InfoHub Logo

Taqyryby: «Altyn saqa» ádebı oıyny
Maqsaty: Oqýshylardy aýyz ádebıetin oqýǵa yntalandyrý, bilim deńgeıin arttyrý, oqyǵan materıaldaryn oıǵa jınaqtaýǵa úıretý;
Oqýshylardy alǵyrlyqqa, shapshańdyqqa, týǵan halqymyzdyń ádet - ǵurpyn qadirleı bilýge, óz eliniń, týǵan jeriniń tabıǵatyn qurmetteýge, qadirleýge, qorǵaýǵa, kórkem sóıleýge tárbıeleý.
Ádisi: suraq – jaýap, logıkalyq tapsyrmalar
Kórnekiligi: Týǵan jer týraly qanatty sózder, asyqtar, konvertter.
Oıynnyń mazmuny:
İ Uıymdastyrý bólimi.
Sabaqtyń maqsaty men onyń shartymen tanystyrý.
İ. Tabaldyryq.
İİ. Áýdem jer
İİİ. Qozy kósh.
İV. Belasar.
V. Jolaıyryq.
Úİ. Altyn kómbe

Oıynnyń barysy:
Búgingi bizdiń oıynymyz ádebı olımpıada túrinde bolmaq, ol «Altyn saqa» dep atalady. «Altyn saqa» oıyny 5 kezeńnen turady. Oqýshylar 4 túrli kúımege minedi. (Qyzyl, sary, kók, jasyl) Ózderi jóninde málimetter beredi. Kúımeniń túsine qaraı 4 asyq alynady. Birinshi jaýap berý úshin asyqtary ıiriledi. Qaı asyq alshysynan tursa, sol birinshi jaýap beredi.
1. Alshy
2. Táıke
3. Shik
4. Búk
Ár kúımede alty asyqtan bolady. Jaýap bere almaǵan nemese asyǵy alshysynan túspegen oqýshy oıynnan shyǵady jáne asyqtary hantalapaıǵa túsip, bólinip beriledi.
Altyn kómbege jalǵyz oqýshy jetedi. Osy jerden jol ekige aıyrylady. Oqýshy 24 asyqty alyp, elge qaıtýyna bolady nemese «Altyn kómbeni» oınaýyna bolady. «Altyn kómbeniń» suraǵyna jaýap bere almasa, úlken saqany ıiredi, asyq alshysynan túspese de upaı jınaıdy.
Tabaldyryq kezeńinde jalpy qatysýshylarǵa suraqtar qoıylady. Qoıylǵan suraqtarǵa shapshań ári durys jaýap bergen oqýshy «Altyn saqa» oıynyn oınaý quqyǵyna ıe bolyp, ortaǵa shyǵady.
1 - suraq: Ertegi degenimiz ne?
Jaýap: aýyz ádebıetiniń eń kóne janry. Ómirde sırek kezdesetin nemese múlde kezdespeıtin, oıdan shyǵarylǵan oqıǵalar.
2 - suraq: Erteginiń belgili bir avtory bola ma?
Jaýap: joq bolmaıdy, ertegiler halyq aýyz ádebıetine jatady. Ol halyq aýzynan taraǵan sebepti belgili avtory joq
3 - suraq: Ertegiler qalaı bastalady?
Jaýap: Ertegiler kóbinese qarasóz túrinde aıtylady. Keıde óleń sóz túrinde kezdesedi. Ertegilerdiń, ádette, bastalýlary uqsas: «Baıaǵy ótken zamanda bir kempir men shal bolypty», t. b bastalady.
4 - suraq: Ertegilerdiń neshe túri bar?
Jaýap: ertegilerdiń haıýanattar týraly, qıal - ǵajaıyp, shynshyl, t. b túrleri bar.
5. «Er Tóstik», «Kerqula atty Kendebaı», «Altyn saqa» ertegilerdiń qaısy túrine jatady?
qıal – ǵajaıyp ertegileri
6. Naýryz jyry qandaı jyrǵa jatady?
Jaýaby: Turmys - salt
Tabaldyryq kezeńinen barlyǵymyz súrinbeı óttik. Quttyqtaımyn. Al endi İİ. Áýdemjer kezeńine qosh keldińizder. Bul kezeńde turaqty sóz tirkesteriniń mánin ashý. Qol kóterip jaýap beremiz.

1. Arasynan qyl ótpeıtin - Tatý, dos
2. ıt arqasy qıanda, ıt ólgen jer - Alys, qashyq –
3. jerge kirip kete jazdaý - Uıalý.
4. qoldy boldy - Urlyq
5. qoı aýzynan shóp almas - Momyn
6. Tóbesi kókke jetkendeı – qýaný
7. Qýanyshy qoınyna syımady (qýandy)
8. Qoly qolyna juqpady (tez qımyldady) –
9. Saýsaǵynyń ushyn qımyldatpady (qozǵalmady, esh nárse istemedi)
10. Ine shanshar jer joq – tolyq, tyǵyz
Osy kezeńde balalar biz asyǵy az oqýshymen qosh aıtysamyz.

İİİ «Qozy kósh»
1) Kún men tún qashan teńeledi? (22 - naýryz kúni)
2) Taýsoǵar, Kóltaýysar, Jelaıaq, Bapy han, Ernazar, periniń qyzy Bektory qaı ertegi keıipkerleri?
3) Qoı súıedi balasyn kimim der? (qońyrym)
4) «Ol kóldiń basyna qonbasyn, ıesi – periniń qyzy Bektory» kimniń sózi jáne kimge arnap aıtylǵan? Er Tóstikke, Kenjekeıdiń sózi
5) Shyraǵym, sharshadyń ǵoı, demińdi alyp, uıyqta, jarysarda ózim oıatamyn, - dep uıyqtatyp tastaıdy. (Mystan kempirdiń sózi, « Er Tóstik»ertegisinen)
6) «Ózimnen aqyly artyq kisige tıemin» dep jıyrma jyldaı otyrdy, qazir otyz beste. ( Meńdi qyz sózi, « Aıaz bı» ertegisinen)
7) Olaı bolsa, jylama. Men áke - shesheńdi izdep taýyp bereıin,- dedi.( Kendebaı sózi, «Kerqula atty Kendebaı» ertegisinen)