- 05 naý. 2024 00:36
- 169
Daýysty dybystardan ótkendi qaıtalaý
"Daýysty dybystardan ótkendi qaıtalaý"
Taqyryby: Daýysty dybystan ótkendi qaıtalaý.
Maqsaty: A) bilimdilik: Bastaýysh synyptarda meńgergen daýysty dybystar uǵymyn jetildirý (daýysty dybystardyń emlesin durys aıtylý jáne jazylýyn keńeıtý, tereńdetý)
B) Logıkalyq oıyn damytý, durys ashyq sóıleýge jattyqtyrý, sózdik qorlaryn molaıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý.
V) Sabaqqa degen qushtarlyqtaryn damytyp, ana tilin qurmetteýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: úlestirme keste, kartochkalar, plakatqa jazylǵan sózder.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úı jumysyn tekserý, úıge berilgen óleńdi jatqa suraý.
3. Dáptermen jumys. 254 - jattyǵýdy jazǵyzý. Tús - sút, saq - qas, san - nas, taq - qat, shaq - qash, daýysty dybystardyń astyn syzǵyzý.
4. Ý dybysyna baılanysty (jýan jáne jińishke) mysaly: qaýyn, jýan, jýý, jaý, asaý, júrý,
Sharalaý úshin áýeni
Qýat kerek áýeli
5. 255 - jattyǵý Kartochkamen jumys. Mysaly: alma, ini, yntaly, ata, ana, áje, alma, aýla.
6."Kim shapshań" oıyny. Maqal - máteldi jalǵastyra oqý
Dosy kópti jaý almaıdy
Aqyly kópti daý almaıdy.
Batyr týsa el yrysy
Jańbyr jaýsa jer yrysy
7. Jumbaq sheshý
İshine tamaq salynǵan
Esigi tastaı jabylǵan. (jumyrtqa)
Altyn terek, on eki butaq
Úsh júz alpys bes japyraq (jyl, on eki aı, kún)
8. Anagramny oqý
Birinshi sóz.
Tabyldy ańshydan
Ekinshi sóz.
Jerdiń órkesh bıigi
Joldyń aqyry men qıyry
Qos jumbaq sóz.
Sóz qurasa birigip,
Bizge ber dep
Aspa keler júgirip. (oq - otaý)
9. 256 - jattyǵý. Taqtaǵa jazý.
Jýan daýystylardy bir bólek, jińishke daýystylardy bir bólek jazý.
Qortyndy bólim: Daýysty dybystar qansha?
Tildiń qatysyna qaraı qalaı bólinedi? (jýan jáne jińishke)
Jaqtyń qatysyna qaraı (ashyq jáne qysań)
Erinniń qatysyna qaraı (erindik jáne ezýlik)
Baǵalaý: Sabaqqa qatysqan oqýshylardy baǵalaý
Úıge tapsyrma: Daýysty dybystardy erejesin qaıtalaý. Kelesi sabaqta dıktant jazamyz.
Taqyryby: Daýysty dybystan ótkendi qaıtalaý.
Maqsaty: A) bilimdilik: Bastaýysh synyptarda meńgergen daýysty dybystar uǵymyn jetildirý (daýysty dybystardyń emlesin durys aıtylý jáne jazylýyn keńeıtý, tereńdetý)
B) Logıkalyq oıyn damytý, durys ashyq sóıleýge jattyqtyrý, sózdik qorlaryn molaıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý.
V) Sabaqqa degen qushtarlyqtaryn damytyp, ana tilin qurmetteýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: úlestirme keste, kartochkalar, plakatqa jazylǵan sózder.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úı jumysyn tekserý, úıge berilgen óleńdi jatqa suraý.
3. Dáptermen jumys. 254 - jattyǵýdy jazǵyzý. Tús - sút, saq - qas, san - nas, taq - qat, shaq - qash, daýysty dybystardyń astyn syzǵyzý.
4. Ý dybysyna baılanysty (jýan jáne jińishke) mysaly: qaýyn, jýan, jýý, jaý, asaý, júrý,
Sharalaý úshin áýeni
Qýat kerek áýeli
5. 255 - jattyǵý Kartochkamen jumys. Mysaly: alma, ini, yntaly, ata, ana, áje, alma, aýla.
6."Kim shapshań" oıyny. Maqal - máteldi jalǵastyra oqý
Dosy kópti jaý almaıdy
Aqyly kópti daý almaıdy.
Batyr týsa el yrysy
Jańbyr jaýsa jer yrysy
7. Jumbaq sheshý
İshine tamaq salynǵan
Esigi tastaı jabylǵan. (jumyrtqa)
Altyn terek, on eki butaq
Úsh júz alpys bes japyraq (jyl, on eki aı, kún)
8. Anagramny oqý
Birinshi sóz.
Tabyldy ańshydan
Ekinshi sóz.
Jerdiń órkesh bıigi
Joldyń aqyry men qıyry
Qos jumbaq sóz.
Sóz qurasa birigip,
Bizge ber dep
Aspa keler júgirip. (oq - otaý)
9. 256 - jattyǵý. Taqtaǵa jazý.
Jýan daýystylardy bir bólek, jińishke daýystylardy bir bólek jazý.
Qortyndy bólim: Daýysty dybystar qansha?
Tildiń qatysyna qaraı qalaı bólinedi? (jýan jáne jińishke)
Jaqtyń qatysyna qaraı (ashyq jáne qysań)
Erinniń qatysyna qaraı (erindik jáne ezýlik)
Baǵalaý: Sabaqqa qatysqan oqýshylardy baǵalaý
Úıge tapsyrma: Daýysty dybystardy erejesin qaıtalaý. Kelesi sabaqta dıktant jazamyz.