Hemoreseptorlar. Iis jáne dám sezimi
Hemoreseptorlar. Iis jáne dám sezimi
Sabaqtyń maqsaty: Hemosezgish reseptorlar ıaǵnı ıis jáne dám reseptorlary týraly tolyq, jan - jaqty túsinik berý.
Alǵan bilimin teorıalyq jáne praktıkalyq jolmen damytý, tolyqtyrý.
Hemoreseptorlardyń qyzmetiniń buzylmaýy úshin jeke gıgıenalyq talap qoıý, tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: Elektrondy oqytý
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, saramandyq jumystar oryndaý:
Pánaralyq baılanys: Hımıa, medısına, ádebıet;
Sabaqtyń ótý barysy:
İ. Uıymdastyrý
Amandasý
Oqýshylar túgeldeý
İİ. 1. Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Vestıbýla degen ne?
2. Vestıbýla qandaı múshe?
3. Vestıbýla múshesiniń mańyzy qandaı?
4. Vestıbýla qaıda ornalasqan?
5. Vestıbýla múshesiniń qozýy
6. Osyndaı qolaısyz jaǵdaılardan qalaı qutylýǵa bolady?
7. Vestıbýla múshesiniń eń negizgi múshesi?
8. Bulshyq et sezimi degenimiz ne?
9. Sıpap sezý reseptorlarynyń mańyzy qandaı?
10. Nosıseptorlar qandaı reseptorlar jáne olardyń mańyzy nede?
2. Úı tapsyrmasyn bekitý
Vestıbýla múshesiniń qurylysy jáne atqaratyn qyzmeti
3. Sózdikpen jumys.
İİİ. Jańa sabaq «Hemoreseptorlar. Iis jáne dám sezimi»
Reseptorlar
Syrtqy İshki Teriniń ústińgi qabatynda bolady. Organızmniń ishinde, ıaǵnı ishki múshelerde bolatyn qubylystardy habarlaıdy
Titirkendirgishterdi syrtqy ortadan qabyldaıdy. Reseporlar túıisý qashyqtyq
reseptorlary ıis jáne dám sezgish reseptorlar
Hımıalyq zattardyń sapasy ajyrata alatyn reseptory. Iis sezý múshesi jáne ıis reseptorlarynyń kletkalyq qurylysy.
Sýretpen jumys. Iis sezý analızatory
Iis sezý reseptoy
Iis sezý
Iis sezý júıesinen jıyntyǵynan ortalyǵynan
Keıbir qolaısyz ıister qorǵanysh refleksin (túshkirý, tynysty ustap turý) týdyrady.
Ótkir ıisti zattar, mysaly, músátir spırti tynysty reflektorly jolmen toqtatady.
Hımıalyq zattar (ıod, hlor, brom, formalın, kúkirtsýtek, azot, tuz jáne kúkirt qyshqyldary) murynnyń shyryshty qabyqshasyn titirkendiredi.
(hımıalyq zattardy kórsetý)
a) Tynys joldarynyń aýrýlarynan saqtaný, kútiný.
á) Iis sezý reseptorlarynyń qyzmeti buzylmaý úshin, gıgıenalyq talapty ustanýy qajet.
b) Iis sezý múshesiniń buzylǵanda alǵashqy kómek kórsetý.
v) Iis sezý qabileti nasharlaýdyń nátıjesi.
Dám sezý reseptory ornal tildiń ushynd artqy bóliginde jıeginde
jumsaq tańdaıda jutqynshaqtyńtyń artqy jaǵynda
Dám sezý búrleri, tildegi dám sezý aımaqtary.
Sýretpen jumys. ( 5 - slaıd )
Cóıleý úshin til kerek adamdarǵa,
Saqal til áser eter júrek – janǵa.
Adamzatqa til paıdasy mol tıer,
Tilsiz ómir súrýde joq ǵalamda.
Aqyndarym til qadirin jaqtady,
Tilmen oryp óleń – sózdi toptady,
Ótkir tilmen oı elegin qorytyp,
Keleshekte til arqyly saqtady.
Saramandyq jumys.
Maqsaty: Arnaıy tańdalyp alynǵan hımıalyq zattar kómegimen tildiń jeke bólikteriniń sezgishtigin anyqtaý.
Zerttelýshi obekti: adam
Qural – jabdyqtar:
2% lımon qyshqyly eritindisi, 10% natrıı hlorıdi, 4 % qant eritindisi, probırka, shtatıf, 4 shyny taıaqsha, dıstıldengen sý, stakan.
Bıologıa páni muǵalimi Tileýimbetova Sársengúl
Sabaqtyń maqsaty: Hemosezgish reseptorlar ıaǵnı ıis jáne dám reseptorlary týraly tolyq, jan - jaqty túsinik berý.
Alǵan bilimin teorıalyq jáne praktıkalyq jolmen damytý, tolyqtyrý.
Hemoreseptorlardyń qyzmetiniń buzylmaýy úshin jeke gıgıenalyq talap qoıý, tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: Elektrondy oqytý
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, saramandyq jumystar oryndaý:
Pánaralyq baılanys: Hımıa, medısına, ádebıet;
Sabaqtyń ótý barysy:
İ. Uıymdastyrý
Amandasý
Oqýshylar túgeldeý
İİ. 1. Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Vestıbýla degen ne?
2. Vestıbýla qandaı múshe?
3. Vestıbýla múshesiniń mańyzy qandaı?
4. Vestıbýla qaıda ornalasqan?
5. Vestıbýla múshesiniń qozýy
6. Osyndaı qolaısyz jaǵdaılardan qalaı qutylýǵa bolady?
7. Vestıbýla múshesiniń eń negizgi múshesi?
8. Bulshyq et sezimi degenimiz ne?
9. Sıpap sezý reseptorlarynyń mańyzy qandaı?
10. Nosıseptorlar qandaı reseptorlar jáne olardyń mańyzy nede?
2. Úı tapsyrmasyn bekitý
Vestıbýla múshesiniń qurylysy jáne atqaratyn qyzmeti
3. Sózdikpen jumys.
İİİ. Jańa sabaq «Hemoreseptorlar. Iis jáne dám sezimi»
Reseptorlar
Syrtqy İshki Teriniń ústińgi qabatynda bolady. Organızmniń ishinde, ıaǵnı ishki múshelerde bolatyn qubylystardy habarlaıdy
Titirkendirgishterdi syrtqy ortadan qabyldaıdy. Reseporlar túıisý qashyqtyq
reseptorlary ıis jáne dám sezgish reseptorlar
Hımıalyq zattardyń sapasy ajyrata alatyn reseptory. Iis sezý múshesi jáne ıis reseptorlarynyń kletkalyq qurylysy.
Sýretpen jumys. Iis sezý analızatory
Iis sezý reseptoy
Iis sezý
Iis sezý júıesinen jıyntyǵynan ortalyǵynan
Keıbir qolaısyz ıister qorǵanysh refleksin (túshkirý, tynysty ustap turý) týdyrady.
Ótkir ıisti zattar, mysaly, músátir spırti tynysty reflektorly jolmen toqtatady.
Hımıalyq zattar (ıod, hlor, brom, formalın, kúkirtsýtek, azot, tuz jáne kúkirt qyshqyldary) murynnyń shyryshty qabyqshasyn titirkendiredi.
(hımıalyq zattardy kórsetý)
a) Tynys joldarynyń aýrýlarynan saqtaný, kútiný.
á) Iis sezý reseptorlarynyń qyzmeti buzylmaý úshin, gıgıenalyq talapty ustanýy qajet.
b) Iis sezý múshesiniń buzylǵanda alǵashqy kómek kórsetý.
v) Iis sezý qabileti nasharlaýdyń nátıjesi.
Dám sezý reseptory ornal tildiń ushynd artqy bóliginde jıeginde
jumsaq tańdaıda jutqynshaqtyńtyń artqy jaǵynda
Dám sezý búrleri, tildegi dám sezý aımaqtary.
Sýretpen jumys. ( 5 - slaıd )
Cóıleý úshin til kerek adamdarǵa,
Saqal til áser eter júrek – janǵa.
Adamzatqa til paıdasy mol tıer,
Tilsiz ómir súrýde joq ǵalamda.
Aqyndarym til qadirin jaqtady,
Tilmen oryp óleń – sózdi toptady,
Ótkir tilmen oı elegin qorytyp,
Keleshekte til arqyly saqtady.
Saramandyq jumys.
Maqsaty: Arnaıy tańdalyp alynǵan hımıalyq zattar kómegimen tildiń jeke bólikteriniń sezgishtigin anyqtaý.
Zerttelýshi obekti: adam
Qural – jabdyqtar:
2% lımon qyshqyly eritindisi, 10% natrıı hlorıdi, 4 % qant eritindisi, probırka, shtatıf, 4 shyny taıaqsha, dıstıldengen sý, stakan.
Bıologıa páni muǵalimi Tileýimbetova Sársengúl
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
