InfoHub Logo

Mahambet jyly atanǵan osy jyldyń jazy bastalar tusynda Atyraý jerinde aıta-aıta júretin, rýhanı keńistigimiz úshin eleýli de, erek qalpymen este saqtalatyn ádebı bir oqıǵa bolyp ótti. Ol — Mahambet rýhyna arnalǵan Poezıa kúni. Ol Poezıa kúniniń taǵy bir ereksheligi, oǵan respýblıkamyzdyń túkpir-túkpirinen, negizinen, tek qana aqyndardyń shaqyrylýy.

Shynyn aıtý kerek, ol kúnder — Atyraý elin de máz etken, aqyndardy da mol qýanyshqa bólegen kúnder boldy. Aqyndar Jaıyq ústindegi kópir arqyly, qas qaǵym sátte Eýropaǵa san qaıtara ótip, Azıaǵa san qaıtara qaıtyp júıtkidi de júrdi. Aqyndar bir kezde sharshap-shaldyǵyp, etek-jeńin jınaı almaı mı batpaqqa belýarynan kirip maltyǵyp jatatyn, búginde ústine tozań qondyrmaıtyn kirpıaz, sylqym keıipke kirgen, sánine máni, mánine sáni jarasa qalǵan Atyraý qalasyn aralap, Beıbarys, Qurmanǵazy, Dına sıaqty alyp babalarymyz ben sheshelerimizdiń eskertkishteriniń aldynda bas ıip, tabandarynyń astyna gúl shoqtaryn qoıyp, aıdyn shalqar, aq shaǵalaly Aq Jaıyqty uzynynan órlep te, kóldeneńinen endep te júzip, sonan keıin el-jurtpen mádenıet saraılarynda bir, teatrlarynda eki — qaıta-qaıta kezdesip, kórmeler men murajaılarda bolyp, kúrkiretip óleń oqyp, kúpildetip sóz sóılep ózderi de arqa-jarqa, qalyń kópshilikti de arqa-jarqa etti. Ásirese, aqyndardy aıryqsha arqalandyryp, erekshe tebirentip tolqytqan kún — ári qasiretti, ári qasıetti Qaroıǵa barasyńdar degen kún edi. Qasiretti bolatyny — ol jerde Mahambettiń basy shabylǵan, qasıetti bolatyny — ol jerde Mahambettiń denesi jatyr.

Qaroıǵa erteń ushamsyz degende, men óz basym, biz barar kezde Qaroı aspanyn qutyrynǵan qyp-qyzyl naızaǵaılarmen baýyryn sabalaǵan kúrkiregen qalyń qap-qara bulttar toltyryp, nemese qum sýyryp, quıyn úıirgen daýyl turatyndaı áserde boldym. Eki tikushaqpen Qaroı jerine aspannan saý etip túse qalǵanymyzda ózim kútken tabıǵı surapyl minezdiń biri de bolǵan joq. Mamyrajaı. Aspan shaıdaı ashyq. Jel turmaq túgili lúp etken lep te joq. Ystyq bolǵanymen, mı qaınatar aptap ta, ańqa keptirer ańyzaq ta emes. Tabanyńnyń asty maıda buıra balapan jýsan. Aınala túgel, alystan etjaqyn týysy, súıektes aǵaıyny kelgendeı qushaǵyn aıqara ashyp, keýdesin keýdeńe basqan aqjarqyn nópir jurtshylyq.

Mahańnyń basyna Mańǵystaýdyń aq tasynan, mańǵystaýlyq sheberdiń qolymen dýlyǵa-kúmbez kesene ornatylypty. Aqyn arýaǵyna baǵyshtap duǵa oqyldy. Kesene ishine kirip qulpytasqa alaqanymyzdy basyp, mańdaıymyzdy tıgizdik. Sonan keıin kesenege alyp barar joldyń qaptalynda kil aqyndar qaz-qatar tura qalyp aǵash kóshetterin ektik...

Degenmen bári bir men qatelespeppin! Sol kúni, men kútkendeı, qutyrynǵan qyp-qyzyl naızaǵaıly qara bult qara nóserin tókpese de, qum sýyryp, quıyn úıirgen daýyl soqpasa da, solarmen para-par stıhıalyq qubylys paıda boldy. Oǵan meniń aqyndardyń alqalaǵan qaýym aldynda shyǵyp óleńderin oqyǵanda kózim jetti. Beıne bir ár aqyn bir-bir qara bult kóterip kelgendeı, ár aqyn bir-bir daýyl arqalap jetkendeı, ár aqyn bir-bir arqyrap-sarqyrap jatqan Atyraýdyń bir pushpaǵyn aldyna óńgerip alǵandaı kez týdy. Jaǵalasyp jatqan bult pen órttiń, daýyl men tolqynnyń ishinde qaldyq ta qoıdyq.

Aqyndardan keıin sahnaǵa kileń bir jas órim qaradomalaq mektep oqýshylary shyqty. Shetterinen sen tur, men ataıyndar eken. Olar Mahambet óleńderin keýdeńdegi janyń sireý-sireý kók muz bop qatyp qalsa da eriterdeı, boıyndaǵy qanyń kók sý bolyp ketse de qaınatyp tolqytardaı etip oqydy. Tebirenbegen jan, tolqymaǵan adam qalmady. Qudiretti Mahambet óleńderi keleshek urpaqtyń kókirginen atqaqtap shyǵyp, kómeıinen astan-kesteń bop aqtarylyp quıylyp jatty...

Qazaqta «bas kespek bolsa da, til kespek joq» degen sóz bar. Bul sózge á dep qulaq qoıǵanda qanquıly qatygezdiktiń ǵurpyndaı qabyldap qalatynyń sózsiz: bas kesedi, biraq til kespeıdi. Sóıtsek, qazekem bul sózge anaǵurlym tereń mán bergen eken. Oǵan dál osy jerde kózimiz jete tústi. Mahambettiń qylysh tili — basy kesilgennen keıin — 168 jyldan soń sóılep turdy. Taǵy da búkil ashý-yzasymen, búkil qaıǵy-qasiretimen, búkil ókinish-nalasymen, búkil órt-ójettigimen Erteńgi Urpaq kómeıimen til qatyp turdy. Tildi, kesý múmkin emes! Ony kesseń de kesilmeıdi! Kókirekteri men kómeılerine kórik basylyp jatqandaı aýyzdarynan ot lapyldaǵan aqyndar Mahambet rýhyna óz óleńderin baǵyshtap, sonan keıin jetkinshek urpaq birinen soń biri Mahambet óleńderin túıdektetip jatqan kezde, tý jelkemizdegi Mahambettiń dýlyǵa-kúmbezi de aspannan túsken alyp qońyraýǵa aınalyp kúńirene kúmbirlep óleń oqyp turǵandaı boldy. Ol óleń sol sátte mynaý aryndy aqyndarǵa, óleńderin kókirekterine quıyp osynaý urpaqqa arnaǵandaı.

Aý, qyzǵysh qus, qyzǵysh qus,
El qoryǵan men edim,
Men de aıyryldym elimnen.
Kól qoryǵan sen ediń
Sen de aıyryldyń kólińnen.

Mahań myna alqalaǵan topqa muńyn shaǵyp, nalasyn tógip, ózegin órtep bara jatqan ókinishin jetkizgendeı. Endi sender, «El qoryǵan men edim» dep ótken shaqtyń ókinishimen emes, «El qoryǵan menmin» dep kókirekterińdi kerip, bastaryńdy shalqaq ustap, mártebelerińdi ósirip, mereılerińdi asyryp, qynaptan sýyrylǵan qylyshtaı jarqyldap sóıleńder dep turǵandaı.

Alla taǵala soǵan jazsyn!

---