InfoHub Logo

Dene tárbıesi páni muǵalimderine arnalǵan ádistemelik usynystar

1. BASTAÝYSH, ORTA, JOǴARǴY SYNYPTARDA JÁNE ÁR TÚRLİ TIPTEGİ MEKTEPTERDE DENE TÁRBIESİ SABAǴYN JÚRGİZÝ ÁDİSTEMESİ

1. 1. Bastaýysh synyp oqýshylarynyń dene tárbıesi
Bastaýysh synyp oqýshylarynyń qataryna I - IV synypta oqıtyn 7 - 11 jastaǵy oqýshylar jatady.
Bastaýysh synyp jasyndaǵy oqýshylardyń dene tárbıesi mindetteri tómendegideı:
- densaýlyqty nyǵaıtý, shynyqtyrý, jan - jaqty dene damýyna kómektesý, jalpaq tabandylyqtyń aldyn alý, bala aǵzasynyń jaǵymsyz syrtqy orta áserine qarsylyq kúshin qalyptastyrý;
Taza aýada dene tárbıesi jattyǵýlarymen aınalysý, oınaý, sekirý, laqtyrý, shańǵy tebý, júgirý balanyń bulshyq etterin damytady, júrek - qan tamyry júıesin, tynys alý júıesin, súıek - tirek apparatyn t. b. aǵza júıelerin nyǵaıtady, shynyqtyrady. Balanyń músin, tulǵa túzýligi qalyptasady. Sondyqtan mekteptiń mindeti – balalardy dene tárbıesimen júıeli, belsendi shuǵyldandyrý;
- dene tárbıesi jattyǵýlary, gıgıenalyq daǵdylar, kún tártibi týraly arnaıy bilim berý. Ol bilimder: dene tárbıesi jattyǵýlarynyń aǵzaǵa paıdaly áseri, gıgıenalyq erejeler. Tamaqtaný, demalý, jumys tártipteri;
- oqýshylardyń ómirge kerek qozǵalys eptiligi men daǵdysyn qalyptastyrý, olardy jańa qozǵalystarǵa, qımyl - áreketterge úıretý. Baǵdarlamada berilgen barlyq negizgi sport túrleriniń jattyǵýlaryn durys oryndaı bilý;
- dene qasıetterin damytý. Gıgıenalyq daǵdylar, kún tártibi týraly arnaıy bilim berý. Ol bilimder: dene tárbıesi jattyǵýlarynyń aǵzaǵa paıdaly áseri, gıgıenalyq erejeler. Tamaqtaný, demalý, jumys tártipteri;
- bastaýysh synyptarda qımyl úılesimdiligi, eptilik, ıkemdilik qasıetterin damytý;
- jigerlikke, batyldyqqa, qajyrlylyqqa, tártiptilikke, eńbek súıgishtikke, kópshildikke, mádenıettilikke tárbıeleý. Dene tárbıesi jattyǵýlary, ár túrli qozǵalmaly oıyndar osy qasıetterdi damytady;
- qozǵalys kezderinde jáne qozǵalmaıtyn statıkalyq jattyǵýlar kezinde músin túzýligin, tulǵany qalyptastyrý. Ol úshin otyrǵanda, turǵanda, júrgende, jattyǵýlar jasaǵanda tulǵany túzetetin arnaıy jattyǵýlar berip otyrýymyz kerek;
- oqýshylardy bastaýysh synyptardan bastap Prezıdenttik synama synaqtary jattyǵýlaryn meńgerýge, oryndaýǵa daıyndaı bastaǵanymyz jón;
- oqýshylardyń dene tárbıesi men sportqa degen yntasyn, qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, olardy sportpen turaqty, júıeli shuǵyldanýǵa daǵdylandyrý kerek.
Mekteptiń mindeti – oqýshylardy dene tárbıesi jattyǵýlarymen mektepte ǵana emes, úıde de turaqty aınalysýǵa ádettendirý. Ol ádet oqýshylardyń kún tártibinde ábden qalyptasýy qajet. Osy kezden bastap dene tárbıesi jattyǵýlaryn oryndaý olardyń ómir boıǵy ádetterine aınalýy kerek. Ol úshin dene tárbıesi sabaqtary qyzyqty, áserli kóńildi ótýi tıis;
- oqýshylardy uıymdastyrý, basqara bilý daǵdylaryna daǵdylandyrý. Oqýshylardyń ishinen dene tárbıesi belsendilerin daıyndaý.

1. 2. Bastaýysh synyp oqýshylary dene damýynyń morfofýnksıonaldyq jáne psıhologıalyq erekshelikteri

Bastaýysh synyp jasy kezderinde balalardyń boılary, dene músheleri, ásirese, aıaqtary tez ósedi. Bala jylyna eki kılogramm salmaq qosady.
Osy jasta súıek tez qataıa bastaıdy. Biraq súıek tkandaryna áli de organıkalyq zattar kóp te, mıneraldy tuzdar az. Sondyqtan da súıek ıkemdi, sozylmaly, áli tolyq qataımaı, shemirshekti túrde bolady. Osy erekshelikterin eskerip, bastaýysh synyp oqýshylaryna qozǵalmaıtyn statıkalyq jattyǵýlar júktemesin az beremiz. Úlken bıiktikten sekirý, qatty jerge sekirý jattyǵýlaryn bermeýge tyrysýymyz kerek.
Omyrtqanyń baılanystary men bulshyq etteri álsiz, omyrtqa arasyndaǵy shemirshek qalyń bolyp keledi. 7 jasta barlyq omyrtqa aıqyn bilinip turady. Qyzdarda 7 - 11, er balalarda 7 - 13 jas arasynda omyrtqanyń denesi men epıfızderiniń arasynda juqa bolsa da shemirshekti qabat saqtalady. Omyrtqaralyq shemirshekter qalyń bolǵandyqtan omyrtqalar áli de ósedi, olar 14 - 15 jasta bekip, qataıady. Omyrtqa óte ıkemdi, biraq oqys jaǵdaılarda qısaıyp ketýi múmkin. Sondyqtan da osy jas kezderinde ár túrli omyrtqa qısaıýlary: skalıoz, lordoz, kıfoz baıqalady. Omyrtqa epıfızderiniń súıektenýi 18 - 20 jasta aıaqtalady.
Balalardyń bulshyq et tkandarynda sý kóp te, beloktyq zattar az bolyp keledi. 7 - 8 jastaǵy balalardyń bulshyq et tkandary olardyń jalpy salmaǵynyń 27%- yn alady. Salystyrmaly túrde qarasaq 18 jastaǵylarda 40% bolady. Bulshyq etter álsiz bolady, ásirese, arqa jáne ish bulshyq etteri usaq bulshyq etterge qaraǵanda jaqsy damyǵan. Bul kezde bala bulshyq etteriniń jumys qabilettiligi tómen bolady. Osy bulshyq et júıesi erekshelikterine baılanysty uzaqqa sozylatyn statıkalyq - qozǵalyssyz jattyǵýlar, birjaqty júktemeler, qaıta - qaıta bir túrli qozǵalystar berýge bolady. Júktemelerdi ár bulshyq etter tobyna aýystyryp berip, deneni úılesimdi damytý qajet. Jattyǵýlardy úlken amplıtýdamen kishi bulshyq et tobyna kóbirek berý kerek.
Bastaýysh synyp oqýshylarynyń júrekteri úlken, qan tamyrlarynyń ishi keń, qabyrǵalary sozylmaly bolyp keledi. Júrek soǵý jıiligi jıi, mınýtyna 50 - 90 ret soǵý tóńireginde bolady. Júrektiń bulshyq etteri álsiz, sozylmaly. Júrektiń jıyrylýy kezinde shamamen 25 - 33 ml qan júrektiń sol jaq qarynshasynan qolqa tamyryna aıdalady. Muny qannyń sıstolıkalyq kólemi deıdi. Júrek - qan tamyr júıesiniń osy erekshelikterine baılanysty uzaq qataıý, zorlanyp uzaq kóterý, uzaq tartý, aýyr nárse kóterý, qarsylyqty jeńý jattyǵýlaryn az berýge tyrysý qajet. Olar oryndaı almaıtyn, bulshyq etterin qataıtatyn kóp kúsh kerek etetin, júrek soǵý jıiligi kóp jıilep ketetin jattyǵýlardy baıqap berý qajet. Balalar men jasóspirimderdiń jastaryna baılanysty júrek soǵý jıilikteri men qannyń sıstolıtkalyq kólemi týraly málimetti 1 - kesteden qarańyz (Q. Dúısembın, Z. Alıakparova, 2003).
1 - keste - Bala júreginiń soǵý jıiligi men qannyń sıstolıkalyq kólemi
Dene tárbıesi páni muǵalimderine arnalǵan ádistemelik usynystar. júkteý