Dıplomdyq jumys. Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrý
DIPLOMDYQ JUMYS
Taqyryby: Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrý.
Mazmuny
Kirispe................ 3
1 Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrýdyń teorıalyq negizderi
1. 1 Mektep jasyna deıingi balalardyń dúnıetanymyn qalyptastyrýdyń psıhologıalyq - pedagogıkalyq negizderi....... 7
1. 2 Qazaq balalar fólklory – mektep jasyna deıingi balalardyń dúnıetanymyn qalyptastyrý quraly.................... 15
2 Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrýdyń pedagogıkalyq sharttary
2. 1 Mektep jasyna deıingi balalar dúnıetanymyn is - áreket ústinde ádebıettiń usaq janrlary arqyly qalyptastyrýdyń ádis - tásilderi.................................... 33
2. 2 Pedagogıkalyq eksperımentti uıymdastyrý jáne onyń nátıjeleri.................................................................... 46
Qorytyndy........................................................................................................... 58
Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi..................................................................... 59
Kirispe
Zertteýdiń kókeıtestiligi: Qazirgi qoǵamda bolyp jatqan áleýmettik - ekonomıkalyq jáne saıası jahandyq ózgerister jańa urpaqty oqytý men tárbıeleý isine úlken talaptar qoıyp otyrǵany barshaǵa málim. Elimizdiń táýelsizdikke qol jetkizip jańa qarqynmen damýy urpaq tárbıesinde ulttyq dástúrlerimizdi ulyqtap, óz ana tilimizdi qurmettep, onyń qýat - qaınaryn paıdalanýǵa jol ashty.
Táýelsiz Qazaqstannyń bilim berý júıesindegi tárbıe jumysyn retteıtin birinshi tujyrymdamalyq qujat 1995 jyly qabyldanǵan «Mektep jasyna deıingi jáne mektep jasyndaǵy balalardy tárbıeleý tujyrymdamasy» boldy. Onda tárbıe jumystarynyń maqsaty, ustanymy, mazmuny men tásilderi qarastyrylyp, otbasynyń tárbıelik potensıaly men mekteptiń tárbıe júıesine asa mándi kóńil bólindi. Qazir sodan beri 20 jyldan asa ýaqyt ótip, bul qujat búgingi kúni óziniń mısıasyn oryndady dep aıta alamyz[1].
Qazaqstan respýblıkasynyń «Bilim týraly» zańynda:... jeke tulǵanyń ulttyq jáne jalpy adamzattyq qundylyqtar, ǵylym men praktıka jetistikteri negizinde qalyptasýy, damýy jáne kásibı turǵyda jetilýi úshin jaǵdaılar jasaý – qajettiligi aıtylsa, osy Zańnyń İ bólimi 2 - babynda «Qazaq halqynyń mádenıeti men dástúr - saltyn oqyp - úırený úshin jaǵdaılar jasalýy qajet» - dep atap kórsetilip, halyqtyq mádenıettiń mańyzyna erekshe kóńil bólindi.
Bilim men tárbıe berý júıesiniń mádenı - etnıkalyq maqsatyn kózdegen osyndaı memlekettik qujattar aıasynda uzaq jyldar boıy eskerýsiz kelgen halyqtyq pedagogıka dástúrleri qaıta jańǵyryp, tárbıe salasynda erekshe mańyzǵa ıe bola bastady.
Memlekettiń áleýmettik - ekonomıkalyq damýy óz ultymyzǵa tán rýhanı, mádenı ómirdiń órkendeýinen kórinis taýyp, jas urpaqty salt - dástúrge, tilge, ulttyq ónerge, óz eliniń jáne álem halyqtanynyń tarıhyn qurmetteýge tárbıeleý, jaýapty da basty mindetter retinde sanalyp, júzege asyrylýda.
Qazaqstan Respýblıkasynyń etnıkalyq - mádenı bilim tujyrymdamasynda: «etnıkalyq - mádenı jáne memlekettik sáıkestilikke bilim berý júıesi arqyly barynsha tıimdi qol jetkizýge bolady. Bilim berý – ulttyq sapany qalyptastyrýdyń, mádenı - tildik múddelerdi júzege asyrýdyń quraly esebinde mynadaı basty tórt fýnksıany atqarýǵa tıis:
- taratýshylyq (etnıkalyq - ulttyq qoǵamdastyqtyń tutastyǵy men jańǵyrýyn qamtamasyz etý);
- damytýshylyq (ulttyq sanany qalyptastyrý jáne damytý);
- saralaýshylyq (adamnyń, etnıkalyq toptardyń ulttyq - mádenı qajettilikterin aıqyndaý);
- yntymaqtastyrýshylyq (mádenıetterdiń ózara birligin, ózara kirigýin, ózara baıytýyn, jeke tulǵanyń álemdik jáne ulttyq mádenıet júıesinde baılaýyn qamtamasyz etý)» – dep atap kórsetilgen.
Bilimdi adam ǵana tarıhı jáne mádenı dástúrlerdi ustana alady. Ol óziniń belgili bir qaýymdastyq pen halyqqa qatystylyǵyn sezinedi, onyń boıynda mádenı qajettilikter: adamgershilikke, oıly is - áreketke, sulýlyqqa, joǵary - rýhanı bastaýlarǵa qulshynys qalyptasady[2].
Ulttyq tálim - tárbıe berýdiń nátıjeliligi balabaqsha tárbıeshisinen bastap, bastaýysh mektep muǵalimniń pedagogıkalyq qyzmetiniń dárejesimen aıqyndalady. Sondyqtan bolashaq balabaqsha tárbıeshisi men bastaýysh mektep muǵalimderi halyqtyń ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan tálim - tárbıe tájirıbesin tıimdi paıdalaný máselesin basty nazarǵa alǵany durys dep oılaımyz.
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim týraly» Zańynyń (2007j) 15 - babynda Mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń jalpy bilim beretin oqý baǵdarlamalary aıqyndalǵan. Onda:
1. Mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń jalpy bilim beretin oqý baǵdarlamalary is - áreket túrleriniń mektep jasyna deıingi balalar úshin erekshelikterin eskere otyryp, mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń memlekettik jalpyǵa mindetti standartynyń negizinde ázirlenetindigi;
2. Mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń jalpy bilim beretin oqý baǵdarlamalarynda «... ár balanyń talabyn, beıimdiligin, qabilettiligin, daryndylyǵyn iske asyrýǵa jáne onyń damý erekshelikteri men densaýlyq jaǵdaıyn eskere otyryp, dara ádis negizinde ony bastaýysh bilim berýdiń bilim berý baǵdarlamasyn meńgerýge daıarlaýǵa baǵdarlanady» – dep aıtyldy[3].
Qazaqstan Respýblıkasynda bilim berýdi damytýdyń 2011 - 2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasynyń talaptaryna saı jáne qazirgi kezeń ózgeristerine oraı halyqqa bilim berý júıesinde balaǵa óz ultynyń mádenıetin ıaǵnı, halyqtyń baǵzy zamandardan beri qoldanyp kele jatqan tárbıe qundylyqtaryn meńgertý talaby qoıylyp otyr. Atalmysh baǵdarlamada:
« - memlekettik tildi oqytýdyń ınfraqurylymy eleýli túrde keńeıdi: qazaq tilinde oqytatyn balabaqshalar - 1178 (2001 jylmen salystyrǵanda 876 - ǵa ósken), mektepter - 3821 (2001 jylmen salystyrǵanda 173 - ke artty), 101 memlekettik tildi oqytý ortalyǵy quryldy;» delinedi[4].
Osy memlekettik qujattarmen qosa, 1999 jyly jaryq kórgen «Balbóbek» baǵdarlamasy da qazaq balabaqshalarynyń baǵdarlamasyn aıqyndap berdi. Olaı bolsa, qazaq balalar baqshasynda halyq aýyz ádebıeti usaq janrlary sanamaq, jańyltpash, mazaqtamalardyń balalardyń dúnıetanymdyq kózqarasyn qalyptastyrýdaǵy róli jaıly, onyń tálim - tárbıelik mańyzy týraly aıtý, onyń tárbıe júıesindegi qundylyqtaryn zertteý búgingi kúnniń ózekti máselesi bolyp qala bermek. Ulttyq dúnıetanymnyń arqaýy bolyp tabylatyn halyq taǵylymynyń mán - mańyzy men shyǵarmashylyq murasyn zertteýdiń negizgi halyq etnopedagogıkasynyń tálimdik taǵylymdary, qundy ıdeıalary, ádis - tásilderi, amal - joldary, quraldary arqyly júzege asyrylady. Zerttelip otyrǵan máseleniń ádistemelik negizin dáleldeýde kóptegen zertteýshi ǵalymdardyń eńbekteri, balabaqsha tárbıeshileriniń ozyq tájirıbeleri, sońǵy aqparat málimetteri, ǵalamtor materıaldary paıdalanylady.
Mektep jasyna deıingi balalardyń dúnıetanymyn qalyptastyrý máselesi alys - jaqyn sheteldik ǵalymdar tarapynan 20 - 30 jyldardan bastap - aq zerttele bastaǵan. Sol jyldary E. I. Vodovozova (1913), N. K. Krýpskaıa (1917), E. I. Tıheeva (1928), L. K. Shlegerdiń (1930) birqatar pedagogıkalyq eńbekteri jaryq kórgen.
Ǵylymı jumystarǵa sholý jasap, balanyń dúnıetanymyn damytý máselesine toqtalǵan kezde, negizinen TMD elderi ǵalymdarynyń eńbegine júginýge týra keledi. Sebebi sońǵy jyldarǵa deıin (1950 - 60 jyldar) Qazaqstanda tikeleı bul máselemen shuǵyldanǵan ǵalymdar bolmaǵan deýge bolady. Oǵan sebep, odaq kólemindegi barlyq balabaqshalar orys balabaqshalarynyń baǵdarlamalaryn aýdaryp, sondaǵy talap - tilekterdi júzege asyrý maqsatymen ǵana shektelip otyrǵandyqtan, ádistemelik eńbekter de aýdarma qalpynda qalyp keldi.
Desek te, qazaq mektepterinde halyq aýyz ádebıeti janrlarynyń tárbıe quralyna aınalýy keńes dáýiriniń alǵashqy jyldarynan bastap - aq qolǵa alynǵanyn bilemiz. Onyń aıǵaǵy birinshiden, 19918 - 29 jyldar aralyǵynda balalar ádebıeti qalyptasqan bolsa, 1932 jyly S. Seıfýllın qurastyryp, Qyzylordada basylǵan Qazaq ádebıeti oqýlyǵyna «Qobylandy batyr» jyrynan «Taıbýryldyń shabysy» úzindisi engizilgen.
Keńestik dáýirdiń sońǵy jyldaryna taıaý balalar baqshasyna arnalyp jazylǵan birqatar qazaqstandyq ǵalymdardyń zertteý eńbekteri jarıalanyp, boı kórsete bastady. Olardyń qatarynda Sh. Ahmetov, Q. Shonazarov, A. Meńjanova, B. Baımuratova, Á. Ámirova, T. Levchenko, M. Sátimbekova, Q. Meńdaıaqova t. b. eńbekteri bar.
Zertteý máselesi salasynda jaryq kórgen birshama zertteýlerge jasaǵan taldaý barysy mektep jasyna deıingi balalar dúnıetanymyn qalyptastyrýda óz ultymyzdyń ulttyq qundylyqtarymen tolyqtyrýdyń áli de bolsa olqy tustary bar ekenin baıqatty. Biz soǵan baılanysty óz zertteýimizdi « Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrý» dep atadyq.
Zertteýdiń maqsaty: Qazaq balabaqshalarynyń balǵyndaryna ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrýdyń ádis - tásilderin ǵylymı turǵyda negizdeý.
Oryndaǵan Aralbaeva Rıta
Ǵylymı jetekshisi
fıl. ǵ. k., aǵa oqytýshy: Ábdirazaqov Q.
Dıplomdyq jumys. Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrý. júkteý
Taqyryby: Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrý.
Mazmuny
Kirispe................ 3
1 Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrýdyń teorıalyq negizderi
1. 1 Mektep jasyna deıingi balalardyń dúnıetanymyn qalyptastyrýdyń psıhologıalyq - pedagogıkalyq negizderi....... 7
1. 2 Qazaq balalar fólklory – mektep jasyna deıingi balalardyń dúnıetanymyn qalyptastyrý quraly.................... 15
2 Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrýdyń pedagogıkalyq sharttary
2. 1 Mektep jasyna deıingi balalar dúnıetanymyn is - áreket ústinde ádebıettiń usaq janrlary arqyly qalyptastyrýdyń ádis - tásilderi.................................... 33
2. 2 Pedagogıkalyq eksperımentti uıymdastyrý jáne onyń nátıjeleri.................................................................... 46
Qorytyndy........................................................................................................... 58
Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi..................................................................... 59
Kirispe
Zertteýdiń kókeıtestiligi: Qazirgi qoǵamda bolyp jatqan áleýmettik - ekonomıkalyq jáne saıası jahandyq ózgerister jańa urpaqty oqytý men tárbıeleý isine úlken talaptar qoıyp otyrǵany barshaǵa málim. Elimizdiń táýelsizdikke qol jetkizip jańa qarqynmen damýy urpaq tárbıesinde ulttyq dástúrlerimizdi ulyqtap, óz ana tilimizdi qurmettep, onyń qýat - qaınaryn paıdalanýǵa jol ashty.
Táýelsiz Qazaqstannyń bilim berý júıesindegi tárbıe jumysyn retteıtin birinshi tujyrymdamalyq qujat 1995 jyly qabyldanǵan «Mektep jasyna deıingi jáne mektep jasyndaǵy balalardy tárbıeleý tujyrymdamasy» boldy. Onda tárbıe jumystarynyń maqsaty, ustanymy, mazmuny men tásilderi qarastyrylyp, otbasynyń tárbıelik potensıaly men mekteptiń tárbıe júıesine asa mándi kóńil bólindi. Qazir sodan beri 20 jyldan asa ýaqyt ótip, bul qujat búgingi kúni óziniń mısıasyn oryndady dep aıta alamyz[1].
Qazaqstan respýblıkasynyń «Bilim týraly» zańynda:... jeke tulǵanyń ulttyq jáne jalpy adamzattyq qundylyqtar, ǵylym men praktıka jetistikteri negizinde qalyptasýy, damýy jáne kásibı turǵyda jetilýi úshin jaǵdaılar jasaý – qajettiligi aıtylsa, osy Zańnyń İ bólimi 2 - babynda «Qazaq halqynyń mádenıeti men dástúr - saltyn oqyp - úırený úshin jaǵdaılar jasalýy qajet» - dep atap kórsetilip, halyqtyq mádenıettiń mańyzyna erekshe kóńil bólindi.
Bilim men tárbıe berý júıesiniń mádenı - etnıkalyq maqsatyn kózdegen osyndaı memlekettik qujattar aıasynda uzaq jyldar boıy eskerýsiz kelgen halyqtyq pedagogıka dástúrleri qaıta jańǵyryp, tárbıe salasynda erekshe mańyzǵa ıe bola bastady.
Memlekettiń áleýmettik - ekonomıkalyq damýy óz ultymyzǵa tán rýhanı, mádenı ómirdiń órkendeýinen kórinis taýyp, jas urpaqty salt - dástúrge, tilge, ulttyq ónerge, óz eliniń jáne álem halyqtanynyń tarıhyn qurmetteýge tárbıeleý, jaýapty da basty mindetter retinde sanalyp, júzege asyrylýda.
Qazaqstan Respýblıkasynyń etnıkalyq - mádenı bilim tujyrymdamasynda: «etnıkalyq - mádenı jáne memlekettik sáıkestilikke bilim berý júıesi arqyly barynsha tıimdi qol jetkizýge bolady. Bilim berý – ulttyq sapany qalyptastyrýdyń, mádenı - tildik múddelerdi júzege asyrýdyń quraly esebinde mynadaı basty tórt fýnksıany atqarýǵa tıis:
- taratýshylyq (etnıkalyq - ulttyq qoǵamdastyqtyń tutastyǵy men jańǵyrýyn qamtamasyz etý);
- damytýshylyq (ulttyq sanany qalyptastyrý jáne damytý);
- saralaýshylyq (adamnyń, etnıkalyq toptardyń ulttyq - mádenı qajettilikterin aıqyndaý);
- yntymaqtastyrýshylyq (mádenıetterdiń ózara birligin, ózara kirigýin, ózara baıytýyn, jeke tulǵanyń álemdik jáne ulttyq mádenıet júıesinde baılaýyn qamtamasyz etý)» – dep atap kórsetilgen.
Bilimdi adam ǵana tarıhı jáne mádenı dástúrlerdi ustana alady. Ol óziniń belgili bir qaýymdastyq pen halyqqa qatystylyǵyn sezinedi, onyń boıynda mádenı qajettilikter: adamgershilikke, oıly is - áreketke, sulýlyqqa, joǵary - rýhanı bastaýlarǵa qulshynys qalyptasady[2].
Ulttyq tálim - tárbıe berýdiń nátıjeliligi balabaqsha tárbıeshisinen bastap, bastaýysh mektep muǵalimniń pedagogıkalyq qyzmetiniń dárejesimen aıqyndalady. Sondyqtan bolashaq balabaqsha tárbıeshisi men bastaýysh mektep muǵalimderi halyqtyń ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan tálim - tárbıe tájirıbesin tıimdi paıdalaný máselesin basty nazarǵa alǵany durys dep oılaımyz.
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim týraly» Zańynyń (2007j) 15 - babynda Mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń jalpy bilim beretin oqý baǵdarlamalary aıqyndalǵan. Onda:
1. Mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń jalpy bilim beretin oqý baǵdarlamalary is - áreket túrleriniń mektep jasyna deıingi balalar úshin erekshelikterin eskere otyryp, mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń memlekettik jalpyǵa mindetti standartynyń negizinde ázirlenetindigi;
2. Mektepke deıingi tárbıe men oqytýdyń jalpy bilim beretin oqý baǵdarlamalarynda «... ár balanyń talabyn, beıimdiligin, qabilettiligin, daryndylyǵyn iske asyrýǵa jáne onyń damý erekshelikteri men densaýlyq jaǵdaıyn eskere otyryp, dara ádis negizinde ony bastaýysh bilim berýdiń bilim berý baǵdarlamasyn meńgerýge daıarlaýǵa baǵdarlanady» – dep aıtyldy[3].
Qazaqstan Respýblıkasynda bilim berýdi damytýdyń 2011 - 2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasynyń talaptaryna saı jáne qazirgi kezeń ózgeristerine oraı halyqqa bilim berý júıesinde balaǵa óz ultynyń mádenıetin ıaǵnı, halyqtyń baǵzy zamandardan beri qoldanyp kele jatqan tárbıe qundylyqtaryn meńgertý talaby qoıylyp otyr. Atalmysh baǵdarlamada:
« - memlekettik tildi oqytýdyń ınfraqurylymy eleýli túrde keńeıdi: qazaq tilinde oqytatyn balabaqshalar - 1178 (2001 jylmen salystyrǵanda 876 - ǵa ósken), mektepter - 3821 (2001 jylmen salystyrǵanda 173 - ke artty), 101 memlekettik tildi oqytý ortalyǵy quryldy;» delinedi[4].
Osy memlekettik qujattarmen qosa, 1999 jyly jaryq kórgen «Balbóbek» baǵdarlamasy da qazaq balabaqshalarynyń baǵdarlamasyn aıqyndap berdi. Olaı bolsa, qazaq balalar baqshasynda halyq aýyz ádebıeti usaq janrlary sanamaq, jańyltpash, mazaqtamalardyń balalardyń dúnıetanymdyq kózqarasyn qalyptastyrýdaǵy róli jaıly, onyń tálim - tárbıelik mańyzy týraly aıtý, onyń tárbıe júıesindegi qundylyqtaryn zertteý búgingi kúnniń ózekti máselesi bolyp qala bermek. Ulttyq dúnıetanymnyń arqaýy bolyp tabylatyn halyq taǵylymynyń mán - mańyzy men shyǵarmashylyq murasyn zertteýdiń negizgi halyq etnopedagogıkasynyń tálimdik taǵylymdary, qundy ıdeıalary, ádis - tásilderi, amal - joldary, quraldary arqyly júzege asyrylady. Zerttelip otyrǵan máseleniń ádistemelik negizin dáleldeýde kóptegen zertteýshi ǵalymdardyń eńbekteri, balabaqsha tárbıeshileriniń ozyq tájirıbeleri, sońǵy aqparat málimetteri, ǵalamtor materıaldary paıdalanylady.
Mektep jasyna deıingi balalardyń dúnıetanymyn qalyptastyrý máselesi alys - jaqyn sheteldik ǵalymdar tarapynan 20 - 30 jyldardan bastap - aq zerttele bastaǵan. Sol jyldary E. I. Vodovozova (1913), N. K. Krýpskaıa (1917), E. I. Tıheeva (1928), L. K. Shlegerdiń (1930) birqatar pedagogıkalyq eńbekteri jaryq kórgen.
Ǵylymı jumystarǵa sholý jasap, balanyń dúnıetanymyn damytý máselesine toqtalǵan kezde, negizinen TMD elderi ǵalymdarynyń eńbegine júginýge týra keledi. Sebebi sońǵy jyldarǵa deıin (1950 - 60 jyldar) Qazaqstanda tikeleı bul máselemen shuǵyldanǵan ǵalymdar bolmaǵan deýge bolady. Oǵan sebep, odaq kólemindegi barlyq balabaqshalar orys balabaqshalarynyń baǵdarlamalaryn aýdaryp, sondaǵy talap - tilekterdi júzege asyrý maqsatymen ǵana shektelip otyrǵandyqtan, ádistemelik eńbekter de aýdarma qalpynda qalyp keldi.
Desek te, qazaq mektepterinde halyq aýyz ádebıeti janrlarynyń tárbıe quralyna aınalýy keńes dáýiriniń alǵashqy jyldarynan bastap - aq qolǵa alynǵanyn bilemiz. Onyń aıǵaǵy birinshiden, 19918 - 29 jyldar aralyǵynda balalar ádebıeti qalyptasqan bolsa, 1932 jyly S. Seıfýllın qurastyryp, Qyzylordada basylǵan Qazaq ádebıeti oqýlyǵyna «Qobylandy batyr» jyrynan «Taıbýryldyń shabysy» úzindisi engizilgen.
Keńestik dáýirdiń sońǵy jyldaryna taıaý balalar baqshasyna arnalyp jazylǵan birqatar qazaqstandyq ǵalymdardyń zertteý eńbekteri jarıalanyp, boı kórsete bastady. Olardyń qatarynda Sh. Ahmetov, Q. Shonazarov, A. Meńjanova, B. Baımuratova, Á. Ámirova, T. Levchenko, M. Sátimbekova, Q. Meńdaıaqova t. b. eńbekteri bar.
Zertteý máselesi salasynda jaryq kórgen birshama zertteýlerge jasaǵan taldaý barysy mektep jasyna deıingi balalar dúnıetanymyn qalyptastyrýda óz ultymyzdyń ulttyq qundylyqtarymen tolyqtyrýdyń áli de bolsa olqy tustary bar ekenin baıqatty. Biz soǵan baılanysty óz zertteýimizdi « Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrý» dep atadyq.
Zertteýdiń maqsaty: Qazaq balabaqshalarynyń balǵyndaryna ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrýdyń ádis - tásilderin ǵylymı turǵyda negizdeý.
Oryndaǵan Aralbaeva Rıta
Ǵylymı jetekshisi
fıl. ǵ. k., aǵa oqytýshy: Ábdirazaqov Q.
Dıplomdyq jumys. Mektep jasyna deıingi balalarǵa ádebıettiń usaq janrlaryn úıretý arqyly dúnıetanymyn qalyptastyrý. júkteý
You Might Also Like
