- 04 naý. 2024 23:54
- 265
Dástúr kúni
Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly, №9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Dástúr kúni
Maqsaty: Balalardy óz eline, jerine, týǵan halqyna degen súıispenshilik sezimin oıatyp, ata-baba dástúri arqyly adamgershilikke tárbıeleý.
Tárbıeshi: Ata dástúr saltymyz babadan qalǵan ónege
Sol tálimmen elimiz órken jaıyp gúldeýde
Qutty bolsyn barshaǵa 20 jyldyq toıymyz
Táýelsizdik týymyz kógimizde jelbire - dep barshańyzdy Táýelsiz Qazaqstannyń 20 jyldyq merekesimen quttyqtaımyz!
Kórinis:
(Zere áje úıinde urshyq ıirip otyrady).
Tárbıeshi: (Balalardy alyp syrttan keledi).
- Balalar biz búgin aýylymyzdyń anasy, danaly sózdiń de sheberi, ultymyzdyń qolóneriniń de sheberi Zere ájeıdiń úıine qonaqqa baramyz.
Qane balalar biz barǵan soń Zere ájemen qalaı amandasamyz.
- Amansyz ba ájeı.
- Sálem berdik áje t. b
Onda bárimiz saıahatqa daıyndalaıyq
(eki-ekiden qol ustasyp sappen júrip. «Baqytty balalyq shaq» óleńimen Zere ájeniń úıine barady)
Zere áje aldarynan shyǵyp:
- Órkenderiń óssin, talaptaryń órleı bersin dep qarsy alady
Tórletińder balalar! (balalar ájeniń qasyna baryp otyrady. osy kezde daladan bir bala súıinshi surap keledi)
- Súıinshi áje. Súıinshi! Kishi kelinińiz bosandy nemereli boldyńyz!
Zere áje: O, aınalaıyn má, súıinshiń jaqsylyq habaryń úshin mine batam
Ómiriń uzaq bolsyn órkeniń óssin balam! Mine «qutty qonaq kelse qoı egiz tabady»,- dedi atam qazaq. Balalar senderdiń qadamdaryń qutty boldy, dúnıege nemerem keldi rahmet senderge.
Tárbıeshi:Biz sizdi Táýelsizdik merekesimen quttyqtaǵaly kelgen edik jaqsylyq habardyń ústinen tústik olaı bolsa bizdiń de sizge syıymyz bar. Olaı bolsa aıtys óneriniń bir úzindisin tamashalaıyq
Aıtys
Aqnur:
Táýelsizdik toıynda
Kim aıtysar menimen
Aıtys-aıtys bolady
Aıtysqanda teńimen
Aıajan:
Aıtys aıtys bolady
Shyqsa aqyn teńimen
Sheshen bolsań kóreıin
Aıtysyp kór menimen
Aqnur:
E-e-eı
Bes nárseden qashyq bol
Bes nársege asyq bol
Qosa aldyń ba mán berip
Qansha boldy sanap kór
Aıajan:
A-a-haý
Birge tórt bes bolady
Ony bári biletin
Sen deısiń be saýsaǵyn
Sanaı almaı júretin
Zere áje:
Oı, balalar ónerleriń órge júzsin! Meni bir qýantyp tastadyńdar. Endi sender meniń nemeremniń besikke salý rásimin kórip, tyshtymasynan aýyz tıip ketińder.
Zere áje:
Ákelińder nemeremdi
(Besikke salý rásimin kórsetedi)
Balalarmen qosylyp «besik jyryn» aıtady
Áldı-áldı aq bópem
Aq besikke jat bópem
Jylama bópem jylama
Jilik shaǵyp bereıin
Aq qoıannyń quıryǵyn
Jipke taǵyp bereıin
Jylama bópem jylama
Zere áje:
Oı balapandarym, óte aqyldy, ónerli, meırimdi ekensińder. Men senderge bata berip jibereıin
Álemniń betin jaryq et
Ul-qyzdy túgel bilimdi et
Aqylyń assyn
Yqylasyń tasysyn
Balabaqshalaryńa shattyq úıirilsin
Dostaryń kóp bolsyn!
Tárbıeshi:
Zere áje sizge kóp rahmet biz endi saıahatymyzdy aıaqtaımyz
Álide Zere ájeıdiń úıine qonaqqa kelemiz ǵoı balalar jaraı ma?
Kelesi joly «Tusaýkeser»toıyna kelemiz
Qane balalar Zere ájeımen qoshtasaıyq
Balalar:
- Qosh bolyńyz ájeı
- Saý bolyńyz!
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly, №9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Dástúr kúni
Maqsaty: Balalardy óz eline, jerine, týǵan halqyna degen súıispenshilik sezimin oıatyp, ata-baba dástúri arqyly adamgershilikke tárbıeleý.
Tárbıeshi: Ata dástúr saltymyz babadan qalǵan ónege
Sol tálimmen elimiz órken jaıyp gúldeýde
Qutty bolsyn barshaǵa 20 jyldyq toıymyz
Táýelsizdik týymyz kógimizde jelbire - dep barshańyzdy Táýelsiz Qazaqstannyń 20 jyldyq merekesimen quttyqtaımyz!
Kórinis:
(Zere áje úıinde urshyq ıirip otyrady).
Tárbıeshi: (Balalardy alyp syrttan keledi).
- Balalar biz búgin aýylymyzdyń anasy, danaly sózdiń de sheberi, ultymyzdyń qolóneriniń de sheberi Zere ájeıdiń úıine qonaqqa baramyz.
Qane balalar biz barǵan soń Zere ájemen qalaı amandasamyz.
- Amansyz ba ájeı.
- Sálem berdik áje t. b
Onda bárimiz saıahatqa daıyndalaıyq
(eki-ekiden qol ustasyp sappen júrip. «Baqytty balalyq shaq» óleńimen Zere ájeniń úıine barady)
Zere áje aldarynan shyǵyp:
- Órkenderiń óssin, talaptaryń órleı bersin dep qarsy alady
Tórletińder balalar! (balalar ájeniń qasyna baryp otyrady. osy kezde daladan bir bala súıinshi surap keledi)
- Súıinshi áje. Súıinshi! Kishi kelinińiz bosandy nemereli boldyńyz!
Zere áje: O, aınalaıyn má, súıinshiń jaqsylyq habaryń úshin mine batam
Ómiriń uzaq bolsyn órkeniń óssin balam! Mine «qutty qonaq kelse qoı egiz tabady»,- dedi atam qazaq. Balalar senderdiń qadamdaryń qutty boldy, dúnıege nemerem keldi rahmet senderge.
Tárbıeshi:Biz sizdi Táýelsizdik merekesimen quttyqtaǵaly kelgen edik jaqsylyq habardyń ústinen tústik olaı bolsa bizdiń de sizge syıymyz bar. Olaı bolsa aıtys óneriniń bir úzindisin tamashalaıyq
Aıtys
Aqnur:
Táýelsizdik toıynda
Kim aıtysar menimen
Aıtys-aıtys bolady
Aıtysqanda teńimen
Aıajan:
Aıtys aıtys bolady
Shyqsa aqyn teńimen
Sheshen bolsań kóreıin
Aıtysyp kór menimen
Aqnur:
E-e-eı
Bes nárseden qashyq bol
Bes nársege asyq bol
Qosa aldyń ba mán berip
Qansha boldy sanap kór
Aıajan:
A-a-haý
Birge tórt bes bolady
Ony bári biletin
Sen deısiń be saýsaǵyn
Sanaı almaı júretin
Zere áje:
Oı, balalar ónerleriń órge júzsin! Meni bir qýantyp tastadyńdar. Endi sender meniń nemeremniń besikke salý rásimin kórip, tyshtymasynan aýyz tıip ketińder.
Zere áje:
Ákelińder nemeremdi
(Besikke salý rásimin kórsetedi)
Balalarmen qosylyp «besik jyryn» aıtady
Áldı-áldı aq bópem
Aq besikke jat bópem
Jylama bópem jylama
Jilik shaǵyp bereıin
Aq qoıannyń quıryǵyn
Jipke taǵyp bereıin
Jylama bópem jylama
Zere áje:
Oı balapandarym, óte aqyldy, ónerli, meırimdi ekensińder. Men senderge bata berip jibereıin
Álemniń betin jaryq et
Ul-qyzdy túgel bilimdi et
Aqylyń assyn
Yqylasyń tasysyn
Balabaqshalaryńa shattyq úıirilsin
Dostaryń kóp bolsyn!
Tárbıeshi:
Zere áje sizge kóp rahmet biz endi saıahatymyzdy aıaqtaımyz
Álide Zere ájeıdiń úıine qonaqqa kelemiz ǵoı balalar jaraı ma?
Kelesi joly «Tusaýkeser»toıyna kelemiz
Qane balalar Zere ájeımen qoshtasaıyq
Balalar:
- Qosh bolyńyz ájeı
- Saý bolyńyz!