InfoHub Logo

Maqsaty: Balalarǵa rólderdi óz betterimen bólýdi jáne ózine bólingen ról boıynsha áreket etýdi úıretý. Oıyn barysynda áleýmettik bolmysty kórsetý, qoǵamdyq oryndardaǵy minez qulyq erejelerin, qyzmettester arasyndaǵy etıkany bekitý, sóıleý etıketiniń daǵdylaryn qalyptastyrý, toptyq jumysqa kirisýge jáne sol jumys barysynda ózine unaıtyn jaǵdaılardy tabýǵa úıretý, tapsyrmanyń oryndalýynyń sapasyn baǵalaýǵa úıretý, yntymaqtastyq daǵdylaryn qalyptastyrý.
Atrıbýttar: Uıaly telefondar, kompúterler, blankiler, qyzmetkerlerge arnalǵan beıdjder, termınal

Sabaqtyń barysy:
Psıhologıalyq trenıń
- Balalar, bizde búgin erekshe kún, qonaqtar kelip otyr. Káne, bárimiz ornymyzdan turyp kelgen qonaqtarmen sálemdesip alaıyq!
Kúnniń kózi ashylyp,
Kókke shýaq shashylyp.
Qutty qonaq kelipti,
Tórimizge enipti.
Amandasý úlkenge.
Tárbıeniń basy ǵoı,
Al, kánekeı bárimiz,
«Sálem» deıik úlkenge.
- Sálemetsizder me, qonaqtar!
(Telefon shyryldaıdy)
- Balalar, neniń daýsy shyǵyp jatyr?
- Telefon.
- Qandaı telefonnyń daýsy uıaly telefon ba, álde úı telefony ma?
- Uıaly telefon.
- Telefon adamǵa qajet pe?
- Ia, óte qajet.
- Ne úshin qajet?
- Habar alýǵa, habar berýge, qal jaǵdaı suraý úshin qajet.
- Óte jaqsy, balalar!

Mynaý uıaly telefon. Mynaý telefonnyń ekrany, mynaý pernetaqta, bunda sandar men áripter jazylǵan, mynaý sýretke túsiretin kamerasy, telefonnyń artyn ashsaq batareıkasy bar, ony qýat kózi taýsylǵanda toqqa tyǵyp qýat kózin toltyryp alamyz, mynaý uıaly baılanys kartasy. Uıaly baılanys kartasynyń birneshe túrleri bar. Olar bılaın, aktıv, kcell, dalacom t. b túrleri óte kóp.
Bılaın uıaly baılanysy óte yńǵaıly, tıimdi baılanys. Bılaın baılanystaryn satatyn jerdi «Bılaın ortalyǵy» dep ataımyz. Onda ártúrli telefondar, nómirler, telefon salǵyshtar da satady.
- Balalar, «Bılaın ortalyǵyna» barǵylaryń kele me?
- Ia
- Endeshe «Bılaın ortalyǵynda» sújettik - róldi oıynyn oınap jibereıik.
Abonent: Sálemetsiz be?!
Menedjer: Sálemetsiz be?! Bılaın ortalyǵyna qosh keldińizder! Qandaı kómek kerek?
A: Men telefon satyp alaıyn dep edim.
M: Qandaı telefon kerek?
A: Nokıo telefony kerek edi, qandaı túrleri bar?
M: Qarańyz ártúrli túrleri bar.
A: Myna telefon qansha teńge turady?
M: On myń teńge.
A: Jaqsy, maǵan myna telefondy berińizshi.
M: (Telefondy beredi) Mynaý telefonnyń pasporty.
A: Telefon salǵyshtar bar ma?
M: Bar, qarańyz, ártúrli túrleri bar.
A: Qansha teńge turady?
M: Bes júz teńge
A: Maǵan berińizshi, mynaý aqshasy, sanap alyńyz.
M: Jaqsy, durys, mynaý sizge syılyq «Bılaın ortalyǵynan» brelok.
A: Rahmet, endi maǵan nómir kerek.
M: Ekinshi ústelge baryńyz
A: Jaqsy, rahmet, saý bolyńyz!
M: Sizge de rahmet, ıgiligińizge qoldanyńyz!
A: Sálemetsiz be?!
M: Sálemetsiz be?! Qandaı kómek kerek?
A: Maǵan nómir kerek edi telefonyma
M: Jaqsy, mine qarap tańdańyz.
A: Myna nómirdi alam
M: Jaqsy, nómirińizdi tirkep alaıyn, kýáligińizdi berińiz
(Kýálik beredi)
Nómir eki júz teńge turady, ishinde eki júz birligi bar.
A: Jaqsy, rahmet, saý bolyńyz!
M: Saý bolyńyz, kelip turyńyz!
A: Sálemetsiz be?!
T. q: Sálemetsiz be?!
T. q. Nómirińizdi teresiz, qansha birlik salaıyn dep tursyz?
A: Bes júz
T. q: Bes júz sanyn teresiz, aqshańyzdy mynaǵan salyńyz
Endi tekserip alyńyz, nómirińiz durys pa?
A: durys
T. q: Salyndy chegińizdi alyńyz.
A: Kóp - kóp rahmet, saý bolyńyz
T. q: Sizge de rahmet! Saý bolyńyz, kelip turyńyz, biz árqashanda kómek berýge daıynbyz!

Sheberhana
Jóndetýshi: Sálemetsiz be?!
Jóndeýshi: Sálemetsiz be?! Qandaı kómek kerek?
Jóndetýshi: Meniń telefonym buzylyp qalyp edi, jóndep beresiz be?
Jóndeýshi: Káne, birinshi tekserip jibereıin. Kúte turyńyz, jóndep bereıin.
Jóndetýshi: Jaqsy, kúte turaıyn.
Jóndeýshi: Mine, telefonyńyzdy jóndep boldym.
Jóndetýshi: Rahmet, qyzmetińiz qansha?
Jóndeýshi: Myń teńge
Jóndetýshi: Alyńyz, rahmet
Jóndeýshi: Sizge de rahmet, saý bolyńyz!

Qorytyndy:
- Balalar, biz qandaı sújetti - róldik oıyn oınadyq?
-«Bılaın ortalyǵy» sújetti - róldik oıynyn oınadyq.
- Unady ma?
- Ia, unady.
- Óte jaqsy, balalar! Endi ózderiń «Bılaın ortalyǵyna» baryp, saýda jasap, ondaǵy qyzmetkerlermen sóılese alamyz ba?
- Ia
- Endeshe, óte jaqsy.