InfoHub Logo

Ol jınalystan kóńilsiz qaıtty. Álginde Kókshetaýdyń bas-aıaǵyna jınalǵan dúıim jurt aldyna buny jalǵyz shyǵaryp alyp, keýdesine orden qadaǵan qýanyshyn da sezip kele jatqan joq. Sol arada ol qýanǵannan góri ishteı yńǵaısyzdanyp bitti. Samaladaı sham sáýlesin jan-jaǵynan antalatyp qoıdy. Saltanatty saraıda ıin tiresip otyrǵan jurt nazary bir ózine aýyp, qoshemetshil jıynnyń qyzý soqqan alaqandary úıdi basyna kótere dúrildetip ala jónelgende, qysylshań jigit tipti ne istep, ne qoıǵanyn da bilmedi. Ter odan da, budan da ketti. Abdyrap aýzyna sóz de túspeı qoıdy. Qurǵap qala bergen tamaǵyn jibitkisi kep, qolyn álsin-álsin aldynda turǵan sýǵa soza beripti. Keıin ne aıttym dep qansha oılasa da, esine eshteńe túspedi. Aýzynan shyqqan sózder quddy áldeneden oqys úrkip, dúrkirep ushyp ketken torǵaıdaı. Sóziniń sońynda ol áıteýir erteden beri ýysynda ýmajdap turǵan eski kepkadan kózin alyp, tym-tyrys bolyp tyna qalǵan halyqqa: «Aldaǵy ýaqytta da aıanbaı eńbek etem», — depti.

Jurt, árıne, Áýten Qýandyqovtyń aıanbaı jumys isteıtinin biledi. «Jarqaıyń» fermasyn basqarǵanyna, mine, jeti jyldan asyp barady. Jylda egin pisken boıda mal fermasynyń taýqymetin balaly-shaǵaly áıeline qaldyryp, ózi kombaınǵa otyrady. Ótken jyly Qostanaıdyń ataqty kombaınshysy Sartaımen jarysqa tústi. Anaý-mynaý emes Sosıalısik Eńbek Eri. Abyroı bolǵanda bul jyly da ýádesin asyra oryndady. Eńbek degende bunyń aıanyp qalǵan jeri joq. Tek qana jurt aldynda, ne qara basqanyn qaıdam, eki aýyz sózdiń basyn qosyp aıta almaǵanyna jyny keledi. «Aldaǵy ýaqytta aıanbaı eńbek etem», — dedi-aý. Sóz bolǵanyńa. Jıyrma jyldan beri Kókshetaý dalasyna jaıqalyp shyǵatyn kól-kósir eginge qatar túsip júrgen dıqandardyń jeme-jemge kelgende janyn aıap qalǵan jeri bar ma edi. Egin oraǵy kezinde qaı kombaınshy ólip-tirilmeıdi?! Shtýrvaldy tas qyp ustaǵan qoly qarysqanda ári-beriden keıin ýysy jazylmaı qalatyny qaıda? Osy jurt ol kezde kúndiz kúlki, tún uıqyny umytady. Kókjıekke kóz asyryp jatqan ushy-qıyry joq mol astyqqa kombaınyn qatar salyp júrgen básekeles jigitter ólgenin bilmeıdi emes pe?! Úsh mezgil egin basyna ákelgen asty ishýge de ýaqyt taba almaıdy. Bıyl, tipti keremet súrgin boldy. Jaryqtyń ıesin aıtasyń, bıylǵy astyqty jurt beınetti belsheden keship júrip aldy ǵoı. Osyndaıda sınoptıkter de jurttyń záresin alady da júredi. Áýeli bes kúnnen keıin jańbyr jaýady dep qorqytty. Sonan soń jańbyrdyń aıaǵy qarǵa aınalady eken dep záre ushyrdy. Bular kombaınnan túspeı qoıdy. Baıaǵynyń basqarmalary qashan egin aıaqtalǵansha «Jumysqa shyǵyńdar» dep eki qoly jurttyń jaǵasynan ketpeı qoıady eken. Qazirgi halyq múlde basqa. Kolhoz basshylary qazir qaıta «Kishkene demalyńdar! Kóz ilindirip alyńdar!» dep shalǵaıǵa oratylyp júredi. Qyzý eńbekke qunyǵyp alǵan kombaınshylar sonda da qulaq aspaıdy. Biraq, qansha qasarysyp baqqanmen, kisi boıyndaǵy shydamdylyqtyń da shegi bar. Ásirese, áldeneshe kún qatarynan kirpik ilmegen kombaınshylar tań aldyndaǵy tátti uıqynyń kezinde talyqsyp ketip shtýrvaldan ushyp túsip jatady. Abúıir bolǵanda bul ózi uıqyǵa shydamdy. Qatar qurbylary qaljyńdasqanda «osy shirkin túıe sekildi uıqyǵa da tózimdi» dep kúletin-di. Áne bir joly astanadan jazýshy keldi. Bir-eki kún bunymen birge bolǵanda eki kózin almaı, júris-turysyn baqty da otyrdy. İsi aqyryn, qımyly baıaý. Júrisi sylbyr. Jaıshylyqta sóılegen sózi, istegen isi sonshalyq ish pystyratyn jýan sary jigittiń quıǵan qorǵasyndaı tórtbaq tulǵasynan túıe palýanǵa laıyq kúsh sezse de Kókshetaý oblysynyń keıingi úsh-tórt jylda egin orýda aldyna adam salmaı kele jatqan ataqty kombaınshysyna tán erekshe qasıet taba almaı qoıǵan sıaqty. Tús kezinde bular asqa otyra bergendi. Jazýshy kúlip: «Áýten qaraǵym, halyq aýzyndaǵy ańyzǵa qaraǵanda júırik attar jaıshylyqta boıyn jasyryp, qarabaıyr jaby sıaqtanyp turady deıtin...» dep sóziniń aıaǵyn buǵan tıgizip tuspaldaı bergen-di. Áýten dastarhannyń tómengi jaǵynda basyn baýyryna alyp otyrǵan qalpynan qozǵalmady. Esitpegen tárizdi. Jazýshy endi kúlip: «Tyń dalasynda talaı júırik bar ǵoı. Sonyń arasynan jyl saıyn sýyrylyp jalǵyz keletin de otyratyn syryńdy aıtshy» dedi. Úndemeıtin Áýtendi sóıletýge árqashan qushtar kisiler «aıt-aıt!» dep qaýmalaı bastady. Áýten: «Men qaıdan bileıin. Ol kezde, áıteýir ózim uıyqtamaımyn» dep jaýap bergen-di. Bul onyń adal shyny. Egin oraǵy kezinde qandaı qaıratty jigitter de bir jetiden keıin syr beredi. Tań aldynda uıqy qysqan kózi ýdaı ashyp, qarsy aldynda jarlanyp turǵan egin tóńkerile jazdap bara jatqan soń lajsyz toqtaıdy. Táltirektep basyp, kombaın janyna, egin arasyna qulaı ketedi. Áýten sol kezde de kóz ilmeıdi. Onyń kombaıny endi jalǵyz sartyldap, jarlanyp turǵan egin ishine jeke-dara kirip, tereńdep bara jatady.

Nesin aıtasyń, qara kúshke kelgende bul shirkinniń teńdesi joq. Baıaǵyda jalaq aıaq júgirip júrgen kezinde óziniń qatarlarynan bunyń qoly men aıaǵy jýan, jataǵan, tórtbaq denesi de quddy qorǵasynnan quıǵandaı nyǵyz bolatyn. Qaı balamen kúresse de, bunyń bir siltegeninen shyqpaıtyn. Soǵan qarap buny aýyldastary «Palýan bala» ataıtyn. Kisige qabaǵynyń astynan tunjyrap qaraıtyn sol jýan sary baladan jýan sary palýan shyqpasa da búginde ataqty kombaınshy shyqty!

Áýten basyna kelgen osy bir oıdan ishteı yńǵaısyzdanyp ketti. Ataqty bolam dep «azapqa» túsip júrgen joq pa?! Jınalys bolsa, jurt aldyna buny alyp shyǵady. Eki sózdiń basyn qosyp aıta almaıtyn tuıyqtyǵyn bile tura, basqa kisi quryp qalǵandaı, kóp ishinen buǵan sóz beredi. Saltanatty jınalystarda birde malshylar atynan quttyqtaý sóz tek osyǵan tıedi. Eńbek ozaty esebinde ónegeli tájirıbeńdi ortaǵa sal dep, keıde jas shopandardyń aldyna, keıde jas dıqanshylardyń aldyna súırelep alyp shyǵady.

Sonyń bárinde de Áýten keıin qansha oılasa da jurt aldynda jańa ne aıtqanyn esine túsire almaı dal bolady. Bir joly, tipti... báse, sol qaı jerde bop edi?..

Kolhoz ortalyǵynan shyqqaly beri aspaı-saspaı mań-mań basyp kele jatqan jigit osy arada kilt toqtady. Kózine basa kıip alǵan kepkasyn qolynyń syrtymen keıin ysyryp qoıdy. Jalpaq betinde bulshyq etteri bilemdenip turatyn aýyr júzin ol joǵary kóterip, sonaý surǵylt júdeý aspanǵa kóz salyp tur. Qansha kúnnen bermen qaraı teriskeıden soǵyp turǵan qara sýyq jel qazir de qatty. Qaı jaǵyna burylyp qarasa da kúz basynda soqa salyp jyrtyp tastaǵan záb qaraýytady. Egin oraǵy aıaqtala bergende túsken az ǵana kirbiń qardy qara daýyl áldeqashan úrip áketken. Tek jol jıegin óńirlep shyqqan Arqanyń boz kádebi sýyq jel astynda qaltyrap, dir-dir etedi. Jylda bul kezde myna jerlerde belýardan qar jatýshy edi. Bıyl ylǵal tapshy. Merziminen erte túsken sýyqtan qara jer tońqyldap qatyp qalypty. Kópten bergi qorqynysh Áýtenniń kóńiline qaıta oraldy. «Kelesi jyly astyq qalaı bolar eken» dep oılap tur.

Jasyratyny joq: Qazaqstan tyńy áli de bolsa tabıǵattan táýelsizdik ala almaı otyr. Qaısybir jyldary ylǵaldyń azdyǵynan der kezinde sebilgen egin túgel ónbeı qalǵan. Mıllıondaǵan gektar jerdi jyl basynan kól-kósir ǵyp jyrtyp tastap, kókke kózińdi tigip otyrǵanyń. Bul tyń ıgerý jolyndaǵy jurtty ázirshe dilgir ǵyp otyrǵan sharasyzdyqtan ǵana týǵan amalsyz qubylys bolýy da múmkin. Biraq sol ýaqytsha qubylystyń tym uzaqqa sozylyp ketpegeni durys edi-aý. Sibir ózenderi Qazaqstan dalasyna qaraı keri aǵady degen sóz bar. Ol kezde, nesin aıtasyń, bul eldiń qaǵanaǵy qarq bolar edi. Tyń ıgergen jerlerde ylǵaldylyq pen qunarlylyq turaqty qubylysqa aınalǵan jaǵdaıda ǵana turaqty ónimge qol jetedi. Ondaı kún týsa tyń ıgerýshilerdiń tirligi tabıǵattan birjolata táýelsizdik alyp, keleshekte tek sol kól-kósir dalaǵa jumsalǵan qarajat pen sińirgen eńbegine oraı ónim óndirip, astyq ındýstrıasyn úlken ǵylymı-ekonomıkalyq hám áleýmettik bıik sapaǵa shyrqatyp shyǵarar edi. Bul óńirdiń burynǵysy men búgingi tirligin bes saýsaǵyndaı biletin «Jarqaıyńnyń» kónekóz qarıalary shúkirlikti kóp aıtady. Jastar búgingi tańda qoly jetken tabystarǵa qanaǵat etpeı, árbir jınalys saıyn bir-birinen tek min izdep, kemshilik taýyp, nasyrǵa tıetin aýyr sózder aıtyp jatqanda, myna jaqta otyryp qarıalar kádimgideı qynjylady. Qudaıdyń qaharyn shaqyratyn kúpirlik is bolǵandaı kóredi. Olar qıt etse kolhozdyń ótkenin eske alyp: «Aý, aǵaıyndar-aý, 1937 jyly alǵash uıymdasqanda nebári eki myń gektar egistigimiz bolǵan edi ǵoı, — desedi. — Gektarynan ólip-talyp tórt sentnerdeı ǵana astyq alatynbyz. Sonda búkil kolhozdyń jyl saıyn alatyn ónimi segiz myń sentnerden aspaıtyn. Bala-shaǵaly dıqandardyń tirligine taq-tuq qana jetetin bolǵandyqtan, bul kolhoz úsh jylǵa úkimetke astyq tapsyrý josparynan bosatylǵan edi ǵoı. Al, endi qazir...»

Áýten keıingi jaqtan kelip qalǵan mashınaǵa jol berip, bir qaptalyna yǵysyp turdy. «Jarqaıyń» fermasynan ortalyqqa sút tapsyryp qaıtqan mashına eken. Tanys shofer bunymen qatarlasa bere toqtady.

— Otyr.

— Kete ber.

— Aý, jol alys... Qudaı aıdaǵandaı... bos mashına turǵanda...

Áýten úndemedi. Shofer júrip ketti. Japan dalada taǵy da jalǵyz qalǵasyn ol taǵy da ózin baýraǵan álgi oıdyń úzilgen jerin qaıta jalǵady. Bul kúnde ózderiniń kolhozy Kókshetaýdaǵy eń baı kolhoz bolǵanyn esine aldy. Keıingi kezde jyl saıyn mıllıon puttan astam astyq tapsyrady. Kolhoz ortalyǵyn kórerge kóz kerek. Mádenıet saraıy salyndy. Ondaı sáýletti keń saraı aýdan ortalyǵynda da joq bolǵandyqtan, qazir Chkalov aýdanynda salaýatty úlken jıyn bola qalsa osy kolhoz da ótetin bop júr. Shaldar árdaıym «Qudaıdyń bergeni emes de?» — dep ózderiniń ejelgi shúkirshiligine tartyp otyrady. Úndemeıtin Áýten buǵan ár kezde ishinen kúledi de qoıady. Munyń bári ózderiniń mańdaı terine malshynyp júrip, kún-tún qatqan qajyrly eńbekteriniń arqasynda ǵana qoldary jetken tabys.

Tyń ıgerý bastalǵanda bul toǵyz jasta edi. Sol jyly ol alǵash ret kómekshi bop kombaınǵa otyrdy. Áli esinde: jastyq pa, albyrttyq pa, áıteýir jaz boıy esin jyıa almaı tús kórgen kisideı tańyrqady da júrdi. Qansha aıtqanmen buryn qys qorada otyryp, jaz jylt etisimen kógildir taýlardyń kóz ushynda munartqan jap-jasyl dalaǵa kóship shyǵyp daǵdylanǵan maldy aýyldyń balasy emes pe?! Kóshpeli eldiń ǵumyr boıy qanyna sińip qalǵan etene kórinisi endi, mine, lezde-aq ǵaıyp boldy. Buryn darhan keń dalaǵa, qora-qora qoıǵa, úıir-úıir jylqyǵa úırengen qyr qazaǵy endi úıiniń irgesine soqa túskende shybyn jandary shyrqyrap qoıa berdi. Osynaý kól-kósir atamekennen aıaq basar jer qaldyrmaı, qaıda qarasa da qara qyrtysyn qoparyp, qaıta-qaıtalap soqa salyp jaqqanda, osy «Jarqaıyńnyń» shaldary túgil, bunyń ózi de birtúrli bolyp ketken-di.

Iá, bul qazaq dalasyn qatty ózgertken qubylys edi. Qara balanyń qarnyn toıdyrýdyń ǵana qamy emes, bul ózi saıyp kelgende, halqymyzdyń múmkindigi, rýhanı qaıta túleýinde óshpes iz qaldyrǵan úlken áleýmettik qubylys edi. Kúni keshegi qoıshy men jalshynyń balasy tyńnyń arqasynda júzdegen jańa mamandyqtarǵa ıe boldy. Qazirgi zamanǵy kúrdeli tehnıkanyń tilin meńgerdi. Sonyń biri anaý ataqty kombaınshy Erkin Bátenov. Bunan alty jas úlkendigi bar. Ekeýi de osy «Jarqaıyńnyń» jigitteri. Nebir aýzymen qus tistep júrgen qazirgi mańdaıaldy kombaınshylar osy Bátenovtiń baýyrynan shyqqan túlekter. Bátenovti ataqty kombaınshy Garrı Bekker de ustaz tutady. Al Erkin degende bunyń júregi erekshe soǵady. Onyń sebebi joq ta emes; keshe ǵana mektep partasynan shyqqan kók shybyq balany alǵash ret osy Erkin kombaınǵa otyrǵyzyp, shtýrvaldy qalaı ustaý kerek ekendigin úıretti. Sol kún, sol sátten bastap ustaz aǵa ózi urshyqtaı úıiretin kombaınnyń boıyndaǵy tetigin shákirt balanyń zerdesine quıyp, erinbeı-jalyqpaı úırete berdi, úırete berdi. Bir kezde ustaz aǵanyń dem berýimen shtýrvaldy kádimgideı júreksinip ustaǵan tórtbaq sary balanyń sońynan egin dalasyna alǵash ret ırektep túsken ala-qula izden bastalǵan ómiri búl kúnde biraz qyrqany artqa tastapty. Palýan bop kúreske túspegenine ókinbeıdi. Tyń ıgerýdiń birinshi kúninen bastalǵan attaı jıyrma jyldan bul óz basynan az kúresti keshirmepti. Kúrestiń aty kúres emes pe, bilek sybanyp túsken eńbek maıdanynyń saıystarynda bunyń jyqqan da, jyǵylǵan da kezi bopty. Biraq, áıteýir, jeńse de, jeńilse de, baıaǵy palýan deneli, jalpaq sary kúninen quıttaı da ózgermepti. Beınetten qashqan joq. Al, basqa túsken qıynshylyqqa qaıysqan joq. Ásirese, áne bir kókten tamshy tambaı bezerip alǵan qýańshylyq jyldary kóktemeı jatyp kúıip ketken egindi kórgende ózderiniń aǵyl-tegil ter tókken uly eńbegi esh bolyp, zaıa ketkenine jany kúızelip tursa da, syr berip, syrtyna sóz shyǵaryp kórgen emes. Ne de bolsa ishinde. Arǵy jaǵynda ashshy ózegi kúıip bara jatsa da úndemedi. Endi bir jyldary qara qyrtys quıqasyn túbine deıin qoparyp tastaǵan egistik jerdi órtteı aptap ystyq soqqanda tula boıyndaǵy bar nárin syǵyp alyp, qunarynan aırylǵan kúldeı qara topyraq keń aspandy torlap ketti.

Ásirese, irgeles Pavlodar oblysynyń ústinen qara daýyl kóz ashtyrmaı urdy da turdy. Júzdegen gektar egistik topyraq astynda qaldy. Jel úp etse, burqyrap ushyp ala jóneletin kúldeı qara topyraq jer dúnıeni basyp alǵanda úıindi astynan dán alǵan, basy qyltıyp kele jatqan egin sabaqtary quddy kómek surap qol sozǵan bala qolyndaı bop aıanysh shaqyrǵanda ómirde jylap kórmegen jigit kózine jas aldy.

Iá, tarıhta buryn-sońdy bolmaǵan árbir uly istiń jeńiske jeter joly árqashan da qıyndyqqa túsken. Adamzattyń jıyrmasynshy ǵasyrdaǵy eń uly erlikteriniń biri -mıllıondaǵan gektar tyń jerlerdi ıgerip, halyq ıgiligine tutyný da op-ońaı júzege asa qoımapty. Osy jyldary jalpaq sary jigit te jármeńke bazaryn aralaǵandaı shat-shadyman jıyn-toıdy dýmandatyp, qyzyq keship júrmepti. Jıyrma jyldan beri tyń shejiresiniń talaı syn saǵattaryn óz kózimen kórip, óz basynan keshirip, ystyq-sýyǵyna kýá boldy. Tyń shejiresi — óz shejiresi. Tyń jyry — óz jyry.

Dıqandar men ǵalymdar tyń ólkesiniń bolashaǵyn saqtap qalý úshin aıanbaı kúresip júr. Akademık Baraev jetekshilik etetin Shortandydaǵy Búkilodaqtyq astyq sharýashylyǵy ınstıtýty qıyn kezde qolma-qol ádis tapty. Osy ınstıtýt birinshi bolyp jyrtylǵan jerdiń qunarly, sońyraǵy kúni daýyl soqsa da burqyrap ushpaı, óz boıynda qalatyn ádisti júzege asyrdy. Sol arqyly erozıaǵa qarsy kúrestiń jańa bir agrotehnıkalyq júıesi jasaqtaldy. Bul, sóz joq, Qazaqstan dıqandarynyń eginshilik tarıhynda buryn-sońdy elimizde bolyp kórmegen asa mańyzdy jańalyǵy edi.

Sóıtip, tyń aspany da birjolata tazardy. Tyń sharýashylyqtarynda árbir jekelegen ozat sharýashylyqtar egin ónimdiligin arttyrýda joǵary kórsetkishterge ıe bolyp júr. Ataqty Mıhaıl Dovjık árbir gektardan únemi jıyrma sentnerden ónim alady. Qazaqstan tyńynyń qaı sharýashylyǵy da túbinde bul kórsetkishke jetýge tıis. Áýten elimizdi astyqqa belshesinen batyryp ketken keıingi eki jyldy esine alady. Sol, sol eken kókiregin qýanysh kernep, kúlimdep qoıa bergen kózin kók júzine tigip tur. Jańaǵynyń arasynda ǵana túıdek-túıdek bop tutasyp qalǵan sýyq sur bulttan jaqsy nyshandy baıqasa da, osy qazir oıy basqa jaqta. Jaıshylyqta anaý-mynaýǵa selt ete qoımaıtyn zil batpan kóńili jańaǵy jınalystan keıin tolqyp ketti me, keshegi kóshpeli aýyldyń balasyn myna mıdaı jazyq dala tynyshtyǵy terbep, qaı-qaıdaǵyny esine salyp kele me, ol áıteýir, kózi túskenniń bárinen keshegi kúni tyń astyǵy úshin jantalasqan uly kúrestiń izin kóredi. Osy jerden jylma-jyl alǵan ónimdi bir túıir dánine deıin dálme-dál ólsheıtin aspap bar. Al, tyń ıgergen jıyrma jyl boıy osy jerlerge dıqan baba tókken ashshy terdi ólshen kórer me edi? Basyna oqys kelgen osy bir tosyn suraqqa ol tańyrqaǵandaı bolyp, jol kóbeligine shyǵyp aqtarylyp toqtap tur. Buǵan ózi túgil oqymystylardyń da jaýap bere almaıtynyn bildi bilem, ol basyn shaıqap kúlip jiberdi de, ilgeri júrip ketti. Qıyrshyq qum tógip tastaǵan qara joldyń tastary men túıirshik kesekterine súrine bergen soń ol joldyń kóbeligine shyqty. Sypyra kóbelikte sıdıǵan sırek shópterdiń sabaǵy qap-qara. Keshegi kúni osy jolmen astyq tasyp ersili-qarsyly aǵylǵan mashınalardyń tútini ystap tastaǵan. Áýten kóńili basqa jaqta bolsa da, aýyq-aýyq aıaq astynda sytyr-sytyr synǵan shóp dybysyna qulaq sap qoıady. Bul jaqta jaz óte qysqa. Kóktem tym kesh shyǵyp, kúz tym erte túsedi. Ashyq kúnder óte az. Kók eginniń ýaqytyly pisip-jetilýine kedergi keltiredi. Jańbyrly kúz jylma-jyl óngen eginniń ózin ysyrapsyz jınap alýdy qıyndatyp júr. Ras, respýblıka dıqandary sońǵy jyldary tyń astyǵyn ýaqytyly ysyrapsyz jınap alýǵa asa baı tájirıbe jınaqtap qaldy. Egin oraǵyna tehnıka men adam kúshin kúni buryn ázirlep, túıilgen judyryqtaı túp-túgel jumyldyryp jiberdi. Qapysyz daıarlyq pen qaýyrt qımyldyń arqasynda Qazaqstan dıqandary keıingi eki jyl qatarynan Otan qoımasyna mıllıard put astyq quıdy. Biraq qashanǵy halyq júıkesin qatty buralǵan dombyra qulaǵyndaı shıyrshyq atqyzyp qoıasyń?! «Osy jurt onsyz da qaýyrt qımyl, qapysyz erlik, asqan uıymshyldyqqa arqa súıep barady. Al, bunyń bárin Qazaqstan tyńyndaǵy kesheń kóktem, erte kúz problemasyn birjolata úzildi-kesildi sheship beretin birden-bir ádis deý de qıyn. Tabıǵat jaǵdaıyna baılanysty mundaı qolaısyz problemalardy kompleksti túrde zerttep, kompleksti sheshim qabyldamaıynsha tyń sharýashylyǵynyń turaqty ónim problemasyn sheshtik deý qıyn. Bul jaqtyń tabıǵatyna laıyq tez pisetin, aıaz týsa úsimeıtin, burshaqqa da tózimdi, boıyndaǵy nárdi sabaǵyna ǵana emes, dánine jınaıtyn jańa sorttar shyǵarar ma edi? Sol kezde qansha ónim alǵanymyzǵa maqtanatyn kúnge jeter edik qoı.

Sol sıaqty egistik jerlerdi uqypty paıdalaný ár kezde oıdaǵydaı bolyp júrgen joq. Jıyrma jyl boıy úzbesten aǵyl-tegil astyq berýmen kele jatqan, jaryqtyń, myna jer ananyń qunarlyǵyn arttyryp otyrý qajet-aq. Áne bir jyldary tyń sharýashylyqtary tyńaıtqyshtan qansha zárýlik kórdi. Egin ekken jer de quddy jelinin tartqan saýyn maly sıaqty. Otyn-sýyn qandyrmaı, mezgil-mezgil jelinin qaqtap saýyp alǵan mal sıaqty egisti jer de merzimi jetkende tyńaıtqyshpen qorektendirilip otyrmasa, qunarlylyǵynan aırylǵan soń keleshekte qaryn toıdyrmaıdy. Qazirgi dıqannyń kózi ashyq. Kókiregi oıaý. Mol ónim alý jolyndaǵy kúreste qazir ol qara jerden bermesińdi tartyp alady. Ne aıtatyny bar, Qazaqstan tyńy dúnıege atymen jańa turpatty dıqan ákeldi. Búginde Qazaqstan tyńyndaǵy dıqannyń jıyrma jyl ishinde tuǵyrynda túlep shyqqan óz urpaǵy, óz jetkinshegi ósip-jetildi. Búginde úı ishi, úrim-butaǵymen áıgilenip alǵan ataqty esimder az emes. Ondaı sary taban dıqandar áýleti Qazaqstan tyńynyń ár aýlynda bar. Basqany qoıǵanda bunyń kóz aldynda ósken qazaq, orys, ýkraın, nemis jastary az ba? Kúni keshe ǵana sol shirkinderdiń kóbiniń shildehanasynda bolyp edi ǵoı.

Áýten sharaly júzin aýyrlatyp turǵan oıdy osy tusta sál ydyratyp jymıyp kúlip qoıdy. Bir jýrnalıs jigittiń jazǵany esine túsip edi. «Tyń kótergennen beri sanap otyrsa sol kezdegi besiktegi balanyń beli bekip, eńbek etýge jarap qalypty». Shyndyqty aıtyp otyr. Iá, jas urpaq tez ósedi. Kisi kóńili qartaımaıdy degen ras. Tek keshe ǵana kóz aldynda týǵan sary aýyz balapannyń búgingi kúni qol-aıaǵy sereıip, dúrdıip ósip, egin dalasyna ózińmen birge shyǵyp júrgenin kórgende kárilik shirkinniń biz jaqqa da tanylyp qalǵanyn sezesiń. Ony aıtasyń-aý, olar egin oraǵy kezinde sýyrylyp aldyńa túsip bara jatsa, lajyń qaısy, keıin ysyrylyp jol beresiń. E, sharań qaısy, júırik pen júrektige, bilektige qaı zamanda da qoshemet kórsetken. Endigi zaman solardiki. Osy myna ushy-qıyry joq jer men aspanǵa, baılyqqa ámir júrgizer endigi qoja solar. Ózderi shetinen tepse temir úzetin órimdeı qyz ben jigitter. Bulardyń tisi batpaǵan jer taǵdyry men qıyn problemalardy sońyra solar sheshedi.

Traktor daýysy tym jaqynnan shyqty. Bir áýenmen qyryn basyp kele jatqan jigit osy arada eńsesin tiktep, kózin ilgeri jaǵyna tastasa, «Jarqaıyńda» otyrǵan óziniń aýylyna taıanyp qapty. Traktorshy taýdaı shóp úıgen tirkeme arbany ferma úılerinen árirekte oqshaý turǵan mal qoraǵa tartyp apara jatyr eken. Kúzgi kún kádimgideı keshkirip qapty. Úbirli-shúbirli kishkentaı úsh balasy úı aldynda oınap júr. Aýyl shetine qubyla jaq betten kóp ilikken ákesin olar óli kórgen joq. Bir ilesi bolǵan soń keshe oblys ortalyǵyna bara jatqanda kógildir «Moskvıchti» garajǵa qańtaryp ketken-di. Garajdyń ańyraıyp ashyq turǵan esigin kórip, «oı kúshik» dedi ishinen. Úlken balasy mashınaǵa úıir. Ákesiniń kózi taısa bolǵany mashınaǵa jetip barady. Úıge tipti jaqyndap qaldy. Murjadan óli tútin shyqpaıdy. Sirá, áıeli mal qorada júrgen bolar. Qolda asyraǵan qazdar ár úıdiń aldynda úıir-úıir bolyp shubyrady. Ózen jaǵasynan sıyr móńiredi. Jar basynda minbelenip salǵan shıferli appaq úılerdiń aınalasy jalańash. Jaryqtyń, qazaq aǵash ósirýge qyrsyz. Ózen jaǵasyna qonystanǵan aýyl mańynda bir túp aǵash bolsaıshy. Al baıaǵyda osy «Jarqaıyńnyń» eki beti syńsyǵan aq qaıyń edi-aý. Jaz aıynda jasyl japyraqtary jel astynda qaltyraı sybyr-sybyr sybyrlasqan qaıyńdar quddy beli buralǵan jas sulýlar tárizdi edi. Belýardan ósken jasyl kókte tulymy jelpildegen jas qyzdar úıir-úıir bop júgirip, atlastaı jaltyraǵan appaq tánin ádeıi jalańashtap alǵandaı. Soǵys kezinde osy qazirgi aýyldar úı irgesinde syńsyǵan qaıyńdy otqa jaǵyp qurtty. Sol kezdegi Jarqaıyń esine tússe, Áýten áli kúnge birtúrli bop ketedi.

Jylda Áýten osy aýyldyń kári-jasyn jıyp alyp, ózenniń eki betinde qaıyń ekkizsem dep áýrelenedi. Biraq qansha talpynsa da, quntsyzdyń pa, qoly barmaı-aq qoıdy. Qaıda, dál aǵash otyrǵyzatyn kezde bular bir qolyn eki ete almaıdy da júredi. Kóktemde jer jyrtady. Al, kúzde egin oraǵy bastalady. Áýten árqashan uzaq joldan oralyp qaıtyp, týǵan aýlyn tosynnan kórgende, tynysh júregi týlap ketetin. Osy joly da ol ózen jaǵasyna ornalasqan óziniń týǵan aýlynyń sonaý bala jastan kózi qanyq úırenshikti tirshiligin, appaq úılerdi, kóshede jaıylǵan úıir-úıir qazdy, esik aldynda oınap júrgen balalaryn kórgende jer qozǵalsa da qozǵalmaıtyn salmaqty jigittiń júzine nur oınap shyqty. Lyp ete qalǵan oqys qýanyshtan kóz janary qattyraq ushqyndap, kúlimdep turǵandy. Kenet erteden beri jol-jónekeı sarylyp oılaǵan óz basynan keshken ár qıly jaılardy esine qaıta alý muń eken, Áýten tóbege urǵandaı taǵy da aqtarylyp turyp qaldy. Tosyn oıǵa tańyrqap turdy-turdy da, ol kenet jas balasha máz bop kúlip jiberdi. «Oı, bárekeldi! Bátir-aý, halyq aldynda qaıta-qaıta súırelep alyp shyǵyp júrgende, osy jurttyń munyń aýzynan estigileri kelip, aqsarlary aýyp kútkenderi de osy eken ǵoı. Mássaǵan! Jol ústinde basyna kelgen oılardy sol qalpynda buzbaı-shashpaı aıtyp bersem bolyp jatyr eken ǵoı».

---