InfoHub Logo

Ádebıet. 11 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: S. Muqanovtyń «Sulýshash» poemasyndaǵy obrazdar júıesi.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa poemanyń kompozısıalyq qurylymyn meńgerte otyryp, obrazdar júıesine nazar aýdartý.
Mindeti: a) Bilimdilik: poemanyń kompozısıalyq qurylymyn meńgertý arqyly aqynnyń til sheberligine nazar aýdartý.
b) Damytýshylyq: ádebı sóıleý tilderin damytyp, oı – óristerin keńeıtý shyǵarmashylyqqa jeteleý, mátinmen jumys túrlerine jattyqtyrý.
v) Tárbıelik: oqýshylardy adamgershilikke, adaldyqqa tárbıeleý. Oqýshylardy óz oıyn ashyq aıtýǵa, kórkemdep erkin sóıleýge, mánerlep oqýǵa daǵdylandyrý, izdenimpazdyqqa baýlý.
Tıpi: iskerlik pen daǵdyny qalyptastyrý
Túri: Damyta oqytý elementterin paıdalaný.
Kórnekiligi: tablısa.
Ádisteri: Suraq - jaýap, mánerlep oqytý, taldaý, pikirtalas.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. / topqa bólý, baǵalaý barysyn túsindirý/
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
1. « Sulýshash» poemasy qandaı máseleni kóterip otyr?
2. Poemanyń oqıǵasy kimderdiń tóńireginde quralǵan?
3.« Sulýshash» poemasyna uqsas poemalardy ata /«Qalqaman - Mamyr», «Qamar sulý», «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh – Baıan sulý», «Eńlik - Kebek»/

İİİ. Sabaqty damytý: «Sulýshash» - óleńmen jazylǵan roman dep jazylsyn»- depti S. Muqanov. Poemanyń bar oqıǵasy Altaı men Sulýshashtyń tóńireginde qurylǵan. Iaǵnı, osy eki jastyń súıispenshiligi, bir - birine mahabbaty jyrlanady. Tragedıa Sulýshashty Altaıdan aıyrýdan bastalady. Ekeýiniń albyrt sezimderin feodaldyq qara kúsh aıaqqa taptap janyshtaıdy. Súıgeninen aıyrady. Aqyrynda qýǵyn - súrgin kórgen Altaı men Sulýshash qaıǵydan qusa bolyp, azapta óledi.
Shyǵarma halyqtyq «Sulýshash» eposynyń negizinde jazylǵan. Sebebi Sábıt Muqanov kishkentaıynan halyq epostaryn jattap ósken. Bulaı dep aıtatyn bolsaq, negizgi keıipker Sulýshashtyń prototıpi Marıam ekenin dáleldeý qıynǵa soǵady. Biraq S. Muqanov epos jelisine súıene otyryp, keıipkerlerdi ózi aralasyp júrgen ortadan alyp sýrettep, beıneleıdi.

Ideıasy Áleýmettik teńsizdiktiń jastardyń bas bostandyǵyna bóget bolýy.
Taqyryby Tarıh shyndyǵy men mahabbat shyndyǵy
Mátinmen jumys: 1. Altaı men Sulýshashtyń kezdesken tusyn oqy
2. Altaı án salǵandaǵy tabıǵat kórinisi
3. Kúıeýdiń uryn keler sátinde aýa - raıy qalaı qubyldy?

Qysqasha minezdeme ber:
1 - top: Sulýshash
2 - top: Qaısar
3 - top: Altaı
Kespe qaǵazy:
1 - oqýshyǵa: Qandaı kásip sýrettelgen?
Jelide júr saýynshy kónek ilip,
Keýdesi ashyq shyntaqtan túgel jeńi...
Pisildi kúrt - kúrt etip qara saba,
Daýsyna jańǵyryqty mıdaı dala.
Iindep saba - saba jıǵan irkit
Asylyp jer oshaqta qaınady qurt...
2 - oqýshyǵa: Altaı men Qaısar qandaı kásippen aınalysady?
Qazirgi tańda sol kásippen teń dep qaı mamandyqty atar ediń?

Sabaqty bekitý:
1.
2. Úsh jastyń taǵdyry
Altaıdyń ólimi qandaı oı saldy? (Qazirgi zamanmen salystyrý)
3. Prototıp degen ne?

«Sulýshashty» seniń altyn shashyńa arnadym, Márıam»
S. Muqanov
Sabaqty qorytý. «Men mańǵaz Altaıdy quldyń balasy, ómiri kisi esiginde mehnat kórgen batyraq ettim. Quldyń balasyna ǵashyq Sulýshash súıiktisimen elge syımaı, taǵy taýǵa baryp panalaǵan bolyp shyqty. Qaısar, Ermekterdi janymnan qostym da, sújet qurdym»,- deıdi S. Muqanov
Úıge tapsyrma: Shyǵarmadaǵy ádet – ǵuryptardy jazyp kelý
Baǵalaý.