ÚI JANÝARLARY
Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly, № 9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Taqyryby: Úı janýarlary
Maqsaty: Balalarǵa úı janýarlary týraly túsinik berý jáne tereńdetý, olardy bir-birinen ajyratýǵa , olarǵa qamqorlyq jasaýǵa, áńgimeni muqıat, zeıin qoıyp, tyńdaýǵa gý. úı janýarlaryna baılanysty taqpaq, maqal-mátelderdi qaıtalaı otyryp suraqtary arqyly til baılyǵyn damytý. Ádis-tásilderi: Suraq-jaýap, kórsetý, túsindirý.
Kórnekilik: Sýretter, tólderdiń úlgileri.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Balalardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
- Balalar jyldyń qaı mezgili.
- Qys mezgili.
- Qaı aı
- Aqpan aıy.
- Aptanyń qaı kúni. Sársenbi.
- Kún qandaı
- Jaqsy.
- Balalar biz búgin úı janýarlary týraly áńgimelesemiz. Úı janýarlary dep úıde ustaıtyn janýarlardy aıtamyz. Olar mynalar;qoı, eshki, sıyr, túıe, jylqy. Sender kózderińdi jumyńdar, kóz aldymyzǵa aýyldaǵy tólderdiń, úı janýarlaryna ne jatady dedik aıtaıyq.
- Myna jaılaýdaǵy sýretke qarańdar. Úı janýarlary tólimen jaıylyp júr eken. Osy úı janýarlarynyń tólderin qalaı aıtamyz.
Túıeniń tóli - botaqan,
Qoıdyń tóli - qoshaqan,
Eshkiniń tóli - laq,
Jylqynyń tóli - qulyn,
Sıyrdyń tóli - buzaý.
Balalar endi búl janýarlar qalaı dybystaıdy . Sony atap kórelik. Túıe bozdaıdy. Qoı mańyraıdy. Eshki mańyraı. Jylqy kisineıdi. Sıyr móńireıdi. Sergitý seti;Saǵattyń tilindeı Iilip ońǵa bir, Saǵattyń tilindeı Iilip solǵa bir Oń aıaq, sol aıaq Jattyǵý oń aıaq.
- Balalar serigip bolsaq, men senderge osy tólder týraly aıtylǵanyn tabyńdar.
Shóre, shóre, laǵym,
Sekeńdeme demińdi al,
Tentek bolma shyraǵym,
Selkeńdemeı qulaǵyń, - dep neni aıtamyz.
- Laqty.
Qara kóziń móldirep,
Qyzyqtyrmaı qoımaıdy.
Jibek júziń úlbirep, - dep neni aıtamyz.
- Botany.
Áýkim-áýkim áýkeshim,
...áýkesin,
Eneń áne keledi,
Aq mamasyn beredi.
Áýkeshim - dep neni aıtamyz.
- Buzaýdy.
- Balalar, men senderdiń árqaısyńa myna sýretterdi kórsetemin, ártúrli úı janýarlardyń sýreti, solardyń attaryn atap qımylyn jasaısyńdar nemese dybysyn keltirýge bolady.
- Al endi balalar osy úı janýarlary týraly men jumbaqty qımylmen kórsetemin, sender sheshýin sheshińder.
Basynda eki taıaǵy bar.
Tórt aıaǵy bar.
Adam deýge bolmaıdy,
Saqaly taǵy bar.
(Eshki)
Tárbıeshi: Balalar endi kóktem mezgilinde maldar tóldeıdi. Men senderge sýret kórsetemin soǵan qarańdar, mynaý qoı maly. Al qoı týraly kim taqpaq aıtyp beredi. Maǵjan:
Qoı balasy qońyrym,
Qoıdan jýas momynym.
Shopan ata túlegi
Qoshaqanym qaıdasyń
Púshaıt - púshaıt. Tárbıeshi: Búl neniń sýreti. Balalar: Eshkiniń.
Tárbıeshi: Eshki týraly kim taqpaq aıtady?
Symbat:
Jaýyn jaýsa baqyrǵan,
Eshki atasyn shaqyrǵan.
Óriske ósken janýar,
Sheketaıym qaıdasyń.
Shóre - shóre
Tárbıeshi: Tamasha, endi ne kórip tursyńdar? Balalar: bul jylqy.
Nurdaýlet:
Jolǵa shyqsa kóligim,
Japanda júrsem serigim
Qambar ata ósirgen,
Qulynym meniń qaıdasyń?
Quraý-qúraý.
Tárbıeshi: Mynaý qandaı tóldiń sýreti? Balalar: Sıyrdyń.
Tárbıeshi: Sıyr týraly kim taqpaq biledi?
Radamıra:
Tilim muryn jalaǵan
Tilim boıyn taraǵan.
Zeńgi baba ósirgen.
Áýkeshim meniń qaıdasyń?
Áýkim - áýkim.
al. osynaý qandaı janýar? Túıe
Eki kózi toladaı,
Eki órkeshi baladaı.
Oısyl qara babasy,
Botaqanym qaıdasyń
Kós - kós. (Túıe,bota)
Tarpań - tarpań taılaǵym,
Botaqanym, maımaǵym.
Qara - kóziń móldirep,
Jibek júniń jelbirep
Jelk - jelk etip jelesiń
Eneńe erip kelesiń.
Karaqat (qulyn)
Quldyr - quldyr qulynshaq,
Tynymsyz bir urynshaq
Urshyqtaı bop bultyldap
Jumyr, jonyń jyltyldap.
Gúlkektem (qozy)
Qoshaqanym qońyrym
Myńq etpeıtin momynym
Túri netken ádemi
Buıra - buıra tonyń.
Arýjan (buzaý)
Tompań - tompań torpaǵym
Shoshaladan qorqaǵym
Súzisýge batyrym
Jarysýǵa shorqaǵym
Gúlnaz( laq)
Tentek laq tynymsyz
Minezi bar uǵymsyz
Erteli keshke ermeıdi
Qozyǵa maza bermeıdi.
Balalar sender durys aıtasyńdar. Endi shamaly dem alaıyq ornymyzdan turaıyq sergitý sátin jasaıyq.
Sergitý sáti:
Terbeledi aǵashtar
Aldymnan jel esedi
Kip-kishkentaı aǵashtar
Úlken bolyp ósedi.
III. Qorytyndy
- Balalar sender búgingi sabaqqa jaqsy qatystyńdar. Osymen sabaǵymyzdy aıaqtaımyz. Ár ýaqytta da osyndaı belsendi bolýlaryńa tilektespin Balalardy madaqtaý, rahmet aıtý.
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly, № 9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Taqyryby: Úı janýarlary
Maqsaty: Balalarǵa úı janýarlary týraly túsinik berý jáne tereńdetý, olardy bir-birinen ajyratýǵa , olarǵa qamqorlyq jasaýǵa, áńgimeni muqıat, zeıin qoıyp, tyńdaýǵa gý. úı janýarlaryna baılanysty taqpaq, maqal-mátelderdi qaıtalaı otyryp suraqtary arqyly til baılyǵyn damytý. Ádis-tásilderi: Suraq-jaýap, kórsetý, túsindirý.
Kórnekilik: Sýretter, tólderdiń úlgileri.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Balalardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
- Balalar jyldyń qaı mezgili.
- Qys mezgili.
- Qaı aı
- Aqpan aıy.
- Aptanyń qaı kúni. Sársenbi.
- Kún qandaı
- Jaqsy.
- Balalar biz búgin úı janýarlary týraly áńgimelesemiz. Úı janýarlary dep úıde ustaıtyn janýarlardy aıtamyz. Olar mynalar;qoı, eshki, sıyr, túıe, jylqy. Sender kózderińdi jumyńdar, kóz aldymyzǵa aýyldaǵy tólderdiń, úı janýarlaryna ne jatady dedik aıtaıyq.
- Myna jaılaýdaǵy sýretke qarańdar. Úı janýarlary tólimen jaıylyp júr eken. Osy úı janýarlarynyń tólderin qalaı aıtamyz.
Túıeniń tóli - botaqan,
Qoıdyń tóli - qoshaqan,
Eshkiniń tóli - laq,
Jylqynyń tóli - qulyn,
Sıyrdyń tóli - buzaý.
Balalar endi búl janýarlar qalaı dybystaıdy . Sony atap kórelik. Túıe bozdaıdy. Qoı mańyraıdy. Eshki mańyraı. Jylqy kisineıdi. Sıyr móńireıdi. Sergitý seti;Saǵattyń tilindeı Iilip ońǵa bir, Saǵattyń tilindeı Iilip solǵa bir Oń aıaq, sol aıaq Jattyǵý oń aıaq.
- Balalar serigip bolsaq, men senderge osy tólder týraly aıtylǵanyn tabyńdar.
Shóre, shóre, laǵym,
Sekeńdeme demińdi al,
Tentek bolma shyraǵym,
Selkeńdemeı qulaǵyń, - dep neni aıtamyz.
- Laqty.
Qara kóziń móldirep,
Qyzyqtyrmaı qoımaıdy.
Jibek júziń úlbirep, - dep neni aıtamyz.
- Botany.
Áýkim-áýkim áýkeshim,
...áýkesin,
Eneń áne keledi,
Aq mamasyn beredi.
Áýkeshim - dep neni aıtamyz.
- Buzaýdy.
- Balalar, men senderdiń árqaısyńa myna sýretterdi kórsetemin, ártúrli úı janýarlardyń sýreti, solardyń attaryn atap qımylyn jasaısyńdar nemese dybysyn keltirýge bolady.
- Al endi balalar osy úı janýarlary týraly men jumbaqty qımylmen kórsetemin, sender sheshýin sheshińder.
Basynda eki taıaǵy bar.
Tórt aıaǵy bar.
Adam deýge bolmaıdy,
Saqaly taǵy bar.
(Eshki)
Tárbıeshi: Balalar endi kóktem mezgilinde maldar tóldeıdi. Men senderge sýret kórsetemin soǵan qarańdar, mynaý qoı maly. Al qoı týraly kim taqpaq aıtyp beredi. Maǵjan:
Qoı balasy qońyrym,
Qoıdan jýas momynym.
Shopan ata túlegi
Qoshaqanym qaıdasyń
Púshaıt - púshaıt. Tárbıeshi: Búl neniń sýreti. Balalar: Eshkiniń.
Tárbıeshi: Eshki týraly kim taqpaq aıtady?
Symbat:
Jaýyn jaýsa baqyrǵan,
Eshki atasyn shaqyrǵan.
Óriske ósken janýar,
Sheketaıym qaıdasyń.
Shóre - shóre
Tárbıeshi: Tamasha, endi ne kórip tursyńdar? Balalar: bul jylqy.
Nurdaýlet:
Jolǵa shyqsa kóligim,
Japanda júrsem serigim
Qambar ata ósirgen,
Qulynym meniń qaıdasyń?
Quraý-qúraý.
Tárbıeshi: Mynaý qandaı tóldiń sýreti? Balalar: Sıyrdyń.
Tárbıeshi: Sıyr týraly kim taqpaq biledi?
Radamıra:
Tilim muryn jalaǵan
Tilim boıyn taraǵan.
Zeńgi baba ósirgen.
Áýkeshim meniń qaıdasyń?
Áýkim - áýkim.
al. osynaý qandaı janýar? Túıe
Eki kózi toladaı,
Eki órkeshi baladaı.
Oısyl qara babasy,
Botaqanym qaıdasyń
Kós - kós. (Túıe,bota)
Tarpań - tarpań taılaǵym,
Botaqanym, maımaǵym.
Qara - kóziń móldirep,
Jibek júniń jelbirep
Jelk - jelk etip jelesiń
Eneńe erip kelesiń.
Karaqat (qulyn)
Quldyr - quldyr qulynshaq,
Tynymsyz bir urynshaq
Urshyqtaı bop bultyldap
Jumyr, jonyń jyltyldap.
Gúlkektem (qozy)
Qoshaqanym qońyrym
Myńq etpeıtin momynym
Túri netken ádemi
Buıra - buıra tonyń.
Arýjan (buzaý)
Tompań - tompań torpaǵym
Shoshaladan qorqaǵym
Súzisýge batyrym
Jarysýǵa shorqaǵym
Gúlnaz( laq)
Tentek laq tynymsyz
Minezi bar uǵymsyz
Erteli keshke ermeıdi
Qozyǵa maza bermeıdi.
Balalar sender durys aıtasyńdar. Endi shamaly dem alaıyq ornymyzdan turaıyq sergitý sátin jasaıyq.
Sergitý sáti:
Terbeledi aǵashtar
Aldymnan jel esedi
Kip-kishkentaı aǵashtar
Úlken bolyp ósedi.
III. Qorytyndy
- Balalar sender búgingi sabaqqa jaqsy qatystyńdar. Osymen sabaǵymyzdy aıaqtaımyz. Ár ýaqytta da osyndaı belsendi bolýlaryńa tilektespin Balalardy madaqtaý, rahmet aıtý.
You Might Also Like
