq pedagogıka júıesinde oryn alǵan pánaralyq baılanys ıdeıasy tarıhı damýda dáleldenip, qazirgi pedagogıka ǵylymynyń, onyń ishinde pándi oqytý ádistemesiniń basty máselesine aınalyp otyr. Sonymen qatar pánaralyq baılanys – qazirgi zamandaǵy ǵylymynyń, ǵylymdardyń birigý tendensıasy jaǵdaıynda mektepter júıesiniń bilim mazmunyn anyqtaýdyń basty sharty bolyp tabylady.
Qazirgi pedagogıka ǵylymynda dıdaktıkalyq ustanymdar bilim mazmunynyń negizin qalaýshy qurylym bóligi bolyp esepteledi. Sol sebepti oqytý úrdisindegi pánaralyq jáne ár pánniń pán ishilik baılanystylyq ustanymynyń da ózindik mańyzy bar.
Jalpy bilim beretin mektep pen muǵalimderdiń pán boıynsha pánaralyq bilimder men iskerlikterdi ıgerýi – oqý úrdisin pánaralyq baılanys negizinde uıymdastyrý úshin alǵy shart.
Pánaralyq baılanys negizinde oqýshylardyń ıkemdilik pen daǵdylary anaǵurlym kúshti damıtyndyǵyn pedagog-ǵalymdar dáleldegen. Oqý úrdisi nátıjesindegi ıgerilgen ıkemdilik pen daǵdy oqýshynyń alǵan biliminiń qanshalyqty berik ekendiginiń belgisi bolyp tabylady. Oqý pánderiniń erekshelikterine qaraı oqýshylarǵa túrli ıkemdilik pen daǵdy paıda bolady. Profesor T. Sabyrov olardy birneshe topqa bóledi.
• Intellektik pen daǵdy (oqý, jazý, esepteý, kitappen jumys isteý, t.b.);
• Eńbekke ıkemdilik pen daǵdy (syzba, oqı bilý, eńbek quraldarymen jumys isteı bilý, t.b.);
• Sporttyq ıkemdilik pen daǵdy;
• Ónerge degen ıkemdilik pen daǵdy, t.b.
Oqý úrdisiniń barysynda oqýshylar tanymdyq, tájirıbelik maqsatty - baǵdarly is-árekettermen shuǵyldanady. Osy is-árekettiń nátıjesinde oqýshyda pánaralyq baılanys iskerligi qalyptasady.
A. Beısenbaeva «Pánaralyq iskerlik» uǵymyna bylaı tujyrymdaıdy: «Pánaralyq iskerlik oqýshylardyń bir pánnen meńgergen bilim, iskerlik, eptilik daǵdylaryn ekinshi pánderdi meńgerýde paıdalana, qoldana bilý qabiletin anyqtaıdy». Bul pánaralyq iskerlik bastaýysh synyp oqýshylarynda orta, al joǵary synyp oqýshylarymen salystyrǵanda ózinshe qalyptasyp damıdy. Iaǵnı, pánaralyq iskerlik bastaýysh synyp oqýshysynyń jas erekshelikterine sáıkes jáne olardyń ózindik damý sıpatyna oraı jasalynady.
Bastaýysh mektepte beıneleý pánin oqytýdaǵy pánaralyq baılanys, negizinen, bes pánniń baılanysyn qajet etedi. Ol pánderge mýzyka, eńbekke baýlý, ana tili, matematıka jáne dúnıetaný jatady. Biraq, aldymyzǵa qoıylǵan maqsat-mindetterge jáne oqýshylardyń yqylas, belsendiligine qaraı geografıa, tarıh, t.b. pánderdiń qarapaıym elementteri de qoldanylyp, baılanysqa túse beredi.
Beıneleý óneri páni, negizinen, oqýshylarǵa estetıkalyq tárbıe berýge baǵyttalady. Mektepterde beıneleý óneri men mýzyka pánderin, óner salasynyń elementterin pánaralyq baılanysta oqytý oqý pánderiniń estetıkalyq baǵyttylyǵyn júzege asyrýǵa negizdeledi.
Budan shyǵatyn qorytyndy, bastaýysh synyptarda beıneleý óneri sabaqtaryn mýzyka pánimen meılinshe kóbirek úılestirý qajet. Ár sabaq saıyn ótiletin taqyrypqa baılanysty, sabaqtyń maqsatyna mýzykalyq shyǵarmalardy molynan qoldanǵan jón. Bastaýysh synyptardyń barlyǵynda ótiletin beıneleý óneri pániniń halyqtyq - sándik qolóner taqyrybyndaǵy sabaqtardyń ótilý jelisin qazaqtyń kúılerimen baılanystyrý kóp paıdasyn tıgizip, oqý nátıjesiniń joǵary bolýyna mol yqpal jasaıdy. Ulttyq kúıler ásirese bastaýysh synyp oqýshylarynyń qabyldaý erekshelikterine baılanysty sezimge zor áser etip, qıaly men oılaýyna pozıtıvti túrde yqpal etedi. Tek eskeretin jaıt: kúıdi yrǵaǵyna qaraı tańdap alyp, dybysyn qatty etpeı, sabaqqa kedergi jasamaıtyndaı etip paıdalaný.
Pánaralyq baılanystyń qurylymyn iske asyrý barysynda pedagogıka ǵylymyndaǵy kóptegen qorǵaýshy faktorlardy eskerý kerek. Oqytý úrdisinde pánaralyq baılanysty iske asyrýdyń qurylymdyq belgileri mynandaı:
• Pánaralyq baılanysty anyqtaý maqsaty;
• Ózara baılanysqa túsetin oqý pánderin saralap, iriktep alý;
• Baılanys bóligi nemese bóligi bolǵan oqý pánderiniń árqaısysynyń erekshelikteri;
• Pánaralyq baılanystardy júzege asyrý joldary.
Sabaq berýde pánaralyq baılanysqa mán bermeý oqý pánderi materıaldarynyń birin-biri qaıtalaýǵa, oqýshylardyń kóptegen uǵymdar men zańdylyqtardy tar sheńberde túsinýlerine ákelip soǵady. Bilim mazmunyn meńgerý pánaralyq baılanysty eskermeıinshe múmkin emes. Óıtkeni ol – ózara jaqyn pánderdiń baǵdarlamasyndaǵy oqý materıalyn úılestirýdiń jáne irikteýdiń mańyzdy kórsetkishteriniń biri.
Bastaýysh mektep oqýshylaryna beıneleý óneri pánin oqytýda ana tiliniń alatyn orny erekshe. Sebebi, oqýshylarda óner týraly bilimderdi, sulýlyqty tanyp-bilý eptilikteri men daǵdylaryn qalyptastyrý naqty til, sóz arqyly áńgimeleý, túsindirý ádisteri kómegimen, ári kórnekilik pen tájirıbelik ádis-tásilderdi qoldaný nátıjesinde iske asyrylady. Sondyqtan beıneleý óneriniń muǵalimi beıneleý óneri sabaqtarynda meılinshe ádebı tilde ári ásem sóıleýi qajet.
Qazaq pedagogy Jumabaev Maǵjan óziniń «Pedagogıka» degen eńbeginde balalarda sulýlyq sezimderdi qalyptastyrý jóninde bylaı jazady: «Balanyń mańaıynda sóılenetin sózder ádepti, sulý bolýǵa tıisti. Balany sulý ónermen tereń tanystyrý kerek. Bala neshe túrli sulý únderdi estisin, neshe túrli sulý túrlerdi, tústerdi kórsin, sulý sózder, sulý óleńder jattasyn. Túrli mýzyka quraldarynyń únderin tyńdasyn, sýret salyp úırensin. Án salyp, mýzyka quraldarynda oınap úırensin. Mine, osylardy istese, balanyń sulýlyq sezimderi órkendeıdi».
Matematıkalyq, onyń ishinde geometrıalyq uǵymdar men túsinikter, zańdylyqtar men syzba esepterdiń beıneleý óneri sabaǵynda óte kóp kezdesýi – pánaralyq baılanystar úshin qajet oqý materıaldary. «Matematıka ǵylymy – barlyq ǵylymdardyń patshasy» degen tarıhı - ǵylymı tujyrymdy eskere jáne ol ǵylymnyń oqýshynyń oılaý, es, qaıta jańǵyrtý úrdisterin damytýda erekshe mańyzy baryn anyqtaı otyryp, onyń beıneleý ónerimen baılanysyna tereńirek mán bergen abzal. Qarapaıym geometrıalyq fıgýralardy salý men kúrdeli proporsıa, sımmetrıa sıaqty zańdylyqtardy bilip, olardy ıgerý matematıka men geometrıanyń kómeginsiz múmkin emes.
Kez kelgen beınelenetin zat pen qubylys elementteriniń jalpy keskini (sılýet) sýret salýshynyń kózine frontaldy jaǵdaıdaǵy kórinisterde úshburysh, romb, dóńgelek, elıps t.b. sıaqty geometrıalyq fıgýralarǵa uqsas keledi.
Qorshaǵan ortadaǵy sulýlyq ataýlynyń barlyǵy dúnıe taný pánimen tikeleı baılanysty. Alýan túrli gúlder, jeti tústi ásem kempirqosaq, ǵajaıyp tabıǵat kórinisteri, bári-bári oqýshylardy sulýlyq sezimge bóleıdi. Ol zattardy, kórinisterdi kórý jáne seziný – dúnıetanýshylyq jáne estetıkalyq mindet.
Ádemilikti seziný úshin, ony túsiný úshin, eń aldymen, beıneleý óneri, mýzyka jáne án salasynan árbir adamǵa bilim bolý qajet. Bilim adamdy ádemiliktiń obektıvtik krıterıılerimen qarýlandyrady. Bilimdi adam sulýlyqty baǵalaı biledi, túsinedi. Aınaladaǵy dúnıege sezimtaldyq, estetıkalyq qabyldaý qasıetteri, yqylastylyq, qamqorlyq balanyń estetıkalyq damýynyń negizi bolady.
Bastaýysh synyp oqýshylarynyń qabyldaý belsendiligi men deńgeıi óte joǵary bolyp tabylady. Sondyqtan olardyń zeıini men yqylasyn árdaıym damyta júrgizý sharty retindegi jańa materıaldardyń birshama kóp bolýy jáne olardyń mindetti túrde qyzyqty bolýy – árbir ótiletin sabaqtyń negizgi tiregi.
Eńbekke baýlý pániniń elementteri beıneleý ónerinde, ásirese ondaǵy tájirıbelik oqý is-áreketinde anyq kórinedi. Sándi buıymdar jasaý, qolóner buıymdarymen tanysyp, olardyń jasalý joldarynan maǵlumattar alý, aplıkasıa, músindeý sıaqty beıneleý óneri sabaqtaryndaǵy epızodtarynda oqýshylardyń eńbektik eptilikteriniń kórkemóner jáne kórkemsýrettik ıkemdilikterimen ushtasýy júrgiziledi.
Beıneleý is-áreketi oılaý, baıqaý, taldaý, este saqtaýǵa negizdelgen kórý baıqaǵyshtyǵyn, sezim múshelerin damytady, jan-jaqty damyǵan tulǵany qalyptastyrýǵa, qorshaǵan ortany tanýǵa septigin tıgizedi, eriktik sapalardy, shyǵarmashylyq qabiletterdi, kórkemónerlik talǵamdy tárbıelep, ónerdi túsinýge qajetti estetıkalyq sezimdi (pishinderdiń, qozǵalystyń, proporsıanyń, tústiń, tús sáıkestiginiń sulýlyǵyn kóre bilý) damytady.
Beıneleý óneri sabaqtarynda tanym joryqtar, óner týraly áńgimeler, jańyltpashtar, maqal-mátelder, poezıalyq mınýtter, kórmeler, kóptegen ılústrasıalyq materıaldar men ulttyq jáne klasıkalyq mýzyka týyndylaryn paıdalaný osy pándi tereńirek uǵyndyrýǵa, ıgerip, meńgertýge kómektesedi.
Endeshe bastaýysh synyp oqýshylaryna beıneleý ónerin oqytyp ıgertýde pánaralyq baılanys materıaldaryn keńinen paıdalanýdy jan-jaqty damytý – birtutas oqytý úrdisin jańasha turǵydan uıymdastyrýdyń utymdy ári tabysty pedagogıkalyq sharttarynyń biri.
Bul strategıalyq mindettiń oıdaǵydaı júzege asyrylýy otandyq bilim berý júıesiniń jetildirýin talap etedi, óıtkeni memleketimizdiń kemeldenýi jas urpaqtyń alatyn biliminiń deńgeıine tikeleı baılanysty. Osy aspektide jalpy bilim beretin mekteptiń birtutas pedagogıkalyq úrdisinde qazirgi oqýshylardy, onyń ishinde jasóspirimdik shaq kezeńindegi oqýshylardyń tanymdyq is-áreketin pánaralyq baılanystyń múmkindikterin paıdalaný arqyly, ásirese óner túrlerimen ózara baılanysta damytý úlken mańyzǵa ıe bola túsedi.
Keleshek urpaqqa bilim berýdegi kúrdeli máselelerdiń biri – birtutas pedagogıkalyq úrdis kezindegi sabaqtarda pánaralyq baılanysty júzege asyrý. Pánaralyq baılanystyń eń negizgi dıdaktıkalyq mindeti – oqytý úrdisinde bilim berý, tárbıe berý, damytýshylyq sıpatynyń arasyndaǵy baılanysty qurý.
Klasıkalyq pedagogıka júıesinde oryn alǵan pánaralyq baılanys ıdeıasy tarıhı damýda dáleldenip, qazirgi pedagogıka ǵylymynyń, onyń ishinde pándi oqytý ádistemesiniń basty máselesine aınalyp otyr. Sonymen qatar pánaralyq baılanys – qazirgi zamandaǵy ǵylymynyń, ǵylymdardyń birigý tendensıasy jaǵdaıynda mektepter júıesiniń bilim mazmunyn anyqtaýdyń basty sharty bolyp tabylady.
Qazirgi pedagogıka ǵylymynda dıdaktıkalyq ustanymdar bilim mazmunynyń negizin qalaýshy qurylym bóligi bolyp esepteledi. Sol sebepti oqytý úrdisindegi pánaralyq jáne ár pánniń pán ishilik baılanystylyq ustanymynyń da ózindik mańyzy bar.
Jalpy bilim beretin mektep pen muǵalimderdiń pán boıynsha pánaralyq bilimder men iskerlikterdi ıgerýi – oqý úrdisin pánaralyq baılanys negizinde uıymdastyrý úshin alǵy shart.
Pánaralyq baılanys negizinde oqýshylardyń ıkemdilik pen daǵdylary anaǵurlym kúshti damıtyndyǵyn pedagog-ǵalymdar dáleldegen. Oqý úrdisi nátıjesindegi ıgerilgen ıkemdilik pen daǵdy oqýshynyń alǵan biliminiń qanshalyqty berik ekendiginiń belgisi bolyp tabylady. Oqý pánderiniń erekshelikterine qaraı oqýshylarǵa túrli ıkemdilik pen daǵdy paıda bolady. Profesor T. Sabyrov olardy birneshe topqa bóledi.
• Intellektik pen daǵdy (oqý, jazý, esepteý, kitappen jumys isteý, t.b.);
• Eńbekke ıkemdilik pen daǵdy (syzba, oqı bilý, eńbek quraldarymen jumys isteı bilý, t.b.);
• Sporttyq ıkemdilik pen daǵdy;
• Ónerge degen ıkemdilik pen daǵdy, t.b.
Oqý úrdisiniń barysynda oqýshylar tanymdyq, tájirıbelik maqsatty - baǵdarly is-árekettermen shuǵyldanady. Osy is-árekettiń nátıjesinde oqýshyda pánaralyq baılanys iskerligi qalyptasady.
A. Beısenbaeva «Pánaralyq iskerlik» uǵymyna bylaı tujyrymdaıdy: «Pánaralyq iskerlik oqýshylardyń bir pánnen meńgergen bilim, iskerlik, eptilik daǵdylaryn ekinshi pánderdi meńgerýde paıdalana, qoldana bilý qabiletin anyqtaıdy». Bul pánaralyq iskerlik bastaýysh synyp oqýshylarynda orta, al joǵary synyp oqýshylarymen salystyrǵanda ózinshe qalyptasyp damıdy. Iaǵnı, pánaralyq iskerlik bastaýysh synyp oqýshysynyń jas erekshelikterine sáıkes jáne olardyń ózindik damý sıpatyna oraı jasalynady.
Bastaýysh mektepte beıneleý pánin oqytýdaǵy pánaralyq baılanys, negizinen, bes pánniń baılanysyn qajet etedi. Ol pánderge mýzyka, eńbekke baýlý, ana tili, matematıka jáne dúnıetaný jatady. Biraq, aldymyzǵa qoıylǵan maqsat-mindetterge jáne oqýshylardyń yqylas, belsendiligine qaraı geografıa, tarıh, t.b. pánderdiń qarapaıym elementteri de qoldanylyp, baılanysqa túse beredi.
Beıneleý óneri páni, negizinen, oqýshylarǵa estetıkalyq tárbıe berýge baǵyttalady. Mektepterde beıneleý óneri men mýzyka pánderin, óner salasynyń elementterin pánaralyq baılanysta oqytý oqý pánderiniń estetıkalyq baǵyttylyǵyn júzege asyrýǵa negizdeledi.
Budan shyǵatyn qorytyndy, bastaýysh synyptarda beıneleý óneri sabaqtaryn mýzyka pánimen meılinshe kóbirek úılestirý qajet. Ár sabaq saıyn ótiletin taqyrypqa baılanysty, sabaqtyń maqsatyna mýzykalyq shyǵarmalardy molynan qoldanǵan jón. Bastaýysh synyptardyń barlyǵynda ótiletin beıneleý óneri pániniń halyqtyq - sándik qolóner taqyrybyndaǵy sabaqtardyń ótilý jelisin qazaqtyń kúılerimen baılanystyrý kóp paıdasyn tıgizip, oqý nátıjesiniń joǵary bolýyna mol yqpal jasaıdy. Ulttyq kúıler ásirese bastaýysh synyp oqýshylarynyń qabyldaý erekshelikterine baılanysty sezimge zor áser etip, qıaly men oılaýyna pozıtıvti túrde yqpal etedi. Tek eskeretin jaıt: kúıdi yrǵaǵyna qaraı tańdap alyp, dybysyn qatty etpeı, sabaqqa kedergi jasamaıtyndaı etip paıdalaný.
Pánaralyq baılanystyń qurylymyn iske asyrý barysynda pedagogıka ǵylymyndaǵy kóptegen qorǵaýshy faktorlardy eskerý kerek. Oqytý úrdisinde pánaralyq baılanysty iske asyrýdyń qurylymdyq belgileri mynandaı:
• Pánaralyq baılanysty anyqtaý maqsaty;
• Ózara baılanysqa túsetin oqý pánderin saralap, iriktep alý;
• Baılanys bóligi nemese bóligi bolǵan oqý pánderiniń árqaısysynyń erekshelikteri;
• Pánaralyq baılanystardy júzege asyrý joldary.
Sabaq berýde pánaralyq baılanysqa mán bermeý oqý pánderi materıaldarynyń birin-biri qaıtalaýǵa, oqýshylardyń kóptegen uǵymdar men zańdylyqtardy tar sheńberde túsinýlerine ákelip soǵady. Bilim mazmunyn meńgerý pánaralyq baılanysty eskermeıinshe múmkin emes. Óıtkeni ol – ózara jaqyn pánderdiń baǵdarlamasyndaǵy oqý materıalyn úılestirýdiń jáne irikteýdiń mańyzdy kórsetkishteriniń biri.
Bastaýysh mektep oqýshylaryna beıneleý óneri pánin oqytýda ana tiliniń alatyn orny erekshe. Sebebi, oqýshylarda óner týraly bilimderdi, sulýlyqty tanyp-bilý eptilikteri men daǵdylaryn qalyptastyrý naqty til, sóz arqyly áńgimeleý, túsindirý ádisteri kómegimen, ári kórnekilik pen tájirıbelik ádis-tásilderdi qoldaný nátıjesinde iske asyrylady. Sondyqtan beıneleý óneriniń muǵalimi beıneleý óneri sabaqtarynda meılinshe ádebı tilde ári ásem sóıleýi qajet.
Qazaq pedagogy Jumabaev Maǵjan óziniń «Pedagogıka» degen eńbeginde balalarda sulýlyq sezimderdi qalyptastyrý jóninde bylaı jazady: «Balanyń mańaıynda sóılenetin sózder ádepti, sulý bolýǵa tıisti. Balany sulý ónermen tereń tanystyrý kerek. Bala neshe túrli sulý únderdi estisin, neshe túrli sulý túrlerdi, tústerdi kórsin, sulý sózder, sulý óleńder jattasyn. Túrli mýzyka quraldarynyń únderin tyńdasyn, sýret salyp úırensin. Án salyp, mýzyka quraldarynda oınap úırensin. Mine, osylardy istese, balanyń sulýlyq sezimderi órkendeıdi».
Matematıkalyq, onyń ishinde geometrıalyq uǵymdar men túsinikter, zańdylyqtar men syzba esepterdiń beıneleý óneri sabaǵynda óte kóp kezdesýi – pánaralyq baılanystar úshin qajet oqý materıaldary. «Matematıka ǵylymy – barlyq ǵylymdardyń patshasy» degen tarıhı - ǵylymı tujyrymdy eskere jáne ol ǵylymnyń oqýshynyń oılaý, es, qaıta jańǵyrtý úrdisterin damytýda erekshe mańyzy baryn anyqtaı otyryp, onyń beıneleý ónerimen baılanysyna tereńirek mán bergen abzal. Qarapaıym geometrıalyq fıgýralardy salý men kúrdeli proporsıa, sımmetrıa sıaqty zańdylyqtardy bilip, olardy ıgerý matematıka men geometrıanyń kómeginsiz múmkin emes.
Kez kelgen beınelenetin zat pen qubylys elementteriniń jalpy keskini (sılýet) sýret salýshynyń kózine frontaldy jaǵdaıdaǵy kórinisterde úshburysh, romb, dóńgelek, elıps t.b. sıaqty geometrıalyq fıgýralarǵa uqsas keledi.
Qorshaǵan ortadaǵy sulýlyq ataýlynyń barlyǵy dúnıe taný pánimen tikeleı baılanysty. Alýan túrli gúlder, jeti tústi ásem kempirqosaq, ǵajaıyp tabıǵat kórinisteri, bári-bári oqýshylardy sulýlyq sezimge bóleıdi. Ol zattardy, kórinisterdi kórý jáne seziný – dúnıetanýshylyq jáne estetıkalyq mindet.
Ádemilikti seziný úshin, ony túsiný úshin, eń aldymen, beıneleý óneri, mýzyka jáne án salasynan árbir adamǵa bilim bolý qajet. Bilim adamdy ádemiliktiń obektıvtik krıterıılerimen qarýlandyrady. Bilimdi adam sulýlyqty baǵalaı biledi, túsinedi. Aınaladaǵy dúnıege sezimtaldyq, estetıkalyq qabyldaý qasıetteri, yqylastylyq, qamqorlyq balanyń estetıkalyq damýynyń negizi bolady.
Bastaýysh synyp oqýshylarynyń qabyldaý belsendiligi men deńgeıi óte joǵary bolyp tabylady. Sondyqtan olardyń zeıini men yqylasyn árdaıym damyta júrgizý sharty retindegi jańa materıaldardyń birshama kóp bolýy jáne olardyń mindetti túrde qyzyqty bolýy – árbir ótiletin sabaqtyń negizgi tiregi.
Eńbekke baýlý pániniń elementteri beıneleý ónerinde, ásirese ondaǵy tájirıbelik oqý is-áreketinde anyq kórinedi. Sándi buıymdar jasaý, qolóner buıymdarymen tanysyp, olardyń jasalý joldarynan maǵlumattar alý, aplıkasıa, músindeý sıaqty beıneleý óneri sabaqtaryndaǵy epızodtarynda oqýshylardyń eńbektik eptilikteriniń kórkemóner jáne kórkemsýrettik ıkemdilikterimen ushtasýy júrgiziledi.
Beıneleý is-áreketi oılaý, baıqaý, taldaý, este saqtaýǵa negizdelgen kórý baıqaǵyshtyǵyn, sezim múshelerin damytady, jan-jaqty damyǵan tulǵany qalyptastyrýǵa, qorshaǵan ortany tanýǵa septigin tıgizedi, eriktik sapalardy, shyǵarmashylyq qabiletterdi, kórkemónerlik talǵamdy tárbıelep, ónerdi túsinýge qajetti estetıkalyq sezimdi (pishinderdiń, qozǵalystyń, proporsıanyń, tústiń, tús sáıkestiginiń sulýlyǵyn kóre bilý) damytady.
Beıneleý óneri sabaqtarynda tanym joryqtar, óner týraly áńgimeler, jańyltpashtar, maqal-mátelder, poezıalyq mınýtter, kórmeler, kóptegen ılústrasıalyq materıaldar men ulttyq jáne klasıkalyq mýzyka týyndylaryn paıdalaný osy pándi tereńirek uǵyndyrýǵa, ıgerip, meńgertýge kómektesedi.
Endeshe bastaýysh synyp oqýshylaryna beıneleý ónerin oqytyp ıgertýde pánaralyq baılanys materıaldaryn keńinen paıdalanýdy jan-jaqty damytý – birtutas oqytý úrdisin jańasha turǵydan uıymdastyrýdyń utymdy ári tabysty pedagogıkalyq sharttarynyń biri.
You Might Also Like
