Bilimdi myńdy jyǵar
Sálemetsizder me, qurmetti oqýshylar! Búgin biz sendermen kúndelikti sabaqqa uqsamaıtyn, sabaqtan tys is - sharada kezdesip otyrmyz. Búgin sender fızıka, ınformatıka pánderinen basqa jaǵynan kórip, ózderiniń bilimderińdi tekseresińder. Bul is - sharanyń aty «Bilimdi myńdy jyǵar» dep atalady.
Balalar sender oıynnyń atyna qarap, túsingen shyǵarsyńdar – búgin biz sendermen bilgenimizdi ortaǵa salyp, bilimimizdi kórsete bilýimiz kerek. Biz búgin balalar saıahatqa attanamyz! Ár adam saıahatqa attanar aldynda ózine kerekti zattardy, nárselerdi jınap birge alady, al sender óz bilimderińdi jáne biliktilikterińdi birge alyńdar. Al sát sapar tileımin!
Ýa, jarańdar, jarańdar!
Báriń beri qarańdar,
Bárińe jar salaıyq.
Búgingi kesh tórinde
Fızıka – astronomıa elinde
Informatıka tilinde
Esep sheship jarysyp,
Jumbaq sheship ańdysyp,
Shabyt tasyp shalqysyp,
Eseppen án salysyp,
Kóńildi kesh jasaıyq.
Endi oıynymyzdy baǵalaıtyn kim balalar?
Ádil baǵa beretin,
Top aralar synshysy.
Ádil synshy qanekeı,
Qarsy alaıyq oqýshy.
Búgingi oıynda ádil baǵa berýshi qazylar alqasy:
-----------------
Búgin bizge spýtnıkten mynadaı habarlama keldi, jańa aral paıda bolypty.
Sender osy aralǵa barasyńdar. Bul araldy zerttep, eń úzdik zertteýshilerdi anyqtaısyńdar.
Al, balalar! Attanamyz ba? Jolǵa shyqpas buryn bizge karta kerek, myna tapsyrmany oryndasaq, kartany ala alamyz. Kartany alý úshin ár top óz toptarymen tanystyryp, emblemalaryn qorǵap, urandaryn aıtady.
I týr. Tanystyrý, emblema qorǵaý.
Úlgili tártip, jaqsy oqý,
Alǵa qoıǵan maqsaty.
Shyǵyp júrgen jaqsy aty,
«Kýlon» tobyn ortada
Uran: «Qandaı synaq bolsa daǵy berispeı,
Árqashanda úmitkermiz jeńiske».
«Kýlon» toby óz toptarymen, emblema, urandarymen tanystyryp ketedi.
Jınalǵan ylǵı daryndar,
Júrekte ot, kózderinde jalyn bar.
«Aqparat» tobyn halaıyq,
Qol soǵyp qarsy alaıyq.
«Aqparat» toby óz toptarymen, emblema, urandarymen tanystyryp ketedi.
Uran: «Jarys dese janamyz,
Búgingi kún jarysta alǵyrlyqpen alamyz».
Bul tapsyrmany oryndap boldyq, kartany aldyq, endi senderdiń aldarynda sarqyrama paıda boldy. Sarqyramadan ótý úshin myna suraqtarǵa jaýap berý kerek.
Ár topqa 20 suraqtan ár suraq 1 bal
2 - týr suraq – jaýap
Myqty bolsań - aldaǵyny basyp oz,
Myqty bolsań - arttaǵyny jetkizbe!
Myqty bolsań – shoqalaqqa súrinbe,
Myqty bolsań – taıǵanama kók muzda,
Myqty bolsań – bógetterdi buzyp ót!
Myqty bolsań - zamanyńdy kóktep ót! deı kele, suraqtar qoıylady
Birinshi bolyp, suraqtarǵa «Kýlon» toby jaýap beredi.
1. Tabıǵat týraly ǵylym.(fızıka)
2. Aqparatty belgili bir alfavıt arqyly usynýdy qalaı ataıdy (Kodtaý).
3. Jylý, elektr, jaryq, mehanıkalyq qubylys tabıǵı qubylys bola ala ma? (joq, olar fızıkalyq qubylystar)
4. Microsoft Word qandaı redaktor? (Mátindik)
5. Zattyń úsh kúıin ata.(qatty, suıyq, gaz)
6. Mátinniń pishinin onyń parametrleri arqyly qoıý. (Mátindi formattaý)
7. Bir jumyrtqa 4 mınýtta pisedi, al 4 jumyrtqa neshe mınýtta pisedi?(4 mınýtta)
8. Sandyq kestelermen jumys isteýge arnalǵan baǵdarlama. (Excel)
9. Uzyndyqtyń halyqaralyq birlikter júıesindegi ólshemi ne? (metr)
10. Kompúterdi zaqymdaýshy.
11. Kún shyǵatyn jaq (shyǵys)
12. Qaǵazdaǵy kórinisti ekranǵa túsirýshi?
Balalar sender oıynnyń atyna qarap, túsingen shyǵarsyńdar – búgin biz sendermen bilgenimizdi ortaǵa salyp, bilimimizdi kórsete bilýimiz kerek. Biz búgin balalar saıahatqa attanamyz! Ár adam saıahatqa attanar aldynda ózine kerekti zattardy, nárselerdi jınap birge alady, al sender óz bilimderińdi jáne biliktilikterińdi birge alyńdar. Al sát sapar tileımin!
Ýa, jarańdar, jarańdar!
Báriń beri qarańdar,
Bárińe jar salaıyq.
Búgingi kesh tórinde
Fızıka – astronomıa elinde
Informatıka tilinde
Esep sheship jarysyp,
Jumbaq sheship ańdysyp,
Shabyt tasyp shalqysyp,
Eseppen án salysyp,
Kóńildi kesh jasaıyq.
Endi oıynymyzdy baǵalaıtyn kim balalar?
Ádil baǵa beretin,
Top aralar synshysy.
Ádil synshy qanekeı,
Qarsy alaıyq oqýshy.
Búgingi oıynda ádil baǵa berýshi qazylar alqasy:
-----------------
Búgin bizge spýtnıkten mynadaı habarlama keldi, jańa aral paıda bolypty.
Sender osy aralǵa barasyńdar. Bul araldy zerttep, eń úzdik zertteýshilerdi anyqtaısyńdar.
Al, balalar! Attanamyz ba? Jolǵa shyqpas buryn bizge karta kerek, myna tapsyrmany oryndasaq, kartany ala alamyz. Kartany alý úshin ár top óz toptarymen tanystyryp, emblemalaryn qorǵap, urandaryn aıtady.
I týr. Tanystyrý, emblema qorǵaý.
Úlgili tártip, jaqsy oqý,
Alǵa qoıǵan maqsaty.
Shyǵyp júrgen jaqsy aty,
«Kýlon» tobyn ortada
Uran: «Qandaı synaq bolsa daǵy berispeı,
Árqashanda úmitkermiz jeńiske».
«Kýlon» toby óz toptarymen, emblema, urandarymen tanystyryp ketedi.
Jınalǵan ylǵı daryndar,
Júrekte ot, kózderinde jalyn bar.
«Aqparat» tobyn halaıyq,
Qol soǵyp qarsy alaıyq.
«Aqparat» toby óz toptarymen, emblema, urandarymen tanystyryp ketedi.
Uran: «Jarys dese janamyz,
Búgingi kún jarysta alǵyrlyqpen alamyz».
Bul tapsyrmany oryndap boldyq, kartany aldyq, endi senderdiń aldarynda sarqyrama paıda boldy. Sarqyramadan ótý úshin myna suraqtarǵa jaýap berý kerek.
Ár topqa 20 suraqtan ár suraq 1 bal
2 - týr suraq – jaýap
Myqty bolsań - aldaǵyny basyp oz,
Myqty bolsań - arttaǵyny jetkizbe!
Myqty bolsań – shoqalaqqa súrinbe,
Myqty bolsań – taıǵanama kók muzda,
Myqty bolsań – bógetterdi buzyp ót!
Myqty bolsań - zamanyńdy kóktep ót! deı kele, suraqtar qoıylady
Birinshi bolyp, suraqtarǵa «Kýlon» toby jaýap beredi.
1. Tabıǵat týraly ǵylym.(fızıka)
2. Aqparatty belgili bir alfavıt arqyly usynýdy qalaı ataıdy (Kodtaý).
3. Jylý, elektr, jaryq, mehanıkalyq qubylys tabıǵı qubylys bola ala ma? (joq, olar fızıkalyq qubylystar)
4. Microsoft Word qandaı redaktor? (Mátindik)
5. Zattyń úsh kúıin ata.(qatty, suıyq, gaz)
6. Mátinniń pishinin onyń parametrleri arqyly qoıý. (Mátindi formattaý)
7. Bir jumyrtqa 4 mınýtta pisedi, al 4 jumyrtqa neshe mınýtta pisedi?(4 mınýtta)
8. Sandyq kestelermen jumys isteýge arnalǵan baǵdarlama. (Excel)
9. Uzyndyqtyń halyqaralyq birlikter júıesindegi ólshemi ne? (metr)
10. Kompúterdi zaqymdaýshy.
11. Kún shyǵatyn jaq (shyǵys)
12. Qaǵazdaǵy kórinisti ekranǵa túsirýshi?
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
