«Bir ýys maqta» Ybyraı Altynsarın
Mektepaldy daıarlyq toby
Bilim berý salasy: Tanym.
Bólim: Til damytý.
Taqyryby: «Bir ýys maqta». Avtory: Y. Altynsarın
Maqsaty: Ybyraı Altynsarınmen tanystyrý. Avtordyń áńgimelerimen tanystyrý. Oqylǵan shyǵarma mazmunyn áńgimeleýge, mánerine keltire aıta bilýge úıretý. Este saqtaý qabiletterin damytý. Sózdik qorlaryn molaıtyp, baılanystyra sóıleýge daǵdylandyrý. Adaldyqqa, ımandylyqqa tárbıeleý.
Kórnekilikter: Ybyraı Altynsarınniń portreti, áńgime mazmunyna salynǵan sújettik sýretter.
Sózdik jumys: shapan, maqtanyń qıqymy, mamyq.
Ádis - tásilder: áńgimelesý, suraq - jaýap, jańa tehnologıasy boıynsha «altyn jol» (TRIZ)
Motıvasıalyq qozǵaýshy
Uıymdastyrý kezeńi: Shattyq sheńber
- Al balalar, sheńberge turamyz. Bir - birlerine jyly sezim, kúlki syılaý. Ár balanyń tósine kúlimdegen smaılıkter taǵý
Uıymdastyrýshylyq – izdený:
Jańa sabaq: sabaqty matematıka sabaǵymen baılanystyrý. Órnekterdi sheshý arqyly sózderi shyǵarý.
1+1= 2 (á)
2+1= 3 (ń)
3+1=4 (g)
4+1=5 (i)
5+1=6 (m)
6+1=7 (e)
7+1=8 (l)
8+1=9 (e)
9+1=10 (r)
«Áńgimeler» Y. Altynsarınniń portretin kórsetý jáne qysqasha málimet berý. Áńgimelerimen tanystyrý, kitaptarymen tanystyrý.
Ybyraı Altynsarın (shyn aty — Ibrahım, 1841 — 1889) — qazaqtyń asa kórnekti aǵartýshy - pedagogy, jazýshy, etnograf, fólklorshy, qoǵam qaıratkeri. Balalarǵa arnalǵan kóptegen ertegiler, áńgimeler jazyp qaldyrǵan jazýshy.
Áńgimerleri: Qarǵa men qurt, Saýysqanmen qarǵa, Áke men bala, Órmekshi, qumyrsqa, qarlyǵash, Asyl shóp, Baqsha aǵashtary. Meıirimdi bala. Túlki men eshki. t. b. jáne búgingi tanysatyn «Bir ýys maqta» áńgimesi.
Áńgimeni mánerlep oqyp berý.
Bir kishkentaı qyz ákesiniń shapanyn jamap otyr eken, sheshesi qasyna otyryp, aqyl aıtty:
- Balam, dúnıedegi jaratylǵan jandy - jansyzdardyń eshqaısysynyń da kereksiz bolyp, jerde qalatyny bolmaıdy, – dep. Sol sózdi aıtyp otyrǵanda, qyz bala kıimin jamap bolyp, jerdegi maqtanyń qıqymyn terezeden laqtyryp, dalaǵa tastady:
– Áje, osy qıqymnyń esh nársege keregi bola qalmas, – dep.
Sheshesi:
– Balam, sol da jerde qalmaıdy, – dedi. Osylaısha sóılesip, terezeden qarap otyrsa, manaǵy maqtany jel kóterip ushyrdy, muny bir torǵaı kórip qýyp baryp, maqtany tumsyǵyna tistep qana alyp, ushyp ketti. Qyz ájesinen:
– Manaǵy maqtanyń qıqymyn bir torǵaı alyp ketti, ony neǵylady? – dep surady. Ájesi aıtty:
– Kórdiń be, balam, kún aınalmaı manaǵy aıtqan sózdiń kelgenin. Ol kishkentaı maqtany torǵaı uıasyna tósep, jas balapandaryna mamyq etedi, – dedi.
Suraq qoıý:
- Áńgime ne týraly?
- Qyz bala ne isteıdi?
- Torǵaıdyń is - áreketi qandaı boldy?
- Áńgime nemen aıaqtalady?
Dáptermen jumys
Sózdik jumys: shapan, maqtanyń qıqymy, mamyq sózderin ashyp túsindirý.
Shapan – astaryna jún ne maqta salyp, syryp tigiletin bas kıim.
Qıqym - bir nárseniń maıda, usaq qaldyǵy. Maqtanyń qıqymy.
Mamyq – qustyń úlpildegen jumsaq júni.
Jańa TRIZ tehnologıany qoldaný «Altyn jol» Sýretter: qyz, shapan, tereze, maqta, torǵaı uıadaǵy balapandary.
Osy sýretterdi altyn jolǵa ornalastyryp, áńgime qurastyrady.
Balalardyń is - áreketiń baqylaý.
Sergitý sáti:
Ornymyzdan turaıyq,
Alaqandy soǵaıyq,
Iilemiz ońǵa bir, ıilemiz solǵa bir.
Ornymyzdy tabaıyq.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kim tapqyr»
Oıynnyń sharty: óleńdi oqı otyra, torǵaı degen sózdi estigende shapalaq urý.
Torǵaı, torǵaı, torǵaısyn
Ushyp, qonyp qorǵaısyn.
Sen óziń qandaısyn?
Qarǵaǵa da uqsamaısyn
Óziń kishi torǵaısyn,
Túsin qońyr torǵaısyn,
Uıańa mamyq tasyp ap,
Óziń sondaı torǵaısyn.
Balalardyń jas erekshelikterin saı tapsymalar berý.
5 jasar balalarǵa sýrettegi sózdi ataý.
6 jasarlarǵa sýrettegi sózdi taýyp, jiberilgen dybysty atap, sóılem quraý.
- Al balalar, biz búgin kimmen tanystyq?
- Ol jazýshynyń qandaı áńgimesimen tanystyq?
«Bes saýsaq»ádisi boıynsha qorytyndy jasaý.
Bilim berý salasy: Tanym.
Bólim: Til damytý.
Taqyryby: «Bir ýys maqta». Avtory: Y. Altynsarın
Maqsaty: Ybyraı Altynsarınmen tanystyrý. Avtordyń áńgimelerimen tanystyrý. Oqylǵan shyǵarma mazmunyn áńgimeleýge, mánerine keltire aıta bilýge úıretý. Este saqtaý qabiletterin damytý. Sózdik qorlaryn molaıtyp, baılanystyra sóıleýge daǵdylandyrý. Adaldyqqa, ımandylyqqa tárbıeleý.
Kórnekilikter: Ybyraı Altynsarınniń portreti, áńgime mazmunyna salynǵan sújettik sýretter.
Sózdik jumys: shapan, maqtanyń qıqymy, mamyq.
Ádis - tásilder: áńgimelesý, suraq - jaýap, jańa tehnologıasy boıynsha «altyn jol» (TRIZ)
Motıvasıalyq qozǵaýshy
Uıymdastyrý kezeńi: Shattyq sheńber
- Al balalar, sheńberge turamyz. Bir - birlerine jyly sezim, kúlki syılaý. Ár balanyń tósine kúlimdegen smaılıkter taǵý
Uıymdastyrýshylyq – izdený:
Jańa sabaq: sabaqty matematıka sabaǵymen baılanystyrý. Órnekterdi sheshý arqyly sózderi shyǵarý.
1+1= 2 (á)
2+1= 3 (ń)
3+1=4 (g)
4+1=5 (i)
5+1=6 (m)
6+1=7 (e)
7+1=8 (l)
8+1=9 (e)
9+1=10 (r)
«Áńgimeler» Y. Altynsarınniń portretin kórsetý jáne qysqasha málimet berý. Áńgimelerimen tanystyrý, kitaptarymen tanystyrý.
Ybyraı Altynsarın (shyn aty — Ibrahım, 1841 — 1889) — qazaqtyń asa kórnekti aǵartýshy - pedagogy, jazýshy, etnograf, fólklorshy, qoǵam qaıratkeri. Balalarǵa arnalǵan kóptegen ertegiler, áńgimeler jazyp qaldyrǵan jazýshy.
Áńgimerleri: Qarǵa men qurt, Saýysqanmen qarǵa, Áke men bala, Órmekshi, qumyrsqa, qarlyǵash, Asyl shóp, Baqsha aǵashtary. Meıirimdi bala. Túlki men eshki. t. b. jáne búgingi tanysatyn «Bir ýys maqta» áńgimesi.
Áńgimeni mánerlep oqyp berý.
Bir kishkentaı qyz ákesiniń shapanyn jamap otyr eken, sheshesi qasyna otyryp, aqyl aıtty:
- Balam, dúnıedegi jaratylǵan jandy - jansyzdardyń eshqaısysynyń da kereksiz bolyp, jerde qalatyny bolmaıdy, – dep. Sol sózdi aıtyp otyrǵanda, qyz bala kıimin jamap bolyp, jerdegi maqtanyń qıqymyn terezeden laqtyryp, dalaǵa tastady:
– Áje, osy qıqymnyń esh nársege keregi bola qalmas, – dep.
Sheshesi:
– Balam, sol da jerde qalmaıdy, – dedi. Osylaısha sóılesip, terezeden qarap otyrsa, manaǵy maqtany jel kóterip ushyrdy, muny bir torǵaı kórip qýyp baryp, maqtany tumsyǵyna tistep qana alyp, ushyp ketti. Qyz ájesinen:
– Manaǵy maqtanyń qıqymyn bir torǵaı alyp ketti, ony neǵylady? – dep surady. Ájesi aıtty:
– Kórdiń be, balam, kún aınalmaı manaǵy aıtqan sózdiń kelgenin. Ol kishkentaı maqtany torǵaı uıasyna tósep, jas balapandaryna mamyq etedi, – dedi.
Suraq qoıý:
- Áńgime ne týraly?
- Qyz bala ne isteıdi?
- Torǵaıdyń is - áreketi qandaı boldy?
- Áńgime nemen aıaqtalady?
Dáptermen jumys
Sózdik jumys: shapan, maqtanyń qıqymy, mamyq sózderin ashyp túsindirý.
Shapan – astaryna jún ne maqta salyp, syryp tigiletin bas kıim.
Qıqym - bir nárseniń maıda, usaq qaldyǵy. Maqtanyń qıqymy.
Mamyq – qustyń úlpildegen jumsaq júni.
Jańa TRIZ tehnologıany qoldaný «Altyn jol» Sýretter: qyz, shapan, tereze, maqta, torǵaı uıadaǵy balapandary.
Osy sýretterdi altyn jolǵa ornalastyryp, áńgime qurastyrady.
Balalardyń is - áreketiń baqylaý.
Sergitý sáti:
Ornymyzdan turaıyq,
Alaqandy soǵaıyq,
Iilemiz ońǵa bir, ıilemiz solǵa bir.
Ornymyzdy tabaıyq.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kim tapqyr»
Oıynnyń sharty: óleńdi oqı otyra, torǵaı degen sózdi estigende shapalaq urý.
Torǵaı, torǵaı, torǵaısyn
Ushyp, qonyp qorǵaısyn.
Sen óziń qandaısyn?
Qarǵaǵa da uqsamaısyn
Óziń kishi torǵaısyn,
Túsin qońyr torǵaısyn,
Uıańa mamyq tasyp ap,
Óziń sondaı torǵaısyn.
Balalardyń jas erekshelikterin saı tapsymalar berý.
5 jasar balalarǵa sýrettegi sózdi ataý.
6 jasarlarǵa sýrettegi sózdi taýyp, jiberilgen dybysty atap, sóılem quraý.
- Al balalar, biz búgin kimmen tanystyq?
- Ol jazýshynyń qandaı áńgimesimen tanystyq?
«Bes saýsaq»ádisi boıynsha qorytyndy jasaý.
You Might Also Like
-
Taqyryby: «Bilimdi urpaq – bolashaq kepili, Tárbıeli urpaq - táýelsizdik tiregi»
