Bolashaqta kim bolam?
Bolashaqta kim bolamyn?
«Bolashaqta kim bolamyn?» degen suraq bárimizdi mazalaıdy dep oılaıyn. Keıbireýleri onyń jaýabyn tapqan shyǵar, al keıbiri áli taba almaı júrgen bolar? Keıde adam balasy ózi qalaǵan mamandyǵyna qol jetkize almaı da jatady.
Adamdar mamandyqty júreginiń qalaýy boıynsha tańdaýy kerek, óıtkeni árbir adamnyń bolashaǵy tańdaǵan mamandyǵyna tikeleı baılanysty. Óz isin jaqsy kórip, úlken jaýapkershilikpen atqarǵanda ǵana baqytty, jumysyna sińimdi bolady. Al júregi qalamaǵan mamandyq ıeleri kóp qıyndyqtarǵa kezdesedi.
Bul álemde meni qyzyqtyrǵan bir mamandyq bar edi. Ol - mal dárigeri. Meniń atam ataqty mal dárigeri bolǵan. El ıgiligi úshin jumys jasap, halqynan únemi alǵys alǵan. Kóptegen dárejelerge qol jetkizgen.
Birde meniń mektepke barmaǵan bir kezimde úıge úlken apaıym, úlken aǵalarym jınaldy. Óz aralarynda atamdy áńgimeledi. Meniń túsingenim, atam mezgilinen qaldyrmaı maldardy kádimgi adamdardy ekkendeı egip otyrady eken jáne kórshi atanyń aýyryp turǵan jylqysyn, taǵy bir ájeıdiń sıyryn emdep jazypty. Mine, qyzyq! Adam bolsa bir sári, sóıleıtin tili bar, qaı jeri aýyryp turǵanyn aıta alady, al jylqy men sıyrdyń qaı jeri aýyryp turǵanyn qaıdan bildi? Men ań - tań boldym. Sol kezde meniń kóz aldyma ertegidegi jylqy men sıyr elestedi. Olar meniń atama kelip, kádimgi adamdarsha til qatyp, qalaı aýyryp turǵandaryn aıtyp turǵandaı boldy. Sol kezde men mal dárigeri bolam dep sheshtim. Sebebi, meniń balalyq sanamda mal dárigerlik oqýda barlyq jan - janýarlardyń tilin úıretedi degen oı qalyptasyp qaldy. Óse kele olaı emes ekenin, ıaǵnı maldyń, jan - janýarlardyń tilin túsiný úshin janýarlar álemine ený kerek ekenin, olardy zertteý kerek ekendigin túsindim.
Qazir men tórtinshi synypty aıaqtap qaldym. Aqyl - oıym, sanam burynǵydan ósti dep bilemin. Men endi balalar dárigeri bolýdy armandaımyn. Bul mamandyqty tańdaý sebebim: men densaýlyǵyma baılanysty dárigerge kóp qaralamyn. Ár kez balalar dárigerleriniń maǵan meıirimdilikpen qarap, jyly sóılegenderi meniń aýyrǵanymdy umyttyrady. Olardyń kúlimsireı qaraǵandary da óz mamandyqtaryna úılesedi. Men dúnıede analardan keıingi meıirimdi jandar - balalar dárigerleri dep bilemin. Jáne de qazirgi tańda dárigerlik mamandyq eń qıyn bolǵanymen, eń jaqsy mamandyqtyń biri. Sondyqtan da men balalar dárigeri bolýdy birazdan beri armandap júrmin. Densaýlyǵy tómendegen balalardy emdep jazsam, olardyń ómirge degen qulshynysyn arttyrsam menen baqytty adam bolmas dep oılaımyn. Bilimdi, meıirimdi dáriger bolyp, emdelýshilerdiń rızashylyǵyna ıe bolý jáne dárigerlik mamandyqtyń dárejesin kóterý – ata - anamnyń da armany.
Ár adam ózi qalaǵan mamandyǵynyń ıesi bolýy úshin kishkentaı kezinen sony sanasyna sińirip, soǵan qaraı beıimdelýi kerek. Mamandyq tańdaý degen óziń aınalysqyń keletin jumysty tańdaý ǵana emes, óziń aralasqyń keletin ortany da tańdaý. Adam balasy mamandyq tańdaýda qatelespegeni durys. Osy sózdi men qazirden bastap esime saqtaımyn. Dárigerlik ońaı mamandyq emes. Onyń artynda adamnyń ómiri tur. Men dáriger bolý úshin sabaǵymdy úzdik oqyp, joǵarǵy oqý ornyna túsýim kerek. Odan soń mol tájirıbe jınaqtap, aıanbaı eńbek etemin. Óz oıymdy iske asyrý úshin qazirden bastap talpynýdamyn. Bolashaqta adam dárigeri bolsam da, mal dárigeri bolsam da úlken jaýapkershilikpen atqaratyn bolamyn.
Álemde ózi qalamaıtyn mamandyq ıesi bolyp júrgen qanshama adam bar, biraq óz jumysyn janymen súıip isteıtin adamdardyń da sany az emes. Balalar, mamandyq tańdaýda jańylmaı, bolashaqta óz ómirimizdiń bir kirpishi bolyp qalanaıyq.
Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany,
Ganúshkın selosy, Abaı atyndaǵy orta mektebiniń
4 «V» synyp oqýshysy Halýova Arýjan Qaıratbekqyzy
9 jas
Qatysatyn báıgesi: shyǵarma konkýrsy (shyǵarma jazýdan)
Taqyryby: «Bolashaqta kim bolam?»
Synyp jetekshisi: Nsanova Aqjamal Mellátqyzy
«Bolashaqta kim bolamyn?» degen suraq bárimizdi mazalaıdy dep oılaıyn. Keıbireýleri onyń jaýabyn tapqan shyǵar, al keıbiri áli taba almaı júrgen bolar? Keıde adam balasy ózi qalaǵan mamandyǵyna qol jetkize almaı da jatady.
Adamdar mamandyqty júreginiń qalaýy boıynsha tańdaýy kerek, óıtkeni árbir adamnyń bolashaǵy tańdaǵan mamandyǵyna tikeleı baılanysty. Óz isin jaqsy kórip, úlken jaýapkershilikpen atqarǵanda ǵana baqytty, jumysyna sińimdi bolady. Al júregi qalamaǵan mamandyq ıeleri kóp qıyndyqtarǵa kezdesedi.
Bul álemde meni qyzyqtyrǵan bir mamandyq bar edi. Ol - mal dárigeri. Meniń atam ataqty mal dárigeri bolǵan. El ıgiligi úshin jumys jasap, halqynan únemi alǵys alǵan. Kóptegen dárejelerge qol jetkizgen.
Birde meniń mektepke barmaǵan bir kezimde úıge úlken apaıym, úlken aǵalarym jınaldy. Óz aralarynda atamdy áńgimeledi. Meniń túsingenim, atam mezgilinen qaldyrmaı maldardy kádimgi adamdardy ekkendeı egip otyrady eken jáne kórshi atanyń aýyryp turǵan jylqysyn, taǵy bir ájeıdiń sıyryn emdep jazypty. Mine, qyzyq! Adam bolsa bir sári, sóıleıtin tili bar, qaı jeri aýyryp turǵanyn aıta alady, al jylqy men sıyrdyń qaı jeri aýyryp turǵanyn qaıdan bildi? Men ań - tań boldym. Sol kezde meniń kóz aldyma ertegidegi jylqy men sıyr elestedi. Olar meniń atama kelip, kádimgi adamdarsha til qatyp, qalaı aýyryp turǵandaryn aıtyp turǵandaı boldy. Sol kezde men mal dárigeri bolam dep sheshtim. Sebebi, meniń balalyq sanamda mal dárigerlik oqýda barlyq jan - janýarlardyń tilin úıretedi degen oı qalyptasyp qaldy. Óse kele olaı emes ekenin, ıaǵnı maldyń, jan - janýarlardyń tilin túsiný úshin janýarlar álemine ený kerek ekenin, olardy zertteý kerek ekendigin túsindim.
Qazir men tórtinshi synypty aıaqtap qaldym. Aqyl - oıym, sanam burynǵydan ósti dep bilemin. Men endi balalar dárigeri bolýdy armandaımyn. Bul mamandyqty tańdaý sebebim: men densaýlyǵyma baılanysty dárigerge kóp qaralamyn. Ár kez balalar dárigerleriniń maǵan meıirimdilikpen qarap, jyly sóılegenderi meniń aýyrǵanymdy umyttyrady. Olardyń kúlimsireı qaraǵandary da óz mamandyqtaryna úılesedi. Men dúnıede analardan keıingi meıirimdi jandar - balalar dárigerleri dep bilemin. Jáne de qazirgi tańda dárigerlik mamandyq eń qıyn bolǵanymen, eń jaqsy mamandyqtyń biri. Sondyqtan da men balalar dárigeri bolýdy birazdan beri armandap júrmin. Densaýlyǵy tómendegen balalardy emdep jazsam, olardyń ómirge degen qulshynysyn arttyrsam menen baqytty adam bolmas dep oılaımyn. Bilimdi, meıirimdi dáriger bolyp, emdelýshilerdiń rızashylyǵyna ıe bolý jáne dárigerlik mamandyqtyń dárejesin kóterý – ata - anamnyń da armany.
Ár adam ózi qalaǵan mamandyǵynyń ıesi bolýy úshin kishkentaı kezinen sony sanasyna sińirip, soǵan qaraı beıimdelýi kerek. Mamandyq tańdaý degen óziń aınalysqyń keletin jumysty tańdaý ǵana emes, óziń aralasqyń keletin ortany da tańdaý. Adam balasy mamandyq tańdaýda qatelespegeni durys. Osy sózdi men qazirden bastap esime saqtaımyn. Dárigerlik ońaı mamandyq emes. Onyń artynda adamnyń ómiri tur. Men dáriger bolý úshin sabaǵymdy úzdik oqyp, joǵarǵy oqý ornyna túsýim kerek. Odan soń mol tájirıbe jınaqtap, aıanbaı eńbek etemin. Óz oıymdy iske asyrý úshin qazirden bastap talpynýdamyn. Bolashaqta adam dárigeri bolsam da, mal dárigeri bolsam da úlken jaýapkershilikpen atqaratyn bolamyn.
Álemde ózi qalamaıtyn mamandyq ıesi bolyp júrgen qanshama adam bar, biraq óz jumysyn janymen súıip isteıtin adamdardyń da sany az emes. Balalar, mamandyq tańdaýda jańylmaı, bolashaqta óz ómirimizdiń bir kirpishi bolyp qalanaıyq.
Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany,
Ganúshkın selosy, Abaı atyndaǵy orta mektebiniń
4 «V» synyp oqýshysy Halýova Arýjan Qaıratbekqyzy
9 jas
Qatysatyn báıgesi: shyǵarma konkýrsy (shyǵarma jazýdan)
Taqyryby: «Bolashaqta kim bolam?»
Synyp jetekshisi: Nsanova Aqjamal Mellátqyzy
You Might Also Like
