InfoHub Logo

Dombyra synybynda shyǵarmashylyq bastamany tárbıeleý.

Mýzykaǵa qabileti bar tulǵany oqytý jáne tárbıeleý – bul óte kúrdeli jáne túrli baǵytty úderis. Solardyń ishinen eki baǵytty erekshe ataýǵa bolady:
1. Muǵalimniń oqýshyǵa óz bilimin, biliktiligin, mýzykalyq shyǵarma boıynsha jumys pen ónerge degen kózqarasy men qyzyǵýshylyǵy arqyly bere alý;
2. Muǵalimniń oqýshy boıyna bitken daryndy anyqtaý, ashý jáne ári qaraı damytý.

Muǵalimniń pedagogıkalyq sheberliginiń deńgeıi mine osy eki baǵytty biriktire bilgen kezde baıqalady.
Jeke tárbıeleý kezinde oqýshyǵa áser berý túrleri óte kóp. Solardyń biri pedagogtiń oqýshyǵa emosıonaldy áser etýi. Muǵalim óziniń mýzykaǵa degen kózqarasy men shyǵarmany oqyp - tanýy arqyly oqýshyǵa áser etedi. Eger qandaıda bir mýzykalyq shyǵarma muǵalimniń ózine esh áser etpese nemese jalyqtyryp jiberse, onda oqýshy boıynda da ol shyǵarma sondaı áser berýi ábden yqtımal. Emosıonaldy áser sonymen qatar, eger muǵalim ózi unatatyn oqýshylarmen jan - tánimen berilip jumys istese, al qalǵandarymen jaıbaraqat, mindeti bolǵandyqtan ǵana aınalyssa, ol da óz kezeginde oqýshyǵa áser etedi. Oqytýshynyń osylaısha sabaq berýi, túbinde boıynda ónerleri bar oqýshylardyń belsendilikteriniń joǵalýyna ákep soqtyrady. Pedagog oqýshymen óz emosıalarymen kóbirek bólisken saıyn, budan eki tarapta, oqýshy da, muǵalim de uta túsetindigi dáleldengen jaǵdaı.
Kelesi áser etý túri – tikeleı oqytý úrdisi. Oqýshyǵa bilim men biliktilikti darytý kezinde oqytýshy oqýshyǵa jeke tulǵa retinde tereń, sezimine áser etetindeı, zerdesin damytatyndaı oqytý túrin taýyp alýy kerek.

Psıhologtar kez kelgen qabiletti damytýǵa bolady deıdi. Qabiletti damytý qorshaǵan ortasyna, ómir súrý jaǵdaıyna jáne ásirese pedagog pen mekteptiń áserine baılanysty bolady. Barlyq oqýshylardyń mýzykalyq deńgeıi birdeı bolýy múmkin emes. Mýzykalyq deńgeıi nashar oqýshylarmen kóp eńbektenýge týra keledi. Balalardyń estý este saqtaý qabiletin damytýmen dombyra sabaqtarynda ǵana emes, árdaıym aınalysý kerek. Bastamashylyq oıatý úshin qyzyqtyra bilý kerek. Eger bala dombyrada oınaýǵa qyzyqpasa, berilgen tapsyrmalardy oryndaǵysy kelmese, mýzykalyq aspapty qolyna anasynyń aıǵaıynan keıin ǵana alsa, onda mundaı baladan bastamashylyq kútý úmiti úzilgen is dep bilińiz. Mundaı jaǵdaıda muǵalim oqýshy ózdiginen jumys isteı alatyndaı etý úshin pedagogıkalyq úrdistiń kez kelgen bóligin jan - jaqty oılastyryp baryp ótkizýi kerek. Mysalǵa, Oqytý úrdisi kezinde oqýshynyń úı tapsyrmasyn kúndelikti oryndaýy mańyzdy ról atqarady. Tapsyrmanyń nátıjeli oryndalýy, berilgen úı tapsyrmasynyń túsinikti, baǵyt - baǵdary aıqyn bolýyna baılanysty.

Eger oqytýshy sabaq kezinde oqýshyǵa túsinikti belgili naqty tapsyrmalar berse, túsindirip qana qoımaı, oǵan jetýdiń tásilderin kórsetse, úı tapsyrmasynyń bir bóligin oqýshy ózdiginen oryndap úlgerse, onda árıne oqýshynyń úı tapsyrmasyn ózdiginen tolyq oryndap keletindigi sózsiz. Oqýshyny shyǵarmanyń berilgen belgili bir bóligindegi qıyndyqtardy ǵana emes, kez kelgen bóligindegi qıyndyqtaryn ózdiginen oryndap shyǵýǵa úıretý kerek. Bul degenimiz kúrdeli shyǵarmalardy úırenýge talpyndyrý, jalpy bilimin oryndy paıdalana alýyna kómek kórsetý. Ómirinde tabysqa aparatyn mańyzdy jaǵdaıdyń biri – ol biliktilikti der kezinde paıdalana alý.

Oqýshynyń jeke tulǵasyn qalyptastyrý kezindegi minezi, qyzyǵýshylyǵy, kóńili, jadynda saqtaýy jáne t. b ózdiginen jumys isteı bilý ádetin de damytýda úlken ról atqaratyndyǵy belgili. Onymen qoımaı qazaqtyń qara dombyrasynda oınaıtyn basqa ult ókili bolsa she Onyń minezin, qyzyǵýshylyǵyn, kóńilin tabý úlken jaýapkershilikti talap etedi. Sondaı oqýshylarymnyń biri - Anýarbekova Zarema. Ol dombyra da tek qana oınap qoımaı, án de shyrqap, aýdandyq, Oblystyq is - sharalarǵa belsene qatysty.
Osyndaı oqýshylardyń oryndaý sheberligin shyńdaýǵa, kózge kórinbeıtin kemshilikterdi túzetýge, sahnada ózin ustaýǵa úıretýge muǵalim basa nazar aýdarýy qajet.

Ózdiginen jumys isteýge tárbıeleý máselesiniń biri - mýzykalyq oılaýdy damytý, jeke shyǵarmashylyqty ashý. Muǵalim oqýshy boıyna mýzykalyq shyǵarmanyń mazmunyn darytatyn, ózindik shyǵarmashylyqqa talpyndyratyn mýzyka mamany ǵana emes, sonymen birge mýzykanyń tarıhyn, teorıasyn, qurylymyn da jetik biletin jan - jaqty adam bolýy tıis.

Oqýshynyń ózdiginen oılaý qabiletin damyta bilý - muǵalimniń jumys isteý ádisine, oqýshynyń boıyna shyǵarmashylyqqa degen qyzyǵýshylyqty oıatýyna týra baılanysty. Dombyra sabaqtarynda muǵalim oqýshyny tyńdaı bilýge, estigen shyǵarmasyn oryndaı bilýge, ıaǵnı mýzykalyq aspapta oınaýǵa úıretedi. Oqýshy dombyrada jaqsy, erkin oınap úırengenimen, onyń jan dúnıesi mýzykalyq dybystardan alshaq bolýy da múmkin. Mundaı jaǵdaı kezdese qalsa, oǵan úlken bir másele retinde qaraý kerek. Jaı ǵana mýzykalyq shyǵarmany oryndaýshy emes, mýzyka áserine berile shynaıy sezimmen oryndaıtyn oqýshy tárbıeleýimiz kerek.

Sondyqtan balany jastaıynan mýzykany durys túsinýge tárbıeleý - bizdiń basty maqsatymyz. Adam kóbine balalyq shaǵynda ǵana qorshaǵan ortanyń ásemdigine, tabıǵattyń sulýlyǵyna tamsanyp, túrli qıalı oılarǵa batady. Sondyqtan G. G. Neıgaýz aıtqandaı: « Múmkindiginshe erterek balaǵa muńdy áýendi – muńdy, kóńildi áýendi – kóńildi, saltanatty áýendi – saltanatty túrde oınaýǵa úıretý kerek». Kezinde K. F. E. Bah: «Áýendi oryndaýshy mýzykany ózi ábden berilip, tolqyp, sezinip oryndasa ǵana, tyńdaýshynyń júregin selt etkize alady», - degen eken.

Sabaqtyń tabystylyǵy, bastamashyldyǵy oqýshynyń mýzykaǵa degen qyzyǵýshylyǵyna baılanysty. Al qyzyǵýshylyq – ol barlyq jetistikterdiń kepili. Eger muǵalim oqýshy boıynan áýenge degen kúshti qyzyǵýshylyqty oıata bilse, onda oqýshy boıynda óz erkimen oryndaýshylyq, bastamashyldyq, tabandylyq, ıaǵnı mýzykashyǵa tán qasıetterdi de oıata alǵandyǵy.

Oqýshylardy úlken tabystarǵa jetkizý - qajyrly eńbektiń jemisi. Bul jerde eń mańyzdysy, muǵalim óz isine ábden berilgen maman bolýy kerek, sonda onyń tárbıesi oqýshysyna juǵatyn bolady. Oqýshynyń óz betinen tabysqa jetýge umtylyp tyrysýy negizinen psıhologıalyq jaǵdaıyna baılanysty ekeni belgili. Bul jerde eń mańyzdysy, sabaq ótip jatqan ýaqytta synypta oqýshynyń kóńili ashyq bolatyndaı jaǵdaı jasaý, oqýshyny syryn ishke jasyrǵan tuıyqtyqtan, túk isteýge qyzyǵýshylyǵy joq bosańdyqtan aryltyp, kóńil kúıin kóterý, oǵan degen muǵalimniń kózqarasy túzý, keńpeıil ekendigin kórsetip, shyǵarmashyl orta qalyptastyrý mańyzdy. Sabaq kezinde oqýshyǵa kóbirek suraqtar qoıyp, jaýap alarda salystyrý, saraptaý, izdestirý ádisterin kóbirek qoldanýyna jáne óz jumysynyń nátıjesin ózi baǵalaýyna májbúrleý kerek.