- 05 naý. 2024 04:07
- 261
Ekologıalyq oıyndar
Ekologıalyq oıyndar
№1. Oıyn taqyryby: Biriktirip bir sózben ata.
Kórnekiligi: bir paraqtyń ortasynda aralas salynǵan qustar, janýarlar, balyqtar, jándikter sýreti.
Paraqtyń tórt buryshynda bos tórt dóńgelek.
Oıyn sharty: bos tórt dóńgelek ishine ár túrlerin toptastyrý syzyq arqyly. Olardy ataý, bir sózben ataý. Nege olaı bólgenin túsindirý.
№2. Oıyn taqyryby: «Artyǵyn tap».
Kórnekiligi: Ár balaǵa ár túrli sýretter, ishinde bireýi ózgeshe bolýy tıis.
Oıyn sharty: Sýretterden artyǵyn taýyp qorshaıdy. Nege ol artyq ekenin túsindiredi. Qustar ishinde aıý artyq. Gúlder ishinde kóbelek artyq t. s. s.
№3. Oıyn taqyryby: «Qazir ne, buryn ne boldy?».
Kórnekiligi: Ár túrli tabıǵı zattardan jasalǵan sýretter.
Oıyn sharty: Ózine berilgen sýretti ataıdy, logıkalyq oılaý arqyly onyń buryn ne bolǵanyn aıtady.
Mysaly: nan – un – bıdaı – dán.
Shańǵy – taqtaı – aǵash – aq qaıyń.
№4. Oıyn taqyryby: «Kim shyǵarmashyl?».
Kórnekiligi: Kúzgi japyraqtar, taldar, dánder.
Oıyn sharty: Taza aýada árbir bala óz oıynan tabıǵı materıaldardan túrli beıneler, mazmundy beıneler qurastyrady, óz jumystary týraly aıtyp beredi.
№5. Oıyn taqyryby: «Bulttar nege uqsaıdy?».
Maqsaty: Shyǵarmashylyq, qıaldaý, elestetý qabiletterin damytý. Óz oılaryn qysylmaı aıtýǵa tárbıeleý.
Oıyn sharty: Bulttardyń nege uqsaıtynyn aıtý, beıneleý.
№6. Oıyn taqyryby: «Bul neniń múshesi».
Kórnekiligi: Ańdardyń bólek - bólek dene músheleri.
Oıyn sharty: Dene múshelerin ár balaǵa taratyp berý, toppen qurastyrý. Óz jumystaryn taldaý. Dene músheleriniń qyzmetteri týraly bilimderin ortaǵa salý.
№ 7. Oıyn.
Syzbany paıdalanyp tabıǵattyń adam ómirindegi róli týraly aıt.
Ekologıalyq oıyndar júkteý
№1. Oıyn taqyryby: Biriktirip bir sózben ata.
Kórnekiligi: bir paraqtyń ortasynda aralas salynǵan qustar, janýarlar, balyqtar, jándikter sýreti.
Paraqtyń tórt buryshynda bos tórt dóńgelek.
Oıyn sharty: bos tórt dóńgelek ishine ár túrlerin toptastyrý syzyq arqyly. Olardy ataý, bir sózben ataý. Nege olaı bólgenin túsindirý.
№2. Oıyn taqyryby: «Artyǵyn tap».
Kórnekiligi: Ár balaǵa ár túrli sýretter, ishinde bireýi ózgeshe bolýy tıis.
Oıyn sharty: Sýretterden artyǵyn taýyp qorshaıdy. Nege ol artyq ekenin túsindiredi. Qustar ishinde aıý artyq. Gúlder ishinde kóbelek artyq t. s. s.
№3. Oıyn taqyryby: «Qazir ne, buryn ne boldy?».
Kórnekiligi: Ár túrli tabıǵı zattardan jasalǵan sýretter.
Oıyn sharty: Ózine berilgen sýretti ataıdy, logıkalyq oılaý arqyly onyń buryn ne bolǵanyn aıtady.
Mysaly: nan – un – bıdaı – dán.
Shańǵy – taqtaı – aǵash – aq qaıyń.
№4. Oıyn taqyryby: «Kim shyǵarmashyl?».
Kórnekiligi: Kúzgi japyraqtar, taldar, dánder.
Oıyn sharty: Taza aýada árbir bala óz oıynan tabıǵı materıaldardan túrli beıneler, mazmundy beıneler qurastyrady, óz jumystary týraly aıtyp beredi.
№5. Oıyn taqyryby: «Bulttar nege uqsaıdy?».
Maqsaty: Shyǵarmashylyq, qıaldaý, elestetý qabiletterin damytý. Óz oılaryn qysylmaı aıtýǵa tárbıeleý.
Oıyn sharty: Bulttardyń nege uqsaıtynyn aıtý, beıneleý.
№6. Oıyn taqyryby: «Bul neniń múshesi».
Kórnekiligi: Ańdardyń bólek - bólek dene músheleri.
Oıyn sharty: Dene múshelerin ár balaǵa taratyp berý, toppen qurastyrý. Óz jumystaryn taldaý. Dene músheleriniń qyzmetteri týraly bilimderin ortaǵa salý.
№ 7. Oıyn.
Syzbany paıdalanyp tabıǵattyń adam ómirindegi róli týraly aıt.
Ekologıalyq oıyndar júkteý