InfoHub Logo

Panoramalyq sabaq (8 synyp)
Taqyryby: «Eldi qorǵaý - tildi qorǵaý».
Sabaqtyń maqsaty:
1. Eldi qorǵaý taqyrybyna jan - jaqty túsinik berip, mátinniń basty mańyzdysyn beligilep, tapsyrmalar arqyly taqyryptyń mazmunyn ashý, jattyǵýlar arqyly sózdik qoryn baıytý.
2. Qazaq tiline tán dybystardyń dybystyq quramynyń aıtylýyn, jazylýyn praktıkalyq jolmen meńgertý.
3. Halyq pedagogıkasyna mán berý. Tildi súıý, dáripteý, logıkalyq oılaý deńgeıine kóterý. Til damytý.
Sabaqtyń urany: Qazaq tilim – ana tilim, ardaǵym!
qoldanylatyn kórnekti quraldar:
1. plakat
2. sabaqtyń strýktýrasy belgilengen plakat.
3. memlekettik tildi bilý - ómir talaby atty (býklet)
Uıymdastyrý kezeńi: (2 - 3 mın.)
Sabaqtyń barysy: Ánurandy hormen aıtamyz.
1. Til damytý.
1) Qazir qaı sabaq?
Qazir qazaq tili sabaǵy.
2) Ultyń kim?
Meniń ultym nemis, orys, qazaq, tatar t. b...
3) Jyldyń qaı mezgili?
Kúz mezgili.
4) Kúz aılaryn atashy?
Kúz aılary: qyrkúıek, qazan jáne qarasha.
5) Búgin qazannyń neshesi?
Búgin qazannyń on toǵyz Qazaqstanda óte úlken máni zor kezeń bolyp otyr «Qazaqstan - 2030» strategıalyq baǵdarlamasynda barlyq Qazaqstandyqtardyń ósip - órkendeýi, qaýipsizdigi jáne ál - aýqatyn arttyrýǵa arnalǵan jospar berilgen, mine sondyqtan da bizde óz úlesimizdi qosamyz dep oılaımyz. Qazaqtyń tarıhynda "elim" degen erler az bolmaǵan. Sebebi, sender bolashaq elimizdiń azamaty men azamatshalarsyńdar. Elbasymyzdyń bergen jarlyǵy boıynsha 21 - shi tamyzdan 27 - shi qyrkúıek aralyǵy «Tilder» merekesi dep jarıalandy. Endi úı tapsyrmasyn tekserip óteıik. Ótken sabaqta til týraly óleńderdi mánerlep oqyǵanbyz. Endi úıge berilgen eki óleńdi «Qazaq tili», «Ana tili» óleńderin jatqa aıtamyz.

Qazaq tili. Avtory S. Óteýlıeva.
Qazaq tilim – saıaalaǵan nur baǵyn,
Qazaq tilim – ana tilim, ardaǵym.
Sen arqyly jetip jatyr ómirge,
Jan syrlarym, tilegim, bar armanym.
Ómir syryn uqtyrdyń ár adamǵa,
Dediń taǵy: «Shattan, oılan, adymda!» -

Ana tili. Avtory Q. Myrzalıev.
Ana tiliń – bilip qoı,
Erkindigiń, teńdigin.
Ana tiliń – bilip qoı,
Maqtanyshyń, eldigiń,
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilindi qurmette!

Jańa sózder: (plakatta).
El qorǵaýshylar jaıynda tapsyrmalar/úlestirmeli /.
Elim, jerim degen batyrlar jaıynda maqal - mátelder ár deńgeıde oryndalady.
Sabaqtyń strýktýrasy belgilengen plakat boıynsha jumys júrgizemiz.
A) jumbaqtar
B) kim bilgish?
V) jańyltpashtar
G) maqal - mátelder
D) kim alǵyr?
E) bilim aıaldamasy.

Kim bilgish? Oıyny.
Bul saıys balalardyń alǵyrlyǵyn, tapqyrlyǵyn, oılaǵyshtyǵyn baıqaý. Qazaq eliniń oqymysty, elin, jerin qorǵaýshylary, bilimdi azamattary kimder?
Ata meken týǵan jer -
Kir - konyńdy jýǵan jer.
Kindigińdi kesken jer,
Kisi bolyp ósken jer degendeı, qazaq halqynyń ataqty bir týar atalarymyzdy bilemiz be eken?
1. Mirjaqyp Dýlatov kim?
2. Ahmet Baıtursynov kim?
3. Maǵjan Jumabaev kim?
4. Shákárim Qudaıbergenov kim?
5. Júsipbek Aımaýytov kim?

Ótken sabaqpen baılanys. Logıkalyq jikteý

Jekeshe
1. Men oqýshymyn -------------- 1. Men batyrmyn
2. Sen oqýshysyń ---------- 2. Sen batyrsyń
Siz oqýshysyz ------------- Siz batyrsyz
3. Ol oqýshy -------------- 3. Ol batyr

Kópshe
1. Biz oqýshymyz ------------- 1. Biz batyrmyz
2. Sender oqýshysyńdar ------------ 2. Sender batyrsyńdar
Sizder oqýshysyzdar ------------- Sizder batyrsyzdar
3. Olar oqýshylar ----------------- 3. Olar batyrlar.
. Til taqyrybyna jumbaqtar:
Jumbaqtar:
1. Árbir sózi – asyl,
Árbir sózi – marjan.
Atyn jyrǵa qosyp,
Qurmetteıdi bar jan.
(kitap).
2. Tili joq,
Aqyl – keńes beredi. (kitap).
Jańa sózder: árbir sózi – kajdoe slovo
marjan – korall
asyl – dragosennost
jyrǵa qosyp – v pesnáh poıýt
bar jan – vse lúdı
aqyl keńes – sovety
qurmetteıdi – ývajaıýt, senát, pochıtaıýt
1. Daýystap, mánerlep oqımyz
2. Maǵynasyna baılanysty aýdaramyz
3. Kitap degen – knıga
Sıtýasıalyq jaǵdaıda keltirip
- Mynaý kitap
- Kitap qaıda jatyr?
- Kitap partada jatyr.
Mn. ch. Kóptik jalǵaý.
- Mynalar kitaptar
- Kitaptar qaıda jatyr?
- Kitaptar partada jatyr.
Kitap sózi. Jatys septiginde jalǵaýy qalaı bolady?
Suraq qoıamyz: nede?
Kitapta.
Mysaly: Barlyq bilim kitapta.
Kim bilgish? Oıyny. Bul saıys balalardyń alǵyrlyǵyn, tapqyrlyǵyn, oılaǵyshtyǵyn baıqaý.

Tamasha adamdar ómirinen:
1. Mirjaqyp Dýlatov kim?
Ol qoǵam qaıratkeri, aqyn, tuńǵysh romanısi, Torǵaı oblysynyń (qazirgi Qostanaı oblysy) Saryqopa degen jerinde týǵan.
2. Ahmet Baıtursynov kim?
İri ǵalym, qazaq tili biliminiń atasy, týrkolog, ádebıet zertteýshi, daryndy aqyn - aýdarmashy, talantty pedagog. Torǵaı oblysy, Torǵaı ýezinde týǵan.
3. Maǵjan Jumabaev kim?
Ol iri tulǵa, aqyn, aýdarmashy.
4. Shákárim Qudaıberdıev kim?
Ol Túrkestan ólkesindegi
Ol ǵulama adamdardyń biri. Kóptegen poema, óleńder jazǵan adam.
5. Júsipbek Aımaýytov kim?
Ol belgili aqyn, aýdarmashy, dramatýrg.

V) Jańyltpashtar.
1. Ushqysh jaqsyma?
Úsh qus jaqsyma?
Ushqyq ta jaqsy.
Úsh qus ta jaqsy.

1) Mánerlep daýystap oqımyn.
2) Til damytý, este saqtaý qabiletin arttyrý úshin qaıtalatyp birneshe ret oqımyz.
3) Aýdaramyz.
Ushqysh – lechık
Bul ushqysh.
Ushqysh qaıda ushady?
Ushqysh áýede ushady.
Bular ushqyshtar.
Ushqyshtar qaıda ushady?
Ushqyshtar áýede ushady. t. b Aqyn dep kimdi aıtamyz?

G) Maqal – mátelder.
Ómir – úlken mektep.
Jızn – samaıa lýchshaıa shkola.
Ómirdiń ózi – uly ustaz.
Jızn – ýchıtel mýdryı.

D) Kim alǵyr? oıyny.
1. Qazaq tiline tán neshe dybys bar?
Qazaq tiline tán 9 dybys bar. Olar: Á, Ǵ, Q, Ń, Ó, U, Ú, İ, H;
2. Qandaı ulttyq oıyndar bilesińder?
Ulttyq oıyndar: teńge alý, aqsúıek, oramal tastaý, asyq oınaý, toǵyz qumalaq.
Bir ulttyq oıyndy áńgimelep ber.
Qorytyndysy: Baǵalaý oqýshylardy. (2 mın.)
Úıge tapsyrma: (2 mın.). «Eldi qorǵaý - tildi qorǵaý» esse jazý

Astana qalasy №43 orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi:
Rústemova Bıbijan Myrzashqyzy