InfoHub Logo

Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany,
N. Bekejanov atyndaǵy qazaq orta mektebi.
Qaıyqbaeva Gúlbaram Janaıdarqyzy

Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý aıasy: Qatynas
Bilim kózderi: Saýat ashý
Sabaqtyń taqyryby: D dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty: 1. D dybysy jáne árpimen tanystyrý. D dybysynyń artıkýlásıasyn durys qoldanyp, d dybysyn durys aıtýǵa úıretý. Jańa dybystyń ornyn anyqtaý.
2. Dybysty dybysqa qosyp, býyndy býynǵa qosyp sóz jasaý daǵdylaryn qalyptastyra otyryp, tilin, oılaý qabiletin damytý. Sabaqqa degen ynta yqylasyn, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Jazýǵa qoldaryn jattyqtyrý.
3. Zerektikke, uqyptylyqqa adaldyqqa baýlý.
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, áńgimeleý, jınaqtaý, aýyzsha, jazbasha.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, slaıdtar.

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq sát.
Kel, balalar oqylyq
Oqyǵandy kóńilge,
Yqylaspen toqylyq.
Oqysańyz balalar
Shamnan shyraq jaǵylar
Tilegeniń aldyńnan
İzdemeı - aq tabylar
— Bilim alýǵa úlken mán beretin bizdiń prezıdentimizdiń ózi senderge ár kúni sabaqtan qalamaı, sapaly da sanaly bilim alyp bolashaqta elimizdiń týyn kókke jelbiretetin keleshek urpaqtary bolady degen senim artyp otyr.
— Ol senimdi aqtaý úshin, biz ne isteýimiz kerek?

II. Oı qozǵaý.
— Sonymen bizde qazir qandaı sabaq?
— Saýat ashý sabaǵynda neni oqyp úırenemiz?
— Oqýdy, jazýdy oqyp úırený úshin biz ne bilýimiz kerek?
— Árip degenimiz ne?
— Dybys degenimiz ne?

III. Ótken sabaqty pysyqtaý.
— Sonymen ótken sabaqta biz qandaı dybyspen tanystyq?
D/o «Sóz oıla, tez oıla» (ár dybysqa eki sózden úsh tilde. slaıd)
Biz sonymen qatar ótken sabaqta qandaı qazaqtyń ulttyq aspabymen tanystyq? Qobyzdan basqa qazaqtyń ulttyq aspaptary kóp eken. Qazir biz sendermen jaqsy bir áýen tyńdaımyz.
(S. Turysbekov «Daraboz» kúıi)

IV. Jańa sabaq.
Kúı tyńdatý. Bul áýen qandaı aspappen oryndalǵan? (slaıd)
Dombyra týraly ne bilemiz? (Balalardyń jaýaby tyńdalady. Tárbıeshi tolyqtyrady).
Dombyra – qazaq halqynyń eń kóp taraǵan eki ishekti, kóp perneli mýzykalyq aspaby. Dombyramen kúı tartady. Jyr, tolǵaýlar, termelerdi súıemeldeýge qoldanady.
Dombyra.
Dybystyq taldaý júrgizý. Býynǵa bólý, qansha daýysty, qansha daýyssyz dybys ekendigin tabý.
Dombyra sózinde eń birinshi qandaı dybys estip otyrsyńdar?
D d d – qaıtalaý.
Endeshe búgingi taqyrybymyz D dybysy men árpi.
D dybysynyń tańbasy. Iaǵnı qaı túrin kórip turmyz? Baspa. (slaıd)
D dybysy bar qandaı sózder bilemiz? (balalardyń jaýaby)
Jańa sózdermen tanystyrý (dolana, dýadaq, daýyl, daýylpaz)
D/o «Kim jyldam?» ( dápter, dop, dos sózderi týraly ne biletinderin aıtý)
Elektrondyq oqýlyqpen jumys (sózderge sóılem quratý)
Dáptermen jumys. Sózderdi býynǵa bólý. Býyndardy oqý. (slaıd)

Sózdik jumysy
Dara – jeke, jalǵyz degen maǵyna beredi.
Doǵa – qısyq syzyqtyń boıyndaǵy kez – kelgen eki núkte aralyǵyndaǵy bóligi. Sheńber boıyndaǵy eki núkte ony eki doǵaǵa bóledi.
Dana – biligi men tájirıbesi mol, rýhanı álemi baı, oı - sezimi sergek tulǵa. Dástúrli qazaq uǵymynda «aqyldy, parasatty, raqymdy adam» degen maǵyna beredi.
Doda – jarys, baıqaý saıys degen maǵyna beredi

V. Sergitý sáti. (mýzykamen)
1. D jazýdyń jazba úlgisin kórsetip, bas jáne kishi áripteriniń elementterimen tanystyrý.
2. Aýada jazý. Dápterdegi úlgini basshylyqqa alady.
3. D/o «Býynǵa býyn qos» (býyndarǵa býyn qosý)
Dáp -
Da -
Do -
Da -

VII. Jańa sabaqty bekitý.
Jańyltpash jattaý. (Dop tep, dóp tep)
VIII. Sabaqty qorytyndylaý.
Sender búgin sabaqta qandaı jańa bilim aldyńdar?
Qandaı qyzyqty maǵlumattar aldyńdar?

IX. Madaqtaý. Sender óz eńbekterińmen jaqsy nátıjege jettińder, — dep maqtaý tásilin júrgizý.