Egemendi elim meniń
Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly,
№9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Egemendi elim meniń
Armysyzdar ata-analar jáne tárbıeshiler!
Búkil qazaq elinde toılanyp jatqan Táýelsizdigimizdiń 20 jyldyq merekesimen quttyqtaımyz!
Búgingi «Egemendi elim meniń» atty merekelik is-sharamyzǵa hosh keldińizder!
Búginig erteńgiligimizdi ashyp berý úshin sózdi balabaqsha meńgerýshisi U. Ashırbekovaǵa beremiz.
Júrgizýshi:
Ǵasyrlar boıy azattyqty ańsaǵan ata-babalarymyzdyń taǵdyry aýyr bolǵan. Talaı zorlyq-zombylyqty, alapat qyrǵyndy basynan keshirdi, irgeli el bolýdy ańsady. Bul kúnde egemendi el boldyq. Táýelsiz Qazaqstan memleketi kók týyn jelbiretip, óziniń tarıhı tańdaýyn jasady. N. Á. Nazarbaev elimizdiń tuńǵysh prezıdenti bolyp taǵaıyndaldy.
El halqynyń elbasyna aınalyp
Shyqtyń qaıta tór basyna saılanyp
Táýekel dep abroıǵa súıengen
Qazaǵyma jeter deısiń qaı halyq
Kóre almaıtyn dushpandarym kúıinsin
Ardaqtaǵan adal dostar súısinsin
Tuǵyryna qaıta qondy elbasym
Jelbiretip Táýelsizdik jalaýyn
Hor: ánuran
Kórinis:
Tún. Kádimgi tún. Mıllıondaǵan túnderdiń biri. Biraq bul erekshe tún edi. Sebebi bul túnde qalanyń kez-kelgen tusynan ustalǵan jastardy uryp-soǵyp, ólimshi qalge jetkizdi Azattyq jolynda kúresken jastardy arashalamaqshy bolyp júrgenderdiń arasynda Qaırat Rysqulov ta bar edi.
Tergeýshi:(Beıbarys)- Kirińizder! (Q. Rysqulovty alyp kiredi)
- Rysqulov oılanyp keldiń be?
- Savıskııdi óltirgen sen be?
- Joq men emes.
- Sen óltirgen.
- Joq men emes.
- Moınyńa al!
- Men óltirgen joqpyn
Oı, aqymaq! Atyńdar, kózin qurtyńdar! (Qaıratty uryp-soǵa bastaıdy)
Qaırat (Nurdaýlet):
Qaırat degen atym bar
Qazaq degen zatym bar
Erkek toqty qurbandyq
Atamyn deseń atyńdar!
Tergeýshi:Alyp ketińder! Báribir qutylmaısyń buzaqy
Erbol (Damır):
Endi buǵaýdan bosatyńdar
Sábıra (Q. Mereı):
Ádildik joq mańaıda
Tuman basty bul eldi
Lázzat (Nazym):
Biz qazaqpyz, qazaqpyz
ómir kerek azapsyz
El bolamyz egemen
Sonda ǵana azatpyz
Júrgizýshi:
Qazaqstanda Táýelsizdik úshin jastar qozǵalysy 1986 jyly 17 jeltoqsanda boldy. Qaırat Rysqulov, Erbol Sypataev, Sábıra Muhamedjanova, Lázzat Asanova sıaqty batyrlar bolmasa el azattyǵy úshin úlken terlik jasamasa el azattyǵyn alar ma edi. Mine men –qazaqpyn dep erkin aıtýǵa qol jetkizgen Táýelsizdigimizge je 20 jyl toldy.
Hor: Jeltoqsan jeli
Nursaýle:
Jas arýdyń janarynda-jeltoqsan
Qandy ǵasyr tabanynda –jeltoqsan
Qaraly ómir qaıystyrǵan-jeltoqsan
Qara tuman qabaǵynda-jeltoqsan
Aqnur:
Jaýyzdyqty jasqaǵan da-jeltoqsan
Jańa ǵumyr bastaǵan da-jeltoqsan
Jazyqsyzdyń kóz jasyna jýynyp
Abaqtyǵa tastaǵan da-jeltoqsan
Aıajan:
Toltyrǵan gúlge dalany
Jaınatqan aýyl, qalany
Ardaqty atamekenim
Otanym-Qazaqstan
«Dostyq»áni Q. Mereı
Beıbarys:
Bıik bolsyn shoqtyǵyń
Atyńdy aıtam án qylyp
Jelbireıdi kók týyń
Tóbemizde máńgilik
Gúlsaıa:
Sarqylmaıtyn qýatym
Tiregimsiń Qazaqstan
Máńgi soǵyp turatyn
Júregimsiń-Qazaqstan
J. Mereı:
Kók týymdy qolyma
Búgin berik ustadym
Tústi baqyt jolyna
Meniń Qazaqstanym
Aıgóılek bıi Aqnur, Beıbarys, Mereı
Nazym:
Jelbireıdi kók týym
Túsindeı bop kógimniń
Merekelik baq gúli
Egemendi elim meniń
Dınara:
Kók baıraq, kók aspan
Altyn kún, nur shashqan
álemge tanylǵan
Táýelsiz Qazaqstan
Q. Mereı:
Babamnyń da armany
Osy edi ǵoı ańsaǵan
Táýelsizdik tańdary
Baq beredi barshaǵa
Qazaq bıi - Aqnur, Nazym
Úndi bıi - Nurıla
«Ertegiler» bıi - Nazym, Dılnaz, Aqnur, Mereı
Hor: «Beıbitshilik saqtalady»
Júrgizýshi: Mine, qurmetti qonaqtar!
Myńdaǵan jyldar tarıhy bar Qazaqstan óz táýelsizdigin alyp, búginde álemge tanyldy. Qazaqstan respýblıkasy qazirgi kezde baı da baqytty Osyndaı memlekette turatyn biz de baqyttymyz. Olaı bolsa Táýelsizdigimizdiń baqyty baıandy bolyp jalǵasyn taba bersin dep búgingi merekelik baǵdarlamamyzdy aıaqtaımyz.
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly,
№9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Egemendi elim meniń
Armysyzdar ata-analar jáne tárbıeshiler!
Búkil qazaq elinde toılanyp jatqan Táýelsizdigimizdiń 20 jyldyq merekesimen quttyqtaımyz!
Búgingi «Egemendi elim meniń» atty merekelik is-sharamyzǵa hosh keldińizder!
Búginig erteńgiligimizdi ashyp berý úshin sózdi balabaqsha meńgerýshisi U. Ashırbekovaǵa beremiz.
Júrgizýshi:
Ǵasyrlar boıy azattyqty ańsaǵan ata-babalarymyzdyń taǵdyry aýyr bolǵan. Talaı zorlyq-zombylyqty, alapat qyrǵyndy basynan keshirdi, irgeli el bolýdy ańsady. Bul kúnde egemendi el boldyq. Táýelsiz Qazaqstan memleketi kók týyn jelbiretip, óziniń tarıhı tańdaýyn jasady. N. Á. Nazarbaev elimizdiń tuńǵysh prezıdenti bolyp taǵaıyndaldy.
El halqynyń elbasyna aınalyp
Shyqtyń qaıta tór basyna saılanyp
Táýekel dep abroıǵa súıengen
Qazaǵyma jeter deısiń qaı halyq
Kóre almaıtyn dushpandarym kúıinsin
Ardaqtaǵan adal dostar súısinsin
Tuǵyryna qaıta qondy elbasym
Jelbiretip Táýelsizdik jalaýyn
Hor: ánuran
Kórinis:
Tún. Kádimgi tún. Mıllıondaǵan túnderdiń biri. Biraq bul erekshe tún edi. Sebebi bul túnde qalanyń kez-kelgen tusynan ustalǵan jastardy uryp-soǵyp, ólimshi qalge jetkizdi Azattyq jolynda kúresken jastardy arashalamaqshy bolyp júrgenderdiń arasynda Qaırat Rysqulov ta bar edi.
Tergeýshi:(Beıbarys)- Kirińizder! (Q. Rysqulovty alyp kiredi)
- Rysqulov oılanyp keldiń be?
- Savıskııdi óltirgen sen be?
- Joq men emes.
- Sen óltirgen.
- Joq men emes.
- Moınyńa al!
- Men óltirgen joqpyn
Oı, aqymaq! Atyńdar, kózin qurtyńdar! (Qaıratty uryp-soǵa bastaıdy)
Qaırat (Nurdaýlet):
Qaırat degen atym bar
Qazaq degen zatym bar
Erkek toqty qurbandyq
Atamyn deseń atyńdar!
Tergeýshi:Alyp ketińder! Báribir qutylmaısyń buzaqy
Erbol (Damır):
Endi buǵaýdan bosatyńdar
Sábıra (Q. Mereı):
Ádildik joq mańaıda
Tuman basty bul eldi
Lázzat (Nazym):
Biz qazaqpyz, qazaqpyz
ómir kerek azapsyz
El bolamyz egemen
Sonda ǵana azatpyz
Júrgizýshi:
Qazaqstanda Táýelsizdik úshin jastar qozǵalysy 1986 jyly 17 jeltoqsanda boldy. Qaırat Rysqulov, Erbol Sypataev, Sábıra Muhamedjanova, Lázzat Asanova sıaqty batyrlar bolmasa el azattyǵy úshin úlken terlik jasamasa el azattyǵyn alar ma edi. Mine men –qazaqpyn dep erkin aıtýǵa qol jetkizgen Táýelsizdigimizge je 20 jyl toldy.
Hor: Jeltoqsan jeli
Nursaýle:
Jas arýdyń janarynda-jeltoqsan
Qandy ǵasyr tabanynda –jeltoqsan
Qaraly ómir qaıystyrǵan-jeltoqsan
Qara tuman qabaǵynda-jeltoqsan
Aqnur:
Jaýyzdyqty jasqaǵan da-jeltoqsan
Jańa ǵumyr bastaǵan da-jeltoqsan
Jazyqsyzdyń kóz jasyna jýynyp
Abaqtyǵa tastaǵan da-jeltoqsan
Aıajan:
Toltyrǵan gúlge dalany
Jaınatqan aýyl, qalany
Ardaqty atamekenim
Otanym-Qazaqstan
«Dostyq»áni Q. Mereı
Beıbarys:
Bıik bolsyn shoqtyǵyń
Atyńdy aıtam án qylyp
Jelbireıdi kók týyń
Tóbemizde máńgilik
Gúlsaıa:
Sarqylmaıtyn qýatym
Tiregimsiń Qazaqstan
Máńgi soǵyp turatyn
Júregimsiń-Qazaqstan
J. Mereı:
Kók týymdy qolyma
Búgin berik ustadym
Tústi baqyt jolyna
Meniń Qazaqstanym
Aıgóılek bıi Aqnur, Beıbarys, Mereı
Nazym:
Jelbireıdi kók týym
Túsindeı bop kógimniń
Merekelik baq gúli
Egemendi elim meniń
Dınara:
Kók baıraq, kók aspan
Altyn kún, nur shashqan
álemge tanylǵan
Táýelsiz Qazaqstan
Q. Mereı:
Babamnyń da armany
Osy edi ǵoı ańsaǵan
Táýelsizdik tańdary
Baq beredi barshaǵa
Qazaq bıi - Aqnur, Nazym
Úndi bıi - Nurıla
«Ertegiler» bıi - Nazym, Dılnaz, Aqnur, Mereı
Hor: «Beıbitshilik saqtalady»
Júrgizýshi: Mine, qurmetti qonaqtar!
Myńdaǵan jyldar tarıhy bar Qazaqstan óz táýelsizdigin alyp, búginde álemge tanyldy. Qazaqstan respýblıkasy qazirgi kezde baı da baqytty Osyndaı memlekette turatyn biz de baqyttymyz. Olaı bolsa Táýelsizdigimizdiń baqyty baıandy bolyp jalǵasyn taba bersin dep búgingi merekelik baǵdarlamamyzdy aıaqtaımyz.