Býyn jáne onyń túrleri
Qazaq tili 5 synyby
Sabaqtyń taqyryby: Býyn jáne onyń túrleri
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylarǵa fonetıkanyń bir bólshegi - býyn jáne onyń túrleri týraly túsinik berip, meńgertý. Býynnyń ózine tán erekshelikterin, jasalý joldaryn birneshe mysaldar arqyly dáleldeý.
Damytýshylyǵy: Interbelsendi taqtanyń múmkinshiligin paıdalana otyryp, matematıkalyq tásilmen fonetıkalyq taldaý daǵdysyn odan ári jetildirý, sóıleý mánerin, oılaý qabiletin, belsendiligin oıyn arqyly pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tárbıeligi: Ónerdiń qudiretin, ana tiliniń baılyǵyn sezinip, qurmetteýge tárbıeleý. Anaǵa degen súıispenshilik mahabbatty arttyrý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi qalyptastyrý.(Analar álemine saıahat sabaq)
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, taldaý, dáleldeý, mánerlep oqý, oıyn túrleri...
Sabaqtyń kórnekiligi: Interbelsendi taqta, vıdeo - klıp, taqta, Ana týraly qanatty sózder, dıdaktıkalyq materıaldar t. b.
Pánaralyq baılanys: Ádeptaný. Ádebıet. Saz óneri. Beıneleý óneri.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.(Oqýshylarmen amandasý, túgendeý, jınaqtaý.)
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi.
"Ana - ardaqty esim"taqyrybynda esse jazý.("Anashym"- klıp tyńdaý)
İİİ. Jańa sabaq
Sabaqtyń epıgrafy: Dúnıede Ana mahabbatynan qasıetti nárse joq. Onyń aldynda adamdy yntyqtyrýshy ózge dúnıeler álsiz keledi.( V. G. Belınskıı)
Endeshe, búgingi sabaǵymyzdy Analar merekesine oraı baılanystyra otyryp, "Analar álemine saıahat"jasalyq.
Túsindirý ádisi boıynsha jańa sabaq materıaldary túsindiriledi.
Fonetıka salasynyń bir túri - býyn. Sóz birneshe fonetıkalyq bólikterge bólinedi. Mysaly:"A - na - eń á - de - mi á - ýez - di sóz"degen qanatty sóılemde alty sóz bar. Bul sóılemdegi sózder estilýi jaǵynan birneshe shaǵyn dybys tobyna jiktelip tur. Árbir fonetıkalyq bólshek býyn ne birneshe dybystan quralady.
Býyn degenimiz – sóz quramyndaǵy bir nemese birneshe dybystardyń tobynan jasalǵan fonetıkalyq bólshek.
Býynǵa tán belgiler:
1. Daýysty dybyssyz býyn bolmaıdy.
2. Daýysty dybystyń bir ózi býyn quraı alady. Daýyssyz dybystar býyn quraı almaıdy.
3. Sózdiń quramynda qansha daýysty dybys bolsa, sonsha býyn bolady.
4. Býynda maǵyna bolmaıdy.
5. Tilimizdegi baıyrǵy sózder, sondaı - aq býyndar qatar kelgen eki daýyssyzdan bastalmaıdy.(Sqaq - Ysqaq, Slanov - Sylanov)
Býynnyń túrleri: Ashyq býyn, tuıyq býyn, biteý býyn.
Ashyq býyn dep - jalǵyz daýysty dybystan quralǵan býyn. Mysaly: A - ta, ı - ne, a - ǵa, e - re, o - ra, a - pa t. b. Daýyssyzdan bastalyp, daýystyǵa bitedi. Mysaly: ke - me, da - na, ba - ǵa, je - be, sa - ry, kó - she - de, me - re - ke t. b.
Tuıyq býyn dep - daýystydan bastalyp, daýyssyzǵa bitedi. Mysaly: el, ot, er, ıt, ar, es, ult, aý, órt, ós, in, oq, or, aq, is, ash t. b.
Biteý býyn dep - daýyssyzdan bastalyp, daýyssyzǵa bitedi. Mysaly: sert, ton, mek - tep, tórt, syı - lyq, naý - ryz, baı - lyq, Bek - sul - tan, Sul - tan - mah - mut t. b.
Ana - dúnıedegi birden - bir qudiret. Ádemi sózderdiń barlyǵy da analarǵa arnalǵan. Endeshe, Ana taqyrybynda qandaı qanatty sózder men jyr shýmaqtaryn bilemiz?
Anamyz - sózine matematıkalyq tásilmen qysqasha dybystyq minezdeme berý.
Anamyz-sózine matematıkalyq tásilmen qysqasha dybystyq minezdeme berý.
A-na-myz – jýyn býyndy sóz
Berilgeni: Anamyz
Sheshýi: Anamyz sózinde alty dybys bar. Onyń úsheýi – olar: eki a, y daýysty dybystar. Sebebi, bul dybystardy aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda eshbir kedergige ushyramaı, aýa erkin shyǵady. Úsheýi – olar: t, m, z daýyssyz dybystar. Sebebi, bul dybystardy aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergilerge ushyrap, aýa qysylyp shyǵady. Ol bylaı órnekteledi:
Oqýlyqpen jumys. Jattyǵý jumystaryn oryndaý.
Shyqqan sózge sóılem qurastyrý. Bir daýysty jáne bir daýyssyz dybysqa minezdeme berý.
1. A - daýysty dybys. Sebebi, bul dybysty aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda esh kedergige ushyramaı, aýa erkin shyǵady.
2. Tildiń qatysyna qaraı - til arty ne jýan daýysty sóz. Sebebi, bul dybysty aıtqanda tildiń ushy sál artqa qaraı tartylyp, ústi sál dóńestenedi.
3. Jaqtyń ashylýyna qaraı - ashyq daýysty. Sebebi, bul dybysty aıtqanda jaq keń ashylyp, aýa erkin shyǵady.
4. Erin men ezýdiń qatysty qaraı – ezýlik daýysty. Sebebi, bul dybysty aıtqanda erin jıyrylyp, ezý artqa qaraı tartylady.
"Juldyzdy sát alańy"Adasqan áripterdi ornalastyra otyryp, shyqqan qanatty sózderdiń maǵynasyn túsindirý.
1. Bala ata - ananyń altyn baǵanasy.
2. Anamnyń tili - aıaýly úni.
"Asyl sóz marjandary"Turaqty sóz tirkesteriniń maǵynasyn ashý.
1. At izin salmaý ha - bar - las - paý
2. Barmaǵyn tistedi ó - kin - di
3. Juldyzy ońynan týý jo - ly bo - lý
4. Jigeri qum bolý shar - shaý, ja - syp qa - lý
5. Sózi mirdiń oǵyndaı ót - kir sóz
6. Órisi keń bi - lim - di
7. Sirkesi sý kótermeıdi esh - te - ńe - ni kó - ńi - li jaq - tyr - maı - dy
8. Úrip aýyzǵa salǵandaı súp - súı - kim - di
9. Shyraǵy sóndi ú - mi - ti ú - zil - di
10. Tonnyń ishki baýyndaı ó - te ja - qyn, óz a - da - myn - daı
Búgingi sapardan túıgenim...
Tómendegi sózderden býyn túrlerin ajyratý;
Alasha, ant, dos, oımaq, tenge, jebe, býda, ókil, etene, japqyshjaba, jastyqtaı, ıbaly, naýryz, úrt(tez, kilt)
Sabaqty qorytyndylaý
Anasyzdar - Aq Edil, Jaıyqsyzdar,
Júze almaıdy ótinde qaıyqsyzdar.
Mazdatatyn júrekte ot laýlatyp
Ár úıdiń kúni dese, laıyqsyzdar.("Ana týraly jyr"hormen oryndaý)
Úıge tapsyrma: 1. Ereje jattaý. 2. Analarǵa tilek arnaý, quramynan ashyq, tuıyq, biteý býyn sózderdi taldaý.
Oqýshy bilimin baǵalaý.
Atyraý oblysy, Atyraý qalasy,
Abaı atyndaǵy orta mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti pánderi muǵalimi:
Salıhova Aıymgúl Mádıqyzy
Sabaqtyń taqyryby: Býyn jáne onyń túrleri
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylarǵa fonetıkanyń bir bólshegi - býyn jáne onyń túrleri týraly túsinik berip, meńgertý. Býynnyń ózine tán erekshelikterin, jasalý joldaryn birneshe mysaldar arqyly dáleldeý.
Damytýshylyǵy: Interbelsendi taqtanyń múmkinshiligin paıdalana otyryp, matematıkalyq tásilmen fonetıkalyq taldaý daǵdysyn odan ári jetildirý, sóıleý mánerin, oılaý qabiletin, belsendiligin oıyn arqyly pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Tárbıeligi: Ónerdiń qudiretin, ana tiliniń baılyǵyn sezinip, qurmetteýge tárbıeleý. Anaǵa degen súıispenshilik mahabbatty arttyrý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi qalyptastyrý.(Analar álemine saıahat sabaq)
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, taldaý, dáleldeý, mánerlep oqý, oıyn túrleri...
Sabaqtyń kórnekiligi: Interbelsendi taqta, vıdeo - klıp, taqta, Ana týraly qanatty sózder, dıdaktıkalyq materıaldar t. b.
Pánaralyq baılanys: Ádeptaný. Ádebıet. Saz óneri. Beıneleý óneri.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.(Oqýshylarmen amandasý, túgendeý, jınaqtaý.)
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi.
"Ana - ardaqty esim"taqyrybynda esse jazý.("Anashym"- klıp tyńdaý)
İİİ. Jańa sabaq
Sabaqtyń epıgrafy: Dúnıede Ana mahabbatynan qasıetti nárse joq. Onyń aldynda adamdy yntyqtyrýshy ózge dúnıeler álsiz keledi.( V. G. Belınskıı)
Endeshe, búgingi sabaǵymyzdy Analar merekesine oraı baılanystyra otyryp, "Analar álemine saıahat"jasalyq.
Túsindirý ádisi boıynsha jańa sabaq materıaldary túsindiriledi.
Fonetıka salasynyń bir túri - býyn. Sóz birneshe fonetıkalyq bólikterge bólinedi. Mysaly:"A - na - eń á - de - mi á - ýez - di sóz"degen qanatty sóılemde alty sóz bar. Bul sóılemdegi sózder estilýi jaǵynan birneshe shaǵyn dybys tobyna jiktelip tur. Árbir fonetıkalyq bólshek býyn ne birneshe dybystan quralady.
Býyn degenimiz – sóz quramyndaǵy bir nemese birneshe dybystardyń tobynan jasalǵan fonetıkalyq bólshek.
Býynǵa tán belgiler:
1. Daýysty dybyssyz býyn bolmaıdy.
2. Daýysty dybystyń bir ózi býyn quraı alady. Daýyssyz dybystar býyn quraı almaıdy.
3. Sózdiń quramynda qansha daýysty dybys bolsa, sonsha býyn bolady.
4. Býynda maǵyna bolmaıdy.
5. Tilimizdegi baıyrǵy sózder, sondaı - aq býyndar qatar kelgen eki daýyssyzdan bastalmaıdy.(Sqaq - Ysqaq, Slanov - Sylanov)
Býynnyń túrleri: Ashyq býyn, tuıyq býyn, biteý býyn.
Ashyq býyn dep - jalǵyz daýysty dybystan quralǵan býyn. Mysaly: A - ta, ı - ne, a - ǵa, e - re, o - ra, a - pa t. b. Daýyssyzdan bastalyp, daýystyǵa bitedi. Mysaly: ke - me, da - na, ba - ǵa, je - be, sa - ry, kó - she - de, me - re - ke t. b.
Tuıyq býyn dep - daýystydan bastalyp, daýyssyzǵa bitedi. Mysaly: el, ot, er, ıt, ar, es, ult, aý, órt, ós, in, oq, or, aq, is, ash t. b.
Biteý býyn dep - daýyssyzdan bastalyp, daýyssyzǵa bitedi. Mysaly: sert, ton, mek - tep, tórt, syı - lyq, naý - ryz, baı - lyq, Bek - sul - tan, Sul - tan - mah - mut t. b.
Ana - dúnıedegi birden - bir qudiret. Ádemi sózderdiń barlyǵy da analarǵa arnalǵan. Endeshe, Ana taqyrybynda qandaı qanatty sózder men jyr shýmaqtaryn bilemiz?
Anamyz - sózine matematıkalyq tásilmen qysqasha dybystyq minezdeme berý.
Anamyz-sózine matematıkalyq tásilmen qysqasha dybystyq minezdeme berý.
A-na-myz – jýyn býyndy sóz
Berilgeni: Anamyz
Sheshýi: Anamyz sózinde alty dybys bar. Onyń úsheýi – olar: eki a, y daýysty dybystar. Sebebi, bul dybystardy aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda eshbir kedergige ushyramaı, aýa erkin shyǵady. Úsheýi – olar: t, m, z daýyssyz dybystar. Sebebi, bul dybystardy aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergilerge ushyrap, aýa qysylyp shyǵady. Ol bylaı órnekteledi:
Oqýlyqpen jumys. Jattyǵý jumystaryn oryndaý.
Shyqqan sózge sóılem qurastyrý. Bir daýysty jáne bir daýyssyz dybysqa minezdeme berý.
1. A - daýysty dybys. Sebebi, bul dybysty aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda esh kedergige ushyramaı, aýa erkin shyǵady.
2. Tildiń qatysyna qaraı - til arty ne jýan daýysty sóz. Sebebi, bul dybysty aıtqanda tildiń ushy sál artqa qaraı tartylyp, ústi sál dóńestenedi.
3. Jaqtyń ashylýyna qaraı - ashyq daýysty. Sebebi, bul dybysty aıtqanda jaq keń ashylyp, aýa erkin shyǵady.
4. Erin men ezýdiń qatysty qaraı – ezýlik daýysty. Sebebi, bul dybysty aıtqanda erin jıyrylyp, ezý artqa qaraı tartylady.
"Juldyzdy sát alańy"Adasqan áripterdi ornalastyra otyryp, shyqqan qanatty sózderdiń maǵynasyn túsindirý.
1. Bala ata - ananyń altyn baǵanasy.
2. Anamnyń tili - aıaýly úni.
"Asyl sóz marjandary"Turaqty sóz tirkesteriniń maǵynasyn ashý.
1. At izin salmaý ha - bar - las - paý
2. Barmaǵyn tistedi ó - kin - di
3. Juldyzy ońynan týý jo - ly bo - lý
4. Jigeri qum bolý shar - shaý, ja - syp qa - lý
5. Sózi mirdiń oǵyndaı ót - kir sóz
6. Órisi keń bi - lim - di
7. Sirkesi sý kótermeıdi esh - te - ńe - ni kó - ńi - li jaq - tyr - maı - dy
8. Úrip aýyzǵa salǵandaı súp - súı - kim - di
9. Shyraǵy sóndi ú - mi - ti ú - zil - di
10. Tonnyń ishki baýyndaı ó - te ja - qyn, óz a - da - myn - daı
Búgingi sapardan túıgenim...
Tómendegi sózderden býyn túrlerin ajyratý;
Alasha, ant, dos, oımaq, tenge, jebe, býda, ókil, etene, japqyshjaba, jastyqtaı, ıbaly, naýryz, úrt(tez, kilt)
Sabaqty qorytyndylaý
Anasyzdar - Aq Edil, Jaıyqsyzdar,
Júze almaıdy ótinde qaıyqsyzdar.
Mazdatatyn júrekte ot laýlatyp
Ár úıdiń kúni dese, laıyqsyzdar.("Ana týraly jyr"hormen oryndaý)
Úıge tapsyrma: 1. Ereje jattaý. 2. Analarǵa tilek arnaý, quramynan ashyq, tuıyq, biteý býyn sózderdi taldaý.
Oqýshy bilimin baǵalaý.
Atyraý oblysy, Atyraý qalasy,
Abaı atyndaǵy orta mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti pánderi muǵalimi:
Salıhova Aıymgúl Mádıqyzy
You Might Also Like
