InfoHub Logo

Taqyryby: Kórkem shyǵarmadaǵy kórkemdik sheshim máselesi

Kórkem shyǵarma – ásemdik, ádemilik, sulýlyq álemi. Ondaǵy búkil kórkemdik aıshyqtar ishteı úılesim tapqan, sonyń bári jymdasyp baryp, shyǵarmany birtutas bitim etken. Kórkem shyǵarma boıyndaǵy osy qadir - qasıet, san adamdy baýrap áketedi, janyn nurlandyrady, ásemdikti tanı bilýge baýlıdy, súıe bilýge úıretedi.

Shyǵarmanyń sulý, tutas bitimine ený arqyly oqýshy keıipker boıyndaǵy izgilik, adamgershilik, adamdyq sıaqty asyl qasıetterdi tanı alady. Munyń ózi oqýshylardy bıik adamgershilikke bastaıdy. Demek, kórkem ádebıet jaratylysyndaǵy estetıkalyq qýatty oqýshylarǵa berý, dúnıe taný, tárbıeleý maqsattaryna oraı kádege asyrý – oqytýdaǵy basty baǵdar.

Ádebıet sabaǵy – óner sabaǵy ekeni belgili, olaı bolsa, onyń ózi óner quralymen jasalýy kerek. Bul úshin keıde bir ǵana shtrıh jetkilikti. Áńgime munda mátindegi detal jaıly bolyp otyr. Óıtkeni ol bútin bir shyǵarma, kóptegen jyr arqaýyn boıyna sińirgen túıin.

Kórkem shyǵarma sújet jelisimen damyp, jeke bólim, taraýlar oqıǵalardyń astas, jalǵastyǵy, keıipkerdiń ortaqtyǵy arqyly birigip, tutasyp jatady. Kompozısıalyq tásilder alýan túrli. Bularǵa qosa, shyǵarmanyń kompozısıalyq qurylysyn belgileýde eleýli oryn alatyn erekshelikter: oqıǵa avtordyń, avtordan basqa baıandaýshynyń atynan aıtylýy nemese keıbir tustarda bolǵan jaǵdaılar shyǵarmadaǵy keıipkerlerdiń kózimen kórgen qalpynda alynyp, sonyń uǵym - túsinigi arqyly berilýi. Bulardyń bári oqyrmannyń kórkem týyndyǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrady. Sújeti qyzyq shyǵarma oqyrmanyn eliktirip, sol oqıǵanyń ishinde birge júrgendeı áser qaldyrady. Sújet qurylymy: ekspozısıa (bastalýy), baılanysy, damýy, sharyqtaý shegi, sheshiminen turady. Sonyń ishinde biz kórkemdik sheshimge toqtalmaqpyz. Shyǵarmadaǵy sheshimniń ózi oqyrmanǵa úlken áser qaldyrady.

Shyǵarma sújetiniń sheshimi - onyń ıdeıalyq - kórkemdik sheshimi. Shyǵarmada qaqtyǵystar neǵurlym kúshti bolǵan saıyn, sújettik sheshim de soǵurlym myqty bolady. Mysaly, kórkemsóz óneriniń sheberi, sýretker Ǵabıt Músirepovtyń «Er ana» áńgimesiniń sheshimi «Kek qalaı alyndy? Natalá mektepke qaraı burylǵanda, bir ǵana gúrs etip mektep úıi aspanǵa ushty.» Osylaısha «Er ana» áńgimesinde baıandalǵan oqıǵalardyń sheshimi qart ana Natalá partızandar kómgen mınalar ústine ot jaǵyp, fashıs ofıserleri men soldattary ornalasqan mektep úıin jarýy jáne nemeresin baýyryna qysqan er ananyń qashyp shyǵýy bolyp tabylady. Sheshimi Ananyń erlik isimen aıaqtalady.

Tuńǵysh pedagog, balalar ádebıetiniń atasy atanǵan Ybyraı Altynsarınniń «Baı balasy men jarly balasy» atty áńgimesiniń sheshiminen oqyrman úlken tárbıelik sabaq alady. Baı balasy – Asan, jarly balasy – Úsen. Eki balanyń jas ereksheligi birdeı, biraq ómirge beıimdiligi ár túrli ekendigin shyǵarmanyń sújettik jelisiniń damýynan kórinedi. Sheshiminde jarly balasy Úsen óziniń ómirden alyp - túıgeniniń arqasynda aýylyn taýyp barady. Sheshim sátti oqıǵamen aıaqtalady. Qalamgerdiń sheberligi shynaıy ómirdiń qarapaıym mysalyn sýretteý arqyly jarly balanyń beınesin realısik ádispen beredi.

Ádebıet maıtalmany atanǵan taǵy da Ǵabıt Músirepovtyń týyndysyna kóńil aýdarsaq deımin. Ózime unaıtyn týyndylardyń biri – «Ulpan» romany. Ǵabıt Músirepovtyń 1974 jyly tarıhı el shejiresiniń mazmuny negizinde jazǵan romandarynyń biri. Bul roman úsh bólimnen jáne jıyrma tórt taraýdan turady. Árbir jeke taraýlary rım sıfrymen belgilengen. Ulpan romanynda toqsanǵa jýyq obrazdar bar. Shyǵarmanyń oqıǵasy – HİH ǵasyrda qazaq dalasynda bolǵan tarıhı shyndyqtarǵa negizdelgen. Romandaǵy bas keıipker Eseneı - qalyń Kereı - Ýaqtyń bıligin qolyna myqtap ustaǵan aýzy dýaly bıi, ataqty baıy. Ol Shyńǵyspen partıalyq saılaýda talassa, teń túsetin ótkir sózdi, alyp deneli, qara nar ispettes qaıratker. Jasynda jaýynger, naızager batyr da bolǵan. Ulpan — analardyń anasy, el bılegen kósem, sóz bastaǵan sheshen, aýzy dýaly, sózi kýáli qoǵam qaıratkeri. Ulpan - ata - anasynyń tuńǵyshy men jalǵyzy bolǵandyqtan, óte erkin ósip, erkekshora kıingen. Shyǵarma oqıǵasy alýan túrli qaqtyǵys pen tartysqa tola kelip, sheshimi tragedıamen aıaqtalady. Oqyrmandy aıanyshty sezimge baýraıdy. Bul jerde halqymyzdyń «Úlkenge ne isteseń, aldyńa sol keledi» degen danalyq sózi eske túsedi. El anasy atanǵan Ulpan aıanyshty, qaıǵy – qasiretke toly kárilikti basynan ótkeredi. Oǵan sebepshiler de joq emes. Torsannyń Ulpanǵa istegen ozbyrlyǵy oqyrmannyń ashý - yzasyn týdyrady. Jazýshynyń sheberligi sonshalyq Torsan qazir aldyńda tursa, bas salatyndaı áreketke oqyrmandary daıyn otyrady. Bul da ómirdiń shynaıylyǵy. Ulpanǵa azap kórsetken Torsanda uzaqqa barmaı jazasyn aldy. Oqyp otyrǵan adam tárbıelik máni bar sabaq alady. Qazirgi bizdiń ómirimizge qajet shyǵarma. Ýaqytpen ǵana emes, ýaqyttarmen úndes týyndy dep oılaımyn. Áli kúnge osy másele el arasynda kezdesedi. Úlken ata - ájelerimiz qarttar úıinde ómiriniń aqyryn kútýde. Bul qazaq ultynyń súıegine tańba.

Sońǵy jyldary baǵdarlamadan alynyp tastaǵan Muhtar Shahanovtyń «Otyrar» dastany da oqýshyny patrıottyq sezimge baýraıtyn týyndylardyń biri. Bul shyǵarmanyń sheshimi satqyndyq jasaǵan adamnyń ǵumyry qysqa ekenin dáleldeıdi. «... Al myna bip satqyndy Qudaı saǵan qaıdan ǵana tap qyldy?... Qaıǵyly ári kúlkili. Qaıran ańqaý, dara tulǵa, Ańǵarmapsyń qanatyńa Jasyrynǵan túlkini. Erligińe osy bolsyn syılyǵym, Saǵan qıdym bul satqynnyń bıligin!..» «... Opasyzdyq jasadyń ba elińe, Erteń saǵan meni satý túk emes. Sharam neshik, Turmyn ceni tipti aıap. Sorly Otansyz, Qaraıypsyń qanyńa. Qashan meni sataryńdy kútpeı - aq, Aldyńdy orap ketkenime nalyma. Jaqsylyǵym qaıtpady dep aryma. Satqyndyqqa satqyndyqpen til qatý, Uqsamaı ma tabıǵattyń zańyna?!...» «... Ósıet bar mynadaı: “Ár náreste qashan eci kirgenshe, Jer qadirin, El qadirin, Eń bastysy til qadirin bilgenshe, Alǵashqy ántek qylyǵyna Ózi uıalyp kúlgenshe, Kótergenshe balań oıdyń jelkenin, Qınasa da qıqar soqpaq, qıys jol, Ózin týǵan qasıetti ólkeniń Aýasymen dem alýǵa tıisti ol!” Men osynaý boryshyma ákelik Nemquraıdy qaradym da, Kináli bop ar aldynda, Jiberdim zor orny tolmas qatelik. Mine, tópim bipigip tur kórime, Kórinetin betim bar ma elime? Myna satqyn perzentime qosaqtap Óltipyge mindettisiń meni de! Azǵyndyqtyń sońy bizben qurysyn, Sabaq bolsyn erteńgi atar kún úshin...»

Bul joldar shyǵarmanyń sheshimi. Atadan urpaqqa qalyp otyrǵan qundylyqtardy dáripteý, ony baǵalaý, qandaı áserli kórkem sózdermen berilgen. Sonymen qatar sheshiminiń áserliligi sonshalyq, oqyp otyrǵan adam satqyn Qarashoqyǵa óshpendiligin jasyra almaıdy. Ár túrli emosıa arqyly shyǵarady. Oqyrmanǵa toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin túıip bergen - sheshim, shyǵarmanyń tarıhılyǵyn, halyqtyǵyn, shynaıylyǵyn kórsetedi.

Janyńa serik bolatyn kórkem shyǵarmanyń sheshimi únemi oqyrmannyń oıynan shyǵa bermeıdi. Sebebi, keı týyndyny oqyp bastaǵannan – aq nemen aıaqtalatyny belgili bolady. Al keıbir shyǵarmalar aıaǵyna deıin eliktirip, qupıa bolyp turady. Keıde sheshimi oılamaǵan jerden shyǵa keledi. Bunyń bári qalamgerdiń biliktiligi men sheberligine baılanysty dep oılaımyn.

Kórkem shyǵarma sújetiniń negizgi bir bóligi - osy sheshimde degen oı túıindeımin. Sújettiń barlyq bóligi mańyzdy. Biraq sheshimniń áseri oqyrmannyń kóńil kúıine erekshe bir yqpal etedi, oıyn tuńǵıyqqa jeteleıdi, júreginiń túbinde jatqan sezimdi oıatady, janyn jaı taptyrmaǵan saýalǵa jaýap tabady. Joǵaryda keltirgen shyǵarmalardyń sheshimi - osy sózimizdiń aıǵaǵy. Belgili bir dáýirde ómir súrgen sýretkerler shyǵarmalarynda boljaldy ıdeıa únemi biryńǵaı kúıde kórinis tappaı, san - salaly kórkemdik sheshimder arqyly boı kórsetetini aqıqat. Sondaı - aq, ádebı shyǵarmada kórinis tabatyn qoǵamdyq ómir shyndyǵy men árqıly adam taǵdyryn daıyn qalypqa salyp baǵalaý, jaǵdaılyqqa uryndyrmaq. Árbir ádebı baǵyttyń, kórkemdik ádistiń óz sheńber shegi, shekteýli múmkindikteri bar. Árbir úlken sýretkerdiń aıqyndalǵan baǵyty bar, ol sol ózi ustanǵan baǵyt jolynda eńbek etedi. Sonyń arqasynda kórkem týyndylar jaryq kórip jatady. Adamnyń rýhanı ósýine yqpal etýshi – kórkem shyǵarma. Bul kórkem shyǵarmadaǵy sheshim oqıǵanyń túıinin shyǵaryp, aq – qarasyn ajyratyp, jaqsy – jamanyn aıyryp, qajetin alyp, ómirlik tájirıbe jınaqtatady.