Burynǵy ótken shaq
Qazaq tili 7 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Burynǵy ótken shaq
Quzirettilikke jetkizetin maqsat - mindetter:
A) aqparattyq
Aqparat kózderi arqyly oqýshylarǵa ótken shaqtyń erejesin, burynǵy ótken shaqtyń jalǵaýlyqtaryn tolyq meńgertý;
Á) kommýnıkatıvtik Oqýshylardyń óz ultynyń tilin, rýhanı baılyǵyn qurmetteý, tapqyrlyqqa, adamgershilik qasıetke baýlı otyryp, alǵan bilimderin aýyzsha jáne jazbasha tilde qalyptastyrý;
B) problemany sheshý Taqyrypty meńgertýge arnalǵan tapsyrmalar men jattyǵýlardy óz betterimen oryndaýǵa daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, túsindirý, morfologıalyq taldaý
Sabaqta qoldanylatyn pedagogıkalyq tehnologıalar: Bilim berýdi izgilendirý, Damyta oqytý, STO.
Sabaqtyń kórnekiligi: Oqýlyq, kesteler.
Pánaralyq baılanys: Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi
- sálemdesý;
- oqýshylardy túgendeý;
- oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý;
- amandasý;
- sabaqta joq oqýshylardy aıtý;
- sabaqqa nazar aýdarady.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý 132 - jattyǵý
Mátinnen jedel ótken shaqty terip jazý.
132 - jattyǵý
Jedel ótken shaq: Jazdy.
III. Ótken materıaldy qaıtalaý arqyly jańa materıaldy qabyldaýǵa daıyndyq
1. Keler shaq degenimiz ne?
2. Ótken shaq degenimiz ne?
3. Jedel ótken shaq degenimiz ne?
Jaýaby:
1. Sóılep turǵan sátten keıin bolatyn is - áreketti aıtamyz
2. İs - árekettiń sóılep sátter buryn bolǵandyǵyn bildiredi
3. Jedel ótken shaq qımyldyń, is - árekettiń taıaý ýaqytta bolǵanyn, oryndalǵanyn bildiredi.
IV. Jańa materıaldy meńgertý.
Burynǵy ótken shaq qımyldyń, is - árekettiń sóılep turǵan sátpen salystyrǵanda áldeqaıda buryn bolǵandyǵyn bildiredi. 2túrli jolmen jasalady.
1) – yp, - ip tulǵaly kósemsheniń jiktelip kelýin jasady: baryppyn, kelipsiń.
2) – ǵan, - gen, - qan, - ken tulǵaly esimsheniń jiktelip kelýin jasalady: barǵanmyn, kelgensiń.
Mysaly: Sen mektepti bitirgensiń. Ol aýylǵa barypty.
Jiktelýi: aıtyppyn, aıtypsyń, aıtypsyz, aıtypty.
Oqyǵan edim, oqyǵan ediń, oqyǵan edińiz, oqyǵan edi.
V. Jańa bilimdi bekitý
133 - jattyǵý
Oqyp shyǵyp, burynǵy ótken shaqty bildirip turǵan etistikterdi taýyp, olar qalaı jasalyp turǵanyn túsindirińder.
Zamanda basqan aıaq keıin ketken,
Jasymaı Alashyna qyzmet etken.
Bolsa da qalyń tuman, qarańǵy tún,
Týatyn baq juldyzyna kózi jetken.
Túımege jarqyldaǵan aldanbaǵan,
Basqadaı bir basy úshin jaldanbaǵan.
«Qaıtkende Alash kórkeıer?» degen oıdan,
Basqa oıdy ómirine maldanbaǵan.
133 - jattyǵý
Ketken, etken, jetken, aldanbaǵan, jaldanbaǵan, maldanbaǵan.
134 - jattyǵý
Mátindi oqyp shyǵyp, burynǵy ótken shaqta turǵan etistikterdi terip jazyńdar.
Á. N. Bókeıhan
HİH ǵasyrdyń sońy men HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq zıalylarynyń, qoǵam jáne memleket qaıratkerleri qataryndaǵy asa erekshe tulǵa - Álıhan Bókeıhan.
1920 - 22 jyldary oǵan «býrjýazıalyq ultshyl» degen aıdar taǵylyp, aılap abaqtyda otyrǵan.
134 - jattyǵý
Asyrylǵan, aýdarylǵan, otyrǵan.
135 - jattyǵý
- ǵan, - gen, - qan, - ken formaly burynǵy ótken shaq etistikterin terip jaz.
Kúz keldi. El jaılaýdan qaıtyp, kúzekke bettep kele jatqan. Shyńǵystyń Qydyr, Qyzylshoqy, Bórli sıaqty taýlarynyń adyr - qatparlary aýyl - aýylǵa tolǵan. Jurt úlken úılerdi qoımalaryn attardyń da bul kezderinde etteri oıazdap bolǵan.
135 - jattyǵý
Burynǵy ótken shaq: jatqan, tolǵan, kóterisken, bolǵan, jibergen, otyrǵan.
VI. Úıge tapsyrma Erejelerdi jattaý.
Kórkem ádebıetter ótken shaq qatysqan sóılemder jazyp kelý.
Úıge berilgen tapsyrmany kúndelikterine jazyp alady.
VII. Baǵalaý. Qorytyndy.
Oqýshylar baǵalanyp, sabaq qorytyndylanady.
Baǵalanǵan oqýshylar kúndelikke baǵasyn qoıǵyzady.
Sabaqtyń taqyryby: Burynǵy ótken shaq
Quzirettilikke jetkizetin maqsat - mindetter:
A) aqparattyq
Aqparat kózderi arqyly oqýshylarǵa ótken shaqtyń erejesin, burynǵy ótken shaqtyń jalǵaýlyqtaryn tolyq meńgertý;
Á) kommýnıkatıvtik Oqýshylardyń óz ultynyń tilin, rýhanı baılyǵyn qurmetteý, tapqyrlyqqa, adamgershilik qasıetke baýlı otyryp, alǵan bilimderin aýyzsha jáne jazbasha tilde qalyptastyrý;
B) problemany sheshý Taqyrypty meńgertýge arnalǵan tapsyrmalar men jattyǵýlardy óz betterimen oryndaýǵa daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, túsindirý, morfologıalyq taldaý
Sabaqta qoldanylatyn pedagogıkalyq tehnologıalar: Bilim berýdi izgilendirý, Damyta oqytý, STO.
Sabaqtyń kórnekiligi: Oqýlyq, kesteler.
Pánaralyq baılanys: Qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi
- sálemdesý;
- oqýshylardy túgendeý;
- oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý;
- amandasý;
- sabaqta joq oqýshylardy aıtý;
- sabaqqa nazar aýdarady.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý 132 - jattyǵý
Mátinnen jedel ótken shaqty terip jazý.
132 - jattyǵý
Jedel ótken shaq: Jazdy.
III. Ótken materıaldy qaıtalaý arqyly jańa materıaldy qabyldaýǵa daıyndyq
1. Keler shaq degenimiz ne?
2. Ótken shaq degenimiz ne?
3. Jedel ótken shaq degenimiz ne?
Jaýaby:
1. Sóılep turǵan sátten keıin bolatyn is - áreketti aıtamyz
2. İs - árekettiń sóılep sátter buryn bolǵandyǵyn bildiredi
3. Jedel ótken shaq qımyldyń, is - árekettiń taıaý ýaqytta bolǵanyn, oryndalǵanyn bildiredi.
IV. Jańa materıaldy meńgertý.
Burynǵy ótken shaq qımyldyń, is - árekettiń sóılep turǵan sátpen salystyrǵanda áldeqaıda buryn bolǵandyǵyn bildiredi. 2túrli jolmen jasalady.
1) – yp, - ip tulǵaly kósemsheniń jiktelip kelýin jasady: baryppyn, kelipsiń.
2) – ǵan, - gen, - qan, - ken tulǵaly esimsheniń jiktelip kelýin jasalady: barǵanmyn, kelgensiń.
Mysaly: Sen mektepti bitirgensiń. Ol aýylǵa barypty.
Jiktelýi: aıtyppyn, aıtypsyń, aıtypsyz, aıtypty.
Oqyǵan edim, oqyǵan ediń, oqyǵan edińiz, oqyǵan edi.
V. Jańa bilimdi bekitý
133 - jattyǵý
Oqyp shyǵyp, burynǵy ótken shaqty bildirip turǵan etistikterdi taýyp, olar qalaı jasalyp turǵanyn túsindirińder.
Zamanda basqan aıaq keıin ketken,
Jasymaı Alashyna qyzmet etken.
Bolsa da qalyń tuman, qarańǵy tún,
Týatyn baq juldyzyna kózi jetken.
Túımege jarqyldaǵan aldanbaǵan,
Basqadaı bir basy úshin jaldanbaǵan.
«Qaıtkende Alash kórkeıer?» degen oıdan,
Basqa oıdy ómirine maldanbaǵan.
133 - jattyǵý
Ketken, etken, jetken, aldanbaǵan, jaldanbaǵan, maldanbaǵan.
134 - jattyǵý
Mátindi oqyp shyǵyp, burynǵy ótken shaqta turǵan etistikterdi terip jazyńdar.
Á. N. Bókeıhan
HİH ǵasyrdyń sońy men HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq zıalylarynyń, qoǵam jáne memleket qaıratkerleri qataryndaǵy asa erekshe tulǵa - Álıhan Bókeıhan.
1920 - 22 jyldary oǵan «býrjýazıalyq ultshyl» degen aıdar taǵylyp, aılap abaqtyda otyrǵan.
134 - jattyǵý
Asyrylǵan, aýdarylǵan, otyrǵan.
135 - jattyǵý
- ǵan, - gen, - qan, - ken formaly burynǵy ótken shaq etistikterin terip jaz.
Kúz keldi. El jaılaýdan qaıtyp, kúzekke bettep kele jatqan. Shyńǵystyń Qydyr, Qyzylshoqy, Bórli sıaqty taýlarynyń adyr - qatparlary aýyl - aýylǵa tolǵan. Jurt úlken úılerdi qoımalaryn attardyń da bul kezderinde etteri oıazdap bolǵan.
135 - jattyǵý
Burynǵy ótken shaq: jatqan, tolǵan, kóterisken, bolǵan, jibergen, otyrǵan.
VI. Úıge tapsyrma Erejelerdi jattaý.
Kórkem ádebıetter ótken shaq qatysqan sóılemder jazyp kelý.
Úıge berilgen tapsyrmany kúndelikterine jazyp alady.
VII. Baǵalaý. Qorytyndy.
Oqýshylar baǵalanyp, sabaq qorytyndylanady.
Baǵalanǵan oqýshylar kúndelikke baǵasyn qoıǵyzady.
You Might Also Like
