InfoHub Logo

Qazaq tili 4 synyp

Óz bilimin joǵarylatý taqyryby: «STO tehnologıasy arqyly oqýshylardyń tilin, oılaý qabiletin damytý»
Sabaq taqyryby: Dara jáne kúrdeli san esim.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa dara jáne kúrdeli san esim týraly túsinik berý.
Mindetteri:
1. Bilimdilik: San esimnen alǵan bilim daǵdylaryn keńeıtý, san esimniń quramdyq túrlerin meńgertý, mátinnen dara, kúrdeli san esimderdi taba bilýge úıretý;
2. Damytýshylyq: Oqýshylardyń tilin jáne oılaý qabiletin damytý, taldaı bilý daǵdylaryn qalyptastyrý;
3. Tárbıelik: Balalardy kishipeıildilikke, adamgershilikke, yntymaqtastyqqa, til tazalyǵyn saqtaýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: kıttiń sýreti, Abaıdyń portreti, sıfrlar, naqyl sózder.
Ádis-tásilder: STO strategıalary
Pánaralyq baılanys: ózin-ózi taný, dúnıetaný, matematıka, ádebıettik oqý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý



1. Uıymdastyrý. (Slaıd 1-3)
Qazaq tilim-óz tilim, ana tilim.
Abaı, Muhtar sóılegen dana tilim.
Qasterleıdi ul-qyzyń máńgi seni,
Bolashaǵym, baqytym, dara tilim!
- Mine, balalar, kemeńger ǵulama aqyn-jazýshylardyń tili, týǵan tilimiz – qazaq tili sabaǵyn bastaımyz.
2. Psıhologıalyq sát. «Shattyq sheńberi» (4)

Sabaqtyń maqsatyn habarlaý.

3. Úı jumysyn pysyqtaý. «Sen – maǵan, men - saǵan» oıyn arqyly úı jumysyn tekserý.
4. Kórkem jazý. (Slaıd 5)
Qolǵa qalam alaıyq,
Salaqtyqtan qashaıyq.
«Qq» árpin biz durystap,
Ádemilep jazaıyq.

5. Qyzyǵýshylyqty oıatý,
Oqýshylardy topqa bólý, olardy topta jumys isteý erejesimen tanystyrý.
Muǵalim:
- Balalar, bizdiń radıoqabyldaǵyshqa sıgnal túsipti. Tyńdap kóreıik.
"Biz «Sátsizdik» aralynyń turǵyndary aq peıildi, meıirimdi janymyzdy uǵynatyn janashyr adamdardan kómek kútemiz! Aral turǵyndarynyń jaǵdaılary óte nashar. Alǵa basqan isteri keıin ketip, sátsizdikke ushyraýda. Balalar bir-birimen til tabysa almaı, olardyń arasynda aıqaı-shý, aıtys –tartys jıi bolady, bir-birinen túsinýden de qaldy. Úlkenge qurmet, kishige izet, syılastyq ataýlyny biz umytqaly qashan. Bizdi estip otyrǵandar bolsa, kómek berýlerińizdi ótinip suraımyz".
Muǵalim: - Balalar, aral turǵyndaryna kómektesýge daıynbyz ba?
Muǵalim:
- Jaraısyńdar! Endeshe bizge jolǵa shyǵý úshin kólik kerek. Barlyqtarymyz jeńil kólikke syımaımyz, sondyqtan avtobýs qajet. Ol úshin ótken taqyryptardy qaıtalap óteıik. Durys jaýap bersek, avtobýsqa otyryp, jolymyzdy jalǵastyra alamyz. (slaıd 6)
«Oı qozǵaý» strategıasy.
Ár top soz taptaryna túsinik beredi. Toptan 1 spıker shyǵyp qorǵaıdy.
1-top- «Zat esim» 2-top- «Syn esim» 3-top- «Etistik»
Birlesip «San esim» týraly bilgenderin aıtady.

6. Maǵynany ashý.
Muǵalim: (slaıd 7-8)
- Balalar, endi avtobýsqa otyraıyq, bir-birimizge sáttilik tileıik. Ári qaraı jolymyzdy jalǵastyrý úshin 1- jattyǵýyn qarastyraıyq.
 Oqýshylarǵa jańa taqyrypty túsindirý barysynda «Boljaý strategıasyn» qoldaný. Eń birinshi terme dıktant ótkizý, sodan keıin san esimderdiń jazylýyna nazar aýdartý, balalardy ózderi erejeni aıta bilýge baǵyt jasap otyrý.
 Terme dıktant. Sóılem ishinen san esimderdi terip jazyńdar.
Qamys – sýly jerde ósetin, eń kóp taraǵan ósimdik. Qamystyń bıiktigi eki metrden úsh metrge deıin bolady. Onyń eki júzden astam túri bar. Jıyrmadan besti alsa, on bes qalady.
- San esim qalaı jazylady? Dara san esim jáne kúrdeli san esim ekenin qalaı bildińder? Erejeni aıtyp kórińdershi.

(Erejemen tanystyrý, mysal keltirip túsindirý, slaıd 9 - 10)
Muǵalim: - Balalar, aldymyzda muhıt kezdesti. Jolymyzdy jalǵastyrý úshin bizge ne kerek eken? Árıne, keme. Al kemege otyryp, ári qaraı jolymyzdy jalǵastyrý úshin men senderge ishinde san esimderi bar jumbaqtar jasyramyn. San esimderdi taýyp, dara san esim men kúrdeli san esimderdi tabý, anyqtaý, sóılem quraý. (Slaıd 11)

 Jumbaq sheshý. (slaıd 12).
Bir alasha tóselgen, 2. Basy da ekeý,
Eki aýyldy jalǵaıdy. Aıaǵy da ekeý. (Qaıshy)
Ómirinde esh adam 3. On-on besi jıyldy,
Ony jınaı almaıdy. (Jol) Bir beldikpen býyldy. (Sypyrtqy)
4. Bir úıim bar aq tas, 6. Úı ishinde
Esigin eshkim tappas. (Jumyrtqa) Otyz eki batyr
5. Úsh-tórt qana tisi bar, Kirgenderdi
Shóp kóterer kúshi bar. (Aıyr) Otap týrap jatyr (]Tis)

Muǵalim: (slaıd 13)
- Balalar, kemege otyraıyq. Mynaý ne eken?!
- Bul – kıt. Kıt týraly ne bilemiz? (Kıt týraly maǵlumat berý, maǵlumatta berilgen san esimderdi tabý, dara san esim álde kúrdeli san esim ekenin aıtý - slaıd 14)
- Jaraısyńdar! Kelesi 2- jattyǵýyn oryndaıyq.
Tapsyrma: Sóılemderdi kóshirip jazý. Dara jáne kúrdeli syn esimderdiń astyn syzý.

 Sergitý sáti. «Aralas, qatyp qal, qorytyndy shyǵar» strategıasy. Erejelerde jiberilgen qatelerdi tabý. (slaıd 15)
 «Sıfrlar eli» (slaıd 16). Oqýshylar «Sıfrlar aıtysy» atty kórinis kórsetedi.

 Kelesi kelip jetken aıaldamasy «Zoobaq». 3- jattyǵý oryndaý. Janýarlar týraly maǵlumat bere otyryp, mátinde kezdesetin san esimderdi tabý, dara syn esim nemese kúrdeli san esim ekenin aıtý. (slaıd 17-18)
Tapsyrma: Dara jáne kúrdeli san esimderdi terip jazý

Muǵalim:
- Balalar, mine biz syılastyq, bir-birin tyńdaý arqasynda belgisiz bir aralǵa jettik. Qandaı aral eken? Durys, «Sátsizdik» araly. (slaıd 19)
Muǵalim:
- Jaraısyńdar, balalar! Mine, «Sátsizdik» araldyń turǵyndary da kórindi. Sálem bereıik.
- Balalar, «Sátsizdik» araldyń turǵyndary nege kóńil-kúısiz?
- Nege olar bir-birin tyńdamaıdy jáne syılamaıdy eken? (Oqýshylar óz oılaryn aıtady)

Muǵalim: (slaıd 20 )
- Balalar, kim bizge bes nársege asyq bol, bes nárseden qashyq bol degen?
- Durys aıtasyńdar, Abaı atamyz. Abaı ata týraly ne bilesińder?

 «Poezıa mınýty». Balalar Abaıdyń óleńderin oqıdy.
Muǵalim:
- Balalar, osy araldyń turǵyndaryna qandaı aqyl-keńes berer edińder?
(Ár top óz oılaryn aıtady) (Slaıd 21)
- Balalar, qarańdarshy, senderdiń bilimi men birliktiń arqasynda «Sátsizdik» araly «Sátti» aralyna aınaldy. Bul araldyń turǵyndary Abaı atamyzdyń aıtqan sózderin esterinde saqtaıtyn boldy. Sender olarǵa kómek bergeni úshin alǵystaryn aıtyp jatyr. Búginnen bastap olar bir-birimen tatý-tátti ómir súremiz, árdaıym aqyldy, bilimdi bolamyz dep ýáde berdi. (Slaıd 22)

7. Oı tolǵanys.
Muǵalim: - Iá, balalar, barlyǵymyzdyń da jaqsy adam bolǵymyz keledi. Sondyqtan da biz ózimizge unaıtyn jaqsy is atqarýǵa tyrysamyz, al jamandyqtan jırenemiz. Jaqsylyq istegende ǵana bizdiń boıymyzdaǵy adamshylyq qasıetter kóbeıedi, adam bolyp qalyptasýǵa kómektesedi. Balalar, bizdiń ómirimiz osy kók teńizdeı. Alda ne kútip turǵanyn bilmeımiz, ne bolaryn aıta almaımyz. Al, júzip kele jatqan keme - ol myna biz. Qaı-qaısynyń ómir atty teńizdiń ár shetinde júrip, jetistikke de jetemiz, sátsiz kúnder de bolyp jatady, biraq qıyndyqtan eshqashan qoryqpaı, maqsatqa jetip otyrý kerek. Bir-birimizdi syılaıyq, aqyldy, bilimdi, ádepti bolaıyq!(Slaıd 23)
Eki kóziń ne úshin kerek?
Jaqsylardy kórý úshin.
Eki qulaǵyń ne úshin kerek?
Aqyl keńes tyńdaý úshin.
Eki qolyń ne úshin kerek?
Elge kómek berý úshin.
Eki aıaǵyń ne úshin kerek?
Týǵan jerde júrý úshin!

- Endeshe, balalar 12 múshelerin saý bolyp, týǵan jerde ónegeli azamat bolyp ósýlerińe tilektespin.
"5 joldy óleń" strategıasy
«Aqyl» sózine 5 joldy óleń quraý.
Muǵalim:
- Búgin sabaqta qandaı taqyryppen tanystyq?
- Dara san esim degenimiz ne? Mysal keltirińder.
- Kúrdeli san esim degenimiz ne? Mysal keltirińder.
8. Úıge tapsyrma: 137 bet 4-jattyǵý, ereje jattaý. (túsindirý)
9. Baǵalaý. Sabaqqa belsendi qatysqan oqýshylardy baǵalaý, madaqtaý.