InfoHub Logo

...Tereze syrtynda — alaburtqan kóktem. Birde sybylyqtap, birde syrǵaqtatyp, endi birde saı-súıegińdi syzdatardaı egilip qoıa beretin sáýirdiń bulty. Jumada jaýsa, jumaǵa aýmaı qoımaý Almaty jańbyrynyń ádeti emes pe. Qońyr bólmede, qobyraǵan qaǵazdar arasynda keıde qońyltaqsyp, keıde áldenege jas balasha qýanǵysy keletin kóńildi qaıda qoıasyz. Biri sharýasymen, biri saýǵasymen, biri jaı ǵana amandasyp ketý úshin kirip-shyǵyp jatatyn adamdar. Sonyń kóbi — aqyn. Ketedi — artynda qaǵazy qalady. Sonyń kóbi — óleń emes. Biriniń kóńilin qımaısyń — kemdi deýge, biriniń ómirin qımaısyń — óldi deýge. Já... Qalyń qaǵazdar ishinen qolyma myna bir óleń tústi:

«...Jan-jaǵyń quz, qyzyl shatqal,
Órlep kimder jetip edi?
Kúngeı jartas bıigińnen
Eńlik tere ketip edi,
Oraldy ma sonaý jaqtan,
Shyq keshkender tolarsaqtan?..
Álde qyran qıasyna,
Qıanat qyp uıasyna,
Oq atty ma jańǵyryqpen,
Qaraý nıet qoramsaqtan?!
Shatqal bıik, bıik shatqal,
Kún qaqtaǵan, muz saqtaǵan,
Biletinder deýshi ed seni,
Jańǵyryqtan úzip alyp,
Úzik-úzik ún saqtaǵan...
Bıik sharlap kelgender kóp,
Qıal kezip ólgender tek...
Ne dep edi aqyrǵy ret,
Saqtaldy ma naq solardan,
Quzar shyńda aqyrǵy lep?
Men de biri edim sonyń,
Bolar degem, bolar jolym,
Óz únimdi qaldyraıyn,
Shyń qulaǵyn tundyraıyn,
Ol da shyqty, dersiń shyńǵa,
Shashy aǵarǵan bir muńlyǵyń —
Jyr jolynda jegen ýaıym!..»...

Kóz aldyma kómeskilenip, kólbeý tartyp, keshe ózimiz «klasıkalyq», «qazaq ádebıetiniń altyn ǵasyry» atap júrgen jıyrmasynshy ǵasyr basyndaǵy, onyń orta shenindegi aqyndar kelip, sol aqyndardyń talyp, talyqsyp, tipti ap-anyq qulaqqa jattalyp qalǵan tanys daýystary sańqyldap estilgendeı boldy. Mahabbatyma aınalǵan Maǵjan-ǵumyr, ózegimnen izi óshpes İlıas-óleń, qanymda qalǵan Qasym-taǵdyr. Óleńniń tabıǵaty ýaqytqa baǵyna bermeıdi eken-aý. Óleńniń avtory — Qalampyr Kenjeǵalıqyzy eken. Toptama óleńin taǵy bir qarap shyqtym, táýiri az emes. Dáýiri basqa bolsa da daýyly basylmaǵan jıyrmasynshy ǵasyrmen enshiles, tamyrlas dúnıeler eken. Daýys semgenmen, jańǵyryǵy ólmeıdi. Poezıa — jańǵyryqtar álemi. Myna dúnıege shaǵylysyp, Abaı aıtqan «jartasqa» urynyp, qaıta oralyp jatatyn jańǵyryqtar. Ózi aıtqandaı, Qalampyr Kenjeǵalıqyzy da — jańǵyryq perzenti.

«Daýyl da, daýyń da, taıtalas,
Jaýyn da, jaýyń da, baǵyń da,
Taǵyń da — bári de,
Bári de ótkinshi!
Ótkinshi degenge kónbeseń,
Jaǵalas,
Maıdan ash! —

Onyń da ótkinshi!» — deıdi avtor. Alaıda, sol ótkinshi dúnıeni ólermendikpen súıe biledi. Súıgende, aqynsha súıedi. «Bir Alladan basqanyń bári ózgermek» pálsafasymen súıedi:

«Baǵynbaıtyn erejege,
Jaltaqtamas dárejeńe,
Júrek isin tyıa almaımyn —
Bólshektenip súıe almaımyn!».

Erejege moıynsuna bermeıtin, dárejege bas usyna almaıtyn Aqyndyqpen súıedi eken. Myna álemdi tutas qabyldaıdy. Bul dúnıeniń ózi tolqynynda asyr salyp, jaǵalaýynda saırandaǵan Qıǵashynan bastap,

«Ertegiler elinen,
Erte oralǵan balalyq...
Ertip aparshy, balaqan,
Júrshi, úıińe baralyq...» (Qaıyr suraǵan bala) qaıyr suraǵan balaǵa, «janyǵyp arba súıregen ulǵa» jany aýyrady, tym bolmaǵanda jyrmen járdemshi bolǵysy keledi.

«Bir búıirden soǵyp turdy jel ókpek,
Ushyp júrdim jerdi aınalyp, óbektep.
Táńirime jalbaryndym túsimde:
«Jer-Anaǵa jedel járdem kerek!» dep» deıtin onyń júregi endi birde

«Amazondyqtar sherýi — amanat» degen óleńinde

«Orman jatyr otalyp,
alańqaılar keńeıip...
......................................
Jatyr deıdi adamzat,
amazondyq aǵashty
Muqtaj bolyp suratyp...
Qajettilik qoısyn ba?
Adam qoly jaıpaıdy
Jasyl orman ómirdi,
Bórene ǵyp sulatyp» dep kúıinedi.

Ýaqytynda «Jer — bireý ǵana» atty qozǵalys bolǵan bizdiń álemde. Avtor óz atynan ǵana emes, ultynyń, arysy adamzattyń atynan sóıleıdi. Bul — úlken júrektiń isi.

«Eleýsizdeý bir shoqy,
Taý deýge de bolady,
Alasartqan adamǵa —
Qońyraıǵan bir tóbe,
Shaý deýge de bolady...
Dármen jıyp bardym da,
Kúngeıine sol taýdyń
Qadap keldim qos shybyq,
Munar basqan shoqyǵa,

Jan bitirip, qosshy ǵyp» deıdi endi bir óleńinde. Qos shybyqtyń birin — mán, birin — sán dep biletin Qalampyr Kenjeǵalıqyzy óz óleńderinde dúnıeniń syrtqy sáni men ishki mánine kóbirek úńiletinin ańdadyq. Óleńderinen Jumekenniń keń qulashtylyǵy men Muqaǵalıdyń keń tynystylyǵy seziledi.

«...Salmaqsyzdyq — oısyzdyq,
Qoısa qudyret oısyz ǵyp.
Oılylardy synaýǵa
Ǵajap qural — oısyzdyq!» degeni de sony ańǵartsa kerek-ti.

«Júregiń alyp-ushyp,
Sabyrmen taıtalasyp,
Bir esim til ushynda
Dep tursa, qaıtalasyn!
Qaıtalasyn!
Janyń tek sony qalap,
Aqylmen maıdan ashyp,
Qaıratyń ádirá qap,
Ózińe ne aıta alasyń?

Ne aıta alasyń?!» dep alasurǵan júrek aspanyndaǵy jeti qubylǵan kempirqosaq ispettes sezimder dúnıesine ińkárligin, yntyqtyǵyn aıtyp,

«Osylaı jyrlap ótsem qalǵan ǵumyr,

Degender dese, desin: «mynaý — ǵashyq» dep, súıe biletindigimen bıik turýǵa umtylsa da, Qalampyr Kenjeǵalıqyzy oıdyń adamy.

«Qara Ertis tún balasy kóz ilmegen,
Munda da taýsylǵandaı tózim degen.
Túbinde ıirimi tymyp aǵar,

İshimnen oı mújigen ózim der em!» degeni de sol — «Bıikten taba almasań, izdeńder tereńdikterden...» deıtin ómirlik kredosyn ashyp turǵan sekildi.

Óleńmen qatar, qara sózge de bási joq emes. Ekinshi kitabyna engizgeli otyrǵan «Óriktiń názik butaǵy», «Ataqaz», «Djentelmen bolǵym kelmeıdi», «Azat ákeniń «aǵattyǵy» sekildi novelalary men áleýmettik etúdtary kásibı jýrnalısiń kórkem sóz dúnıesine jasaǵan sátti sapary sekildi. Sonyń birinde: «...Ia, jaratylys sulýlyqqa da, qaıyspas myqtylyqqa da úles berýge jomart-aq! Terezeniń syrtynda shyqylyq ata «shúıirkelesken» top torǵaı qonaqtaǵan japyraqsyz órik taldyń názik butaqtaryna Ajar oılana qarap otyr. Jemis berýge jaratylǵan, ózeginde nári bar tirshilik kózi — qaıyspaıtyn názik butaqtar qaqaǵan qysta da shókimdeı-shókimdeı top torǵaıǵa talǵajaý bolyp ári aıalaı terbetip tur» deıdi. Qalamgerliktiń de basty muraty osy emes pe — japyraǵy tonalǵan júregińniń ózimen jer-dúnıeni jylytýǵa umtylý.

Olaı bolsa,

«Aı tolǵanda kelgen jyr,
Aıtoldydan qalǵan jyr,
Aıan bolyp týǵan jyr,
Ar bop betim jýǵan jyr,
Aq nıetpen tıgizip,

Sájdege basym ıgen jyr» deıtin Qalampyr Kenjeǵalıqyzyna qubylań — ashyq, temirqazyǵyń — aıqyn bolsyn deýdi biz de jón sanadyq.

aqyn Ǵalym Jaılybaı

---