Salalas qurmalas sóılemge arnalǵan test jumysy
Salalas qurmalas sóılemge arnalǵan test jumysy
1. Salalas qurmalas sóılemdi tabyńyz.
A) Budan ári ekeýi de úndesken joq.
V) Bir kezde orman shýyldap, daýyl soqty.
S) İzdenis túbi - jeńis.
D) Tank óz - ózinen julqynyp qalǵandaı boldy da, gúrs etip shań - topyraq burq ete qaldy.
E) Jaqsy, úlgili kombaınshy bola alsaq, budan artyq ne abyroı bar?
2. Ne, nemese, ıa, ıakı jalǵaýlyqtarymen keletin salalastyń túrin tabyńyz.
A) Kezektes
V) Yńǵaılas
S) Sebep - saldar
D) Qarsylyqty
E) Talǵaýly
3. Salalas qurmalas sóılemdi tabyńyz.
A) Shoqan bizdiń qasymyzda jasy kishi bolsa da, úlken kisideı bolatyn.
V) Ol qolynan kelse, qazaq halqyna jaqsylyq jasaýǵa umtylatyn.
S) Osyǵan deıin ol aýyl mektebinde oqysa, qazir qalada dáris alýda.
D) Onyń bilimge degen qushtarlyǵy arta tústi, óz bilimin keńeıtýdiń basqa da joldaryn izdestire bastady.
E) Udaıy izdengen adam óz betimen bilimin jetildirip, ózdiginen damı alady.
4. Salalas qurmalas sóılemdi tabyńyz.
A) Budan ári ekeýi de úndesken joq.
V) Bir kezde orman shýyldap, daýyl soqty.
S) İzdenis túbi - jeńis.
D) Tank óz - ózinen julqynyp qalǵandaı boldy da, gúrs etip shań - topyraq burq ete qaldy.
E) Jaqsy, úlgili kombaınshy bola alsaq, budan artyq ne abyroı bar?
5. Túsindirmeli salalasty kórsetińiz.
A) Ol qyzyna 2 túrli nárseni úıretýge tyrysty: biri - turaqtylyq, biri - mahabbat.
V) Halyqtardyń jarqyn ómiriniń kepili - birlik pen bereke.
S) Ótirikshi ózin aldaıdy.
D) Dúnıede aınymaıtyn qorǵaýshyń - aqyl.
E) Aıtar eshteńesi joqtar árqashan nashar sóıleıdi.
6. Sebep mándi jaı sóılemi buryn ornalasqan qurmalas sóılemdi kórsetińiz.
A) Sizdi eshkim shaqyrǵan joq, sondyqtan siz barmaısyz.
V) Amalsyz qonýǵa týra keldi, óıtkeni mezgil keshkirip ketti.
S) Men qorqyp turmyn, nege deseńiz qolyń qatty deıdi.
D) Tereńge balyq ýyldyryq shasha almaıdy, nege deseń, onyń ýyldyryq oralatyn ne baldyr, ne shóp joq.
E) Keı metaldar tabıǵatta óte az jáne taza túrinde kezdesýi sırek.
7. Talǵaýly salalas bolatyn sóılemdi kórsetińiz.
A) Ol týraly ózgeler ne deıdi, ózimiz qalaı oılaımyz.
V) Birde kók ala qamysty kólder qalyp jatyr, birde sary ala jon belester qalyp jatyr.
S) Maldy ne jerden suraý kerek, ne aqqan terden suraý kerek.
D) Qazaq maqaly bar: asyl tastan, óner jastan.
E) Keıde qabaǵy túksıedi, keıde bet álpeti kúlim qaǵady.
8. Tek jalǵaýlyqty bolatyn salalastyń túrin tabyńyz.
A) Yńǵaılas
V) Shartty
S) Qarsylyqty
D) Sebep - saldar
E) Kezektes
9.. Sóılem túrin anyqtańyz. Balalar keldi.
A) Jaıylma
V) Jaqsyz
S) Jalań
D) Ataýly
E) Qurmalas
10. Tynys belgisi durys qoıylǵan sóılemdi anyqtańyz.
A) Ol úıinde ıa keste toqıdy; ıa kitap oqıdy; nemese dombyra shertedi.
V) Ol úıinde ıa keste toqıdy, ıa kitap oqıdy, nemese dombyra shertedi.
S) Ol úıinde ıa keste toqıdy, ıa, kitap oqıdy, nemese dombyra shertedi.
D) Ol úıinde ıa keste toqıdy, ıa kitap oqıdy; nemese dombyra shertedi.
E) Ol úıinde ıa keste toqıdy, ıa kitap oqıdy nemese dombyra shertedi.
11. Jalǵaýlyqtar qatysyp turǵan sóılemdi belgileńiz.
A) Úlkenmen de, balamen de ázildesetin.
V) Alǵashqy kórgennen – aq men onyń úlken adamgershilik meıirimin sezdim.
S) Osy shabysymdy biz kópke deıin umyta almaı júrdik.
D) Túndegi jańbyrdan keıin ashylǵan kún betkeıdi qulpyrtty.
E) Abaı týraly uzaq sóılegen Muhańnyń sózi erekshe áser etti.
12. Túsindirmeli salalasty kórsetińiz.
A) Myna aǵaıdyń júzinde ájimnen saý jer joq, áıtse de beti oınaqy edi.
V) Jolynda asqar taý tursa da, top jaryp ótetin sıaqty.
S) Kún bulttandy.
D) Synypqa muǵalim, dırektor kirdi.
E) Qus ataýly aspanda da tolyp júr: qarlyǵash, uzaq, qarǵa, torǵaı - bári de bar.
13. Qarsylyqty salalas qurmalas sóılemde alaıda, biraq degen jalǵaýlyqtar túsip qalsa, eki sóılem arasyna ne qoıylatynyn belgileńiz.
A) Núkte
V) Defıs, útir
S) Qos núkte
D) Útir
E) Útir, syzyqsha
14. Qaı jerdegi tynys belgisi durys qoıylǵanyn tabyńyz.
A) Esiktiń kıizin olaı ıterem; bylaı ıterem; ashylmaıdy.
V) Esiktiń kıizin olaı ıterem, bylaı ıterem, ashylmaıdy
S) Esiktiń kıizin olaı ıterem: bylaı ıterem, ashylmaıdy
D) Esiktiń kıizin olaı ıterem, bylaı ıterem,- ashylmaıdy
E) Esiktiń kıizin olaı ıterem - bylaı ıterem, ashylmaıdy
15. Qarsylyqty salalasty tabyńyz.
A) Bul shóp ádemi eken, biraq zıany da bar.
V) Birese ol barady, birese Aıgúl barady.
S) Kún de shyǵyp tur, jel de soǵyp tur.
D) Men keshe sabaqqa kelgen joqpyn.
E) Talaby barlardy jınap, kýrsqa jiberdi
1. Salalas qurmalas sóılemdi tabyńyz.
A) Budan ári ekeýi de úndesken joq.
V) Bir kezde orman shýyldap, daýyl soqty.
S) İzdenis túbi - jeńis.
D) Tank óz - ózinen julqynyp qalǵandaı boldy da, gúrs etip shań - topyraq burq ete qaldy.
E) Jaqsy, úlgili kombaınshy bola alsaq, budan artyq ne abyroı bar?
2. Ne, nemese, ıa, ıakı jalǵaýlyqtarymen keletin salalastyń túrin tabyńyz.
A) Kezektes
V) Yńǵaılas
S) Sebep - saldar
D) Qarsylyqty
E) Talǵaýly
3. Salalas qurmalas sóılemdi tabyńyz.
A) Shoqan bizdiń qasymyzda jasy kishi bolsa da, úlken kisideı bolatyn.
V) Ol qolynan kelse, qazaq halqyna jaqsylyq jasaýǵa umtylatyn.
S) Osyǵan deıin ol aýyl mektebinde oqysa, qazir qalada dáris alýda.
D) Onyń bilimge degen qushtarlyǵy arta tústi, óz bilimin keńeıtýdiń basqa da joldaryn izdestire bastady.
E) Udaıy izdengen adam óz betimen bilimin jetildirip, ózdiginen damı alady.
4. Salalas qurmalas sóılemdi tabyńyz.
A) Budan ári ekeýi de úndesken joq.
V) Bir kezde orman shýyldap, daýyl soqty.
S) İzdenis túbi - jeńis.
D) Tank óz - ózinen julqynyp qalǵandaı boldy da, gúrs etip shań - topyraq burq ete qaldy.
E) Jaqsy, úlgili kombaınshy bola alsaq, budan artyq ne abyroı bar?
5. Túsindirmeli salalasty kórsetińiz.
A) Ol qyzyna 2 túrli nárseni úıretýge tyrysty: biri - turaqtylyq, biri - mahabbat.
V) Halyqtardyń jarqyn ómiriniń kepili - birlik pen bereke.
S) Ótirikshi ózin aldaıdy.
D) Dúnıede aınymaıtyn qorǵaýshyń - aqyl.
E) Aıtar eshteńesi joqtar árqashan nashar sóıleıdi.
6. Sebep mándi jaı sóılemi buryn ornalasqan qurmalas sóılemdi kórsetińiz.
A) Sizdi eshkim shaqyrǵan joq, sondyqtan siz barmaısyz.
V) Amalsyz qonýǵa týra keldi, óıtkeni mezgil keshkirip ketti.
S) Men qorqyp turmyn, nege deseńiz qolyń qatty deıdi.
D) Tereńge balyq ýyldyryq shasha almaıdy, nege deseń, onyń ýyldyryq oralatyn ne baldyr, ne shóp joq.
E) Keı metaldar tabıǵatta óte az jáne taza túrinde kezdesýi sırek.
7. Talǵaýly salalas bolatyn sóılemdi kórsetińiz.
A) Ol týraly ózgeler ne deıdi, ózimiz qalaı oılaımyz.
V) Birde kók ala qamysty kólder qalyp jatyr, birde sary ala jon belester qalyp jatyr.
S) Maldy ne jerden suraý kerek, ne aqqan terden suraý kerek.
D) Qazaq maqaly bar: asyl tastan, óner jastan.
E) Keıde qabaǵy túksıedi, keıde bet álpeti kúlim qaǵady.
8. Tek jalǵaýlyqty bolatyn salalastyń túrin tabyńyz.
A) Yńǵaılas
V) Shartty
S) Qarsylyqty
D) Sebep - saldar
E) Kezektes
9.. Sóılem túrin anyqtańyz. Balalar keldi.
A) Jaıylma
V) Jaqsyz
S) Jalań
D) Ataýly
E) Qurmalas
10. Tynys belgisi durys qoıylǵan sóılemdi anyqtańyz.
A) Ol úıinde ıa keste toqıdy; ıa kitap oqıdy; nemese dombyra shertedi.
V) Ol úıinde ıa keste toqıdy, ıa kitap oqıdy, nemese dombyra shertedi.
S) Ol úıinde ıa keste toqıdy, ıa, kitap oqıdy, nemese dombyra shertedi.
D) Ol úıinde ıa keste toqıdy, ıa kitap oqıdy; nemese dombyra shertedi.
E) Ol úıinde ıa keste toqıdy, ıa kitap oqıdy nemese dombyra shertedi.
11. Jalǵaýlyqtar qatysyp turǵan sóılemdi belgileńiz.
A) Úlkenmen de, balamen de ázildesetin.
V) Alǵashqy kórgennen – aq men onyń úlken adamgershilik meıirimin sezdim.
S) Osy shabysymdy biz kópke deıin umyta almaı júrdik.
D) Túndegi jańbyrdan keıin ashylǵan kún betkeıdi qulpyrtty.
E) Abaı týraly uzaq sóılegen Muhańnyń sózi erekshe áser etti.
12. Túsindirmeli salalasty kórsetińiz.
A) Myna aǵaıdyń júzinde ájimnen saý jer joq, áıtse de beti oınaqy edi.
V) Jolynda asqar taý tursa da, top jaryp ótetin sıaqty.
S) Kún bulttandy.
D) Synypqa muǵalim, dırektor kirdi.
E) Qus ataýly aspanda da tolyp júr: qarlyǵash, uzaq, qarǵa, torǵaı - bári de bar.
13. Qarsylyqty salalas qurmalas sóılemde alaıda, biraq degen jalǵaýlyqtar túsip qalsa, eki sóılem arasyna ne qoıylatynyn belgileńiz.
A) Núkte
V) Defıs, útir
S) Qos núkte
D) Útir
E) Útir, syzyqsha
14. Qaı jerdegi tynys belgisi durys qoıylǵanyn tabyńyz.
A) Esiktiń kıizin olaı ıterem; bylaı ıterem; ashylmaıdy.
V) Esiktiń kıizin olaı ıterem, bylaı ıterem, ashylmaıdy
S) Esiktiń kıizin olaı ıterem: bylaı ıterem, ashylmaıdy
D) Esiktiń kıizin olaı ıterem, bylaı ıterem,- ashylmaıdy
E) Esiktiń kıizin olaı ıterem - bylaı ıterem, ashylmaıdy
15. Qarsylyqty salalasty tabyńyz.
A) Bul shóp ádemi eken, biraq zıany da bar.
V) Birese ol barady, birese Aıgúl barady.
S) Kún de shyǵyp tur, jel de soǵyp tur.
D) Men keshe sabaqqa kelgen joqpyn.
E) Talaby barlardy jınap, kýrsqa jiberdi
You Might Also Like
-
Taqyryptar:1. Spandıar Kóbeev «Qalyń mal» romany2. Úkili Ybyraı Sandybaıuly
