InfoHub Logo

I

Shyǵarma jazylyp bitti.... Kitap bop basylyp shyqqaly da áldeqashan. Endi, mine, qaıta-qaıta basylyp ta jatyr. Shamasy, sirá uzaq jyldar kóz maıyńdy taýysqan osy kitapty alǵash ret jazsam degen oıdyń basyńa qashan, qalaı kelgeni haqynda jáne qalaı jazylǵany haqynda oı tolǵaıtyn ýaqyt ta jetken sıaqty. Shynyn aıtqanda, osy saýaldyń budan buryn da bir ret aldymdy tosqany bar. Bunan buryn da dál osy saýalǵa jaýap bergem. Ol, umytpasam, 1970 jyldyń kóktem aıy edi. Almatyǵa belgili synshy Leonıd Terakopán keldi. Sovet romandarynyń serıasynda shyqqaly ázirlenip jatqan «Qan men ter» trılogıasynyń alǵashqy eki kitaby — «Ymyrt» pen «Sergeldeńge» alǵy sóz jazbaq bop, arnaıy kelgen sapary edi.

Qonaqtyń qalaýy boıynsha biz kóbine syrtqa shyǵyp, kisi-qara az, tynysh kóshelermen kóktem shýaǵyn betke ustaı júrip áńgime sherttik. Baıqaýymsha, myna jigit buryn bizdiń jaqta bolmaǵan. Jolǵa shyǵarda qys yzǵary áli de qaıta qoımaǵan Moskva mańynyń aýa raıyna qarap kıingeni baıqalady. Al, bizdiń jaqqa bıyl kóktem erte kirgen-di. Qys yzǵary qala túgil kóshege shyqsań-aq kóz aldyńa kólbep turyp alatyn sonaý tula boıy túp-túgel qardan arylyp, kireýke munar arasynda kókshil jotasy kók tirep jatatyn zańǵar taýdyń ózinen de sezile qoımaıdy. Onyń ústine bıyl qys yzǵary bir lezde synyp, qardan arylǵan qarajon dala qala irgesinde býsanyp, erteli-kesh kóńil ashar qońyr jel taý qoınaýynan esti de turdy. Álden búr jara bastaǵan terek butaqtarynda úıme-júıme bop otyrǵan torǵaılar da erekshe saıraýyq. Qonaq ústindegi qys paltosyn aýyrlap, qos óńirin baǵana biz kezdeskende-aq serpip ashyp tastaǵan-dy. Dala túgil qala kóshelerinen de kádimgideı anyq sezile bastaǵan erte kóktem tynysyna sergek áserlenip kele jatty da, kenet ol menen kitap jaıynda surady. Birden-bir bilgisi kelgeni osy kitapty jazsam degen oıdyń basyma qalaı kelgeni haqynda. Bunyń jaýaby kókiregimde saırap tursa da, men salǵan jerden sheshile qoımaı, ótken kúnge oı júgirtip irkile tústim. Sonda meniń oıyma sonaý 1947 jyldyń sarsha tamyzy orala ketip edi. Kún aptaby kisi tynysyn býyp turatyn ózimizdiń órtteı ystyq Aral óńiri men jıyrma úsh jasar bala jigit qapelimde kóz aldyma kep tura qaldy. Keshegi surapyl soǵysta bala jigittiń ákesi ózine teteles eki birdeı inisimen qaza tapqan. Óziniń de áskerden bosanyp kelgenine kóp bola qoıǵan joq. Tórt jyldan keıin qaıtyp oralǵan jigit oshaǵy sóngen úıin kórdi. Soǵys bitkeli eki jyl ótse de báriniń birdeı er-azamaty orala qoımaı, eńsesi túsken eldi kórdi. Qaı úıge bas suqsa da keshegi soǵysta tirligi tıtyqtap, júdep-jadaǵan jesir qatyn, jetim bala aldynan shyqty. Balyqshy kolhozdarynyń da áli eńsesin kótere qoımaǵan shaǵy. Qaıda barsa da kórgeni - júdeý júz, jabyrqaý kóńil, jupyny ómir. Tirlik úshin kún-tún qatyp tyrbanyp jatqan jas bala, jesir qatyn, kempirler, shaldar. Ara-tura soǵystan jaralanyp qaıtqan jarymjan múgedekter ushyrasady. Bir joly ol qalaǵa ketip bara jatqan at arbaǵa ilesip kete bardy. Arbakesh kárıa jol boıy jumǵan aýzyn ashqan joq. Túsin bermeı tunjyrap alǵan osy kárıa tym tuıyq. Jol qysqartqysy kep jaltaq-jaltaq qaraǵan saıyn buǵan syrtyn berip otyrǵan susynan qaımyǵyp toqtap qalady. Onyń qalǵyp otyrǵany, ne álde ǵumyr boıy qýsań da jetkizbeı júıkeńdi qurtyp bolatyn aldamshy úmit tárizdenip, aýyldan shyqqaly qybyr-qybyr qozǵalǵan at tumsyǵynyń aldynda ıreleńdep, bir belden soń tap sondaı taǵy bir belden aqsıyp asyp túsip jatqan osynaý dala jolyna telmirip qarap qalǵany belgisiz. Dońǵalaǵy maılanbaǵan eski arba ǵana jol boıy jaǵy bir sembeı shıqyldap, zarlap keledi. Jol uzaq. Kún ystyq. Aýyldan shyqqaly talaı ýaqyt ótse de, bul ekeýi bir-birine áli til qatqan joq. Kedir-budyr jerlerge kelgende selkildeı jóneletin arba ústinde bu da qosyla sekektep, julyny úzile jazdap bara jatqasyn ábden mazasy ketken bir kezde jerge qarǵyp tústi. Botınkasyn sheship qolyna aldy. At sońynda aqyryn aınalǵan arba dońǵalaǵynyń izin basyp ilbip keledi. Ystyq qolamtadaı topyraq tabanyn kúıdirip bara jatqasyn ara tura jol jıegine shyǵyp ketedi. Shól qınaǵan kezde, baǵana aýyldan shyǵa bere aýzyna salǵan qurtty tilimen aryly-berili úıirip, eki urtyn kezek bultyldatyp, tamaǵyn dymdap alady. Oqtyn-oqtyn kózi talǵansha kókjıekke qaraıdy. Qaı jaǵyna qarasa da taspa boz ker jýsan kún kózinde qýaryp, qýqyl reńge aýysqan jupyny dala jolaýshy kóńilin júdetip, qusalandypa túsedi. Dúnıe dúnıe bop jaralǵaly óz syryn ózinen urlap jym-jyrt bop jatqan osynaý meńireý dalada tirlik nyshany tipti sezilmeıdi-aý... «Apyr-aı, — dedi bala jigit ishinen. — Qandaı qudiretiniń baryn kim bilsin, bir janǵa yqylasyn bermeı, aıy tartylyp ketken tas emshek jelindep, bezerip jatatyn da qoıatyn osy myna elsiz-sýsyz quba dala, qý medıen qashan kórseń de kózińe ottaı ystyq basylyp, et júregiń eljirep turatyny nesi? Adam meken etken aıdaı álemde kúshi asqan qıanatkerdiń zorlyǵy men zábirinen qan qaqsaǵan bunan da basqa jer bar ma eken? Bul basynan keshken ǵasyrlardyń qazasyz kúni men azasyz aıy bolyp pa? Júzi sýyq jaý birde jerine shyǵystan tıse, birde batystan tıip, ylǵı qapylysta qan qaqsatyp ketetin, talaı-talaı uıqyńdy buzyp, uıtqyńdy shaıqap uıpa-tuıpańdy shyǵaryp ketkende, oty sóngen oshaqtan ómir jalǵasyndaı álsiz bir tirlik árqashan qyltıyp qaıta kóringenshe ózegiń talatyn. Iá, myna týsyraǵan tul dalanyń ústinen tý-tý baǵzy zamannan bermen qaraı sansyz urpaq kóship ótti. Osy dala bizden buryn da talaı ul men qyzǵa atameken bopty. Ózimiz sıaqty olar da osy dúnıege ár qıly asqaq armanmen qulshynyp kelip, biraq birde-biri degenine jete almaı, opasyz sum jalǵannan kúńirenip ótipti. Jáne izsiz ótipti. Biz sıaqty olardyń da taǵdyry talqyǵa túsip, tirlik úshin taıtalasqan jaǵalasta birde jaý qolynda shalǵaıy ketip, dar-dar jaǵasy jyrtylyp jatsa da el namysy úshin arpalysqan erleri aryn bermepti, kúshi basym jaýdyń birde astyna tússe, birde ústine ózi shyǵyp alys-julyspen ómir keshken azǵantaı halyq osy dalada baǵzy zamannan bermen qaraı mal baǵyp, egin egip, balyq aýlap kún keshipti. Olar da ózimiz sıaqty túndik astynda tútin tútetip, osy dalanyń bir arýyna ǵashyq bolǵan. Jar qushqan. Perzent súıgen. Osy myna ómir boıy órtteı ystyq kún astynda qanazasy keýip jatqan qý medıen bizge meken bolǵaly qanshama qasiretti ananyń, qaraly jesirdiń, qorǵansyz jetimniń kóz jasy kóldeı aqty?! Osy dalanyń keleshegi úshin qıǵylyq urǵan qanshama asyl bozdaqtarymyz qanyn, terin tókti... Iá, qany men terin tókti... Qan men ter... qan men ter... Jas jigit «qan men ter» dep áldeqalaı aýzyna túsken duǵadaı ishinen kúbirleı berdi. Osy bir aýyz sóz bir degennen júregin shoqtaı sharpyp ótse de, balań jigit biraq onyń túp astaryndaǵy anyq máni men maǵynasyn áli uǵa qoıǵan joq-ty. Sol kúni keshke qaraı Aral qalasynda turatyn jaqyn aǵasy — Baıqabyldyń úıine kep jetti. Sol boıda stolǵa otyryp, qolyna ilikken bir japyraq qaǵazǵa «Qan men ter» dep tuńǵysh ret túsirip edi. Ózińniń, az ǵana halqyńnyń bolashaq baqyty úshin qany men terin tókken ata-babalary jaıynda kúnderdiń kúninde sáti túsip shyǵarma jaza qalsa, onyń atyn dál osylaı atarmyn-aý degen oı bala jigittiń basyna sol arada alǵash ret kelip edi.

Áli bir joly da jazylmaǵan, biraq túbi tiri bolsam jazarmyn degen dámeni kóńiline qatty medeý qylǵan ol sol túni uıyqtaı almaı shyqty... kitaptyń álgindeı aty keleshekte jazylatyn shyǵarmanyń sońyraǵy kúni kóteretin azamattyń aýyr júgi men onda sóz etilmish dáýirdiń áleýmettik sıpatyn salǵan jerden-aq anyqtap bergen sıaqty. Ony aıtasyz ba, sońyraǵy kúni úsh kitaptyń tula boıynda kóp-kóp jaǵdaıda oqýshy júregin syzdatyp tastap otyratyn aıanyshty aýyr halder bul shyǵarmada basymdap kórsetilip, osy dúnıeden ómir jolyn izdegen keıipkerlerdiń de arpalys, alys ústinde qolymen istegen árbir isin únemi ishinde táptishtep, tebireniske túsip ketetin baıandaý sıpaty da kitap atynan belgili bop qap edi.

Árıne, ol kezde bunyń bári bastaǵy oı edi. Basyńa kelgen oıdy sońyraǵy kúni hatqa túsirip, halyqqa usynýdyń jóni áldeqaıda qıyn. Shyǵarmaǵa otyrar aldynda táýekelge bel baılaǵan árbir kisige talanttan basqa taǵy eki nárse kerek: biri — bilim, ekinshisi — tájirıbe. Al, shynyn aıtqanda, sol kezde mende osy eki nárseniń ekeýi de joq edi. Qudaı ońdap, men áıteýir bir degennen bar bolmysymdy baýrap áketken álgindeı salaýatty oıdyń salmaǵyn qatty sezsem kerek. Buǵan jastyq alańǵasarlyqpen yssylaı urynýǵa bolmaıtyn edi. Jóni túzý jazýshy bolý úshin kisi aldymen bilimdar bolý kerek dedim ǵoı. Al, meniń ne bári bitirgenim — on jyldyq mektep. Jáne orta mektep bizge óndirip bilim bere alǵan joq. Ol kezde bizge sabaq bergen oqytýshylardyń ishinde joǵary dárejeli bilimi bar kisi ilýde bireý. Máselen, Aqtóbe pedýchılıshesiniń birinshi kýrsyn ǵana bitirgen kisi bizdiń mektepte joǵary klastarǵa qazaq tili men ádebıetinen sabaq berdi. Ádebı saýatym men oı-órisimniń túıteligin sezgesin myna shyǵarmany jazýǵa tipti asyqqan joqpyn. Aral óńirindegi ózimizdiń atamekende balyqshylardyń arasynda tura berdim. Keshegi soǵysta óz basymnan keshken, kózimmen kórip kýáger bolǵan oqıǵalar haqyndaǵy shyǵarmamdy asyqpaı aqyryn jaza berdim. Qolym qalt etkende keleshek jazatyn kitabyma da tirnektep tarıhı derekterdi qarastyryp qoıam. Sol kezdiń ózinde-aq men sońyra jazylatyn úsh kitapta qamtylatyn kól-kósir oqıǵanyń aýmaǵy men áleýmettik salmaǵyn, tap pen taptyń, rý men rýdyń jáne qyrýar qaharmandar arasyndaǵy qym-qıǵash qaqtyǵystardyń sıpatyn shamalap sezip edim desem artyq aıtqan bolmas edim.

İlgeride osy kitapty jazam degen oıdyń alǵash ret basyma qalaı kelgendigi haqynda aıttym ǵoı. Qazir sol kitaptar jazylyp bitti. Keıingi birer jyl ishinde qazaq tili men orys tilinde, taǵy talaı tilderde jaryq kórip jatyr. Endi qazir bir kez keıingi jaqqa kóz tastap, artynda josylyp jatqan azaby men mehnaty mol aýyr joldyń en boıyn sholyp ótýge bolatyn shama bar. Alaıda, óz basym osy oıdy týdyrýǵa shyn sebep bolǵan sol kezdegi qudiret kúshtiń syr-sıpatynan áli kúnge beıhabarmyn. Aıtsa aıtqandaı, bul ózi ne? Kisi janynyń aıaq astynan rýhtanyp, qanattanýy ma nemese áldeqandaı oqys ot alǵan ushqyr sezim be? Múmkin, bul keshegi uzaq tórt jylǵa sozylǵan surapyl soǵysta qyrylǵan qyrshyn jandar men solar tókken qasıetti qandy, qaıǵy-qasiretti kórip, jas júregi syzdap qaıtqan bala jigittiń boıynda syrtqa shyǵýyn tosyp býlyǵyp júrgen kekti yza ma? Sol yzanyń dúmpýi me? Sol yza endi qazir shilde aıynyń osynaý mı qaınatqan órtteı ystyq kúni astynda, ózderinen basqa tiri bir jan joq sheksiz sary dalada jalǵyzsyrap, kóńili qulazyp kele jatyp ishteı tebirenip oılaýdan, tolǵanýdan keıin basyna kelgen oı ma? Qalaı bolǵanda da ózinen ózi oqys basyna kelgen oı bar bolmysyńdy baýrap alady. Sen endi kókiregińdi kernep, arylmas armanyńa aınalǵan tvorchestvolyq oıyń qashan osydan qaǵaz betine túsip, kórkem shyǵarmaǵa aınalyp, úsh kitap bop stol ústinde tompaıyp jatqansha tynym tappaısyń. Seniń bunan bylaıǵy jerdegi bar oıyń men armanyń qansha qus qanattanyp kóterilip ushyp, aspan astyn sharlap kezip ketpek bolsa da, sonyń bárinde de qaıta-qaıta oralyp kep soǵa beretin jeri — osy oıdyń tóńiregi. Endigi jerge sen burynǵysha tań atyryp, kún batyryp qannen-qapersiz ómir súre almaısyń. Sen endigi jerde temir qazyqqa myqtap baılap qoıǵan at tárizdisiń. Neǵurlym bosanyp shyqqyń kep bulqynǵan saıyn solǵurlym álgi oqys kılikken oqshaý oıǵa bar sezimińmen shyrmalyp orala beresiń, orala beresiń. Alda alty jyl oqýyń bar. Onyń ústine jaqynda ǵana ústine shańyraq kótergen jas semányń biri jetse, biri jetpeı etek basty kúıbeń-kúıbeń tirligi qolyńdy baılap, kózińdi ashyp-jumǵansha on bir jyldyń qalaı óte shyqqanyn sezbeı qalasyń.

Bul jyldary kitapqa bilek sybanyp kirisip kete qoımasam da, tvorchestvo adamynda yqtıar, erkinen tys bolyp jatatyn ishteı daıarlyq úzdiksiz júrip jatqany daýsyz. Onyń ústine osy on bir jyl ishinde kitap arqaýyna qolma-qol kiretin tarıhı dáýirdiń arǵy-bergi jaǵyn ájeptáýir qazbalap, eki salada materıal izdedim. Biri — sol dáýir sıpatyn tanytatyn tarıhı derekter. Bul rette, árıne, tarıhı taqyrypqa qalam tolǵaǵan kisige Klúchevskııdiń sózimen aıtqanda: «Kóne dúnıeniń rýhanı beınesin» bilý - ábden qajet edi. Al, árbir dáýirdiń beınesi men bolmysyn, syry men sıpatyn sol dáýirde tirlik keshken iri-iri tulǵalardyń isi men áreketinen, ásirese anyǵyraq kóresiń. Araǵa uzaq jyldar túsip, kóz ben kóńilden qashyqtap ketken keshegi ata-babalarymyzdyń bastan keshken san-sapalaq ómirin qazirgi oqýshylarǵa sol qalpynda buljytpaı qaıta tiriltip ákelý, árıne, ońaı sharýa emes-ti. Instıtýt qabyrǵasynda ótkizgen bes jylda ara-tura bıblıotekalar men arhıvterdi qarap, býda-býda qaǵaz arasynda bizdiń kózimizden qaǵys qap jatqan kóne zaman syryna jińishkelep jol tapqandaı boldym. Azamat soǵysynyń oqıǵalaryna qolma-qol qatysqan belgili kisilerdiń bizdiń elde erterekte basylǵan memýarlary men kúndelik qoıyn dápterlerin taptym. Máselen, Kolchak jóninde bizden buryn da, bizdiń dáýirimizde de kóp jazylǵany belgili. Azamat soǵysynyń tarıhynda álemge aty shýly bolǵan osy sol dáýirdiń soıqan tulǵasy meniń de bolashaq shyǵarmamnan qaǵys qalmaıtyny anyq edi; azamat soǵysynyń tarıhynan habardar kisilerge aıan — Sibirdegi Omby úkimetiniń basyna ol kezderde qudiretti aǵylshyn ımperıasynyń qolymen aparyp qoıa salǵan admıral Kolchak «pissimilasynan» bastap, aqyrǵy kúnine deıin aǵylshyndardyń degeninen shyqpaǵan kisi. Aǵylshynnyń Omby úkimetindegi ókili Nokstyń bar degenin buljytpaı oryndap otyrdy. Sol Nokstyń ámiri boıynsha Kolchaktyń áıgili Tústik Armıasy qazaq dalasyna kúnbatys jaqtan qaraqurttaı qaptap kirgensin-aq basqa bir jaqqa moıyn burmastan Aqtóbeden bastap, Aralǵa deıin tup-týra temir jol boıymen urys sap ilgeri jyljydy da otyrdy.

Demek, Qazaqstannyń batys ólkesindegi azamat soǵysyn sýrettegende Kolchakty aýyzǵa almaı únsiz ótip ketý múmkin emes-ti. Al, Kolchak jóninde kóp jazyldy. Solardy bolmashy bir oqıǵalarmen jańǵyrtyp qaıtalaǵannan góri, árıne, qoldan kelse Kolchak obrazyn jasaǵanda basqa jurt bilmeıtin psıhologıalyq jańa shtrıhtar engizip, oqýshy uǵymynda burynnan qalyptasqan tanys beıneni tyń boıaýmen tolyqtyra túsý kerek edi. Kolchak jóninde óz tustastary jazǵan kóptegen memýar ishinen baıaǵy patsha zamanynda general-leıtenant bolǵan baron Alekseı Býdbergtiń kúndeligi kóńil aýdartady. Baron Býdberg Omby áskerı úkimeti qurylǵan kúnnen bastap, aqyrǵy kúıregen kúnine deıin Kolchakpen taqym jazbaı qyzmet istep, Joǵarǵy Stavkada bas ıntendant bolǵan kisi. Sonyń jazǵanyna qaraǵanda Kolchak qolaǵashtaı iri muryndy kisi bolǵan. Jáne ol uzyn boıly aryq kisi bop edi dep jazady. Kezinde aralas-quralas tirlik ómir keshken kisiniń dál mynandaı aqıqat kámil biletin shtrıhin qalaı kádege asyrý kerek? Kolchak obrazynyń bizge belgili burynǵy bolmysyna kishkentaı da bolsa sony bir jańalyq qosyp, ol týraly osy kúnge deıingi túsinigimiz ben uǵymymyzdy keńeıte ala ma, soǵan septigi tıe me?

Úshinshi kitapty jazý ústinde, kóldeneń bireýdiń kózimen admıral Kolchak bylaı sýretteledi: «General Chernov myrs etip kúlip qoıdy. Kolchak keń kabınetti kezip júr. Aldynan ersili-qarsyly ótken saıyn admıraldyń qara hrom etik kıgen tertedeı uzyn aıaǵy ereń-sereń etip qaıta-qaıta kózine túse berdi. «Tyrna aıaq eken ǵoı» dep oılap, sonan anaý qashan óz ornyna baryp otyrǵansha keýdesine túsken basyn kótermeı, óz-ózinen yńǵaısyzdanyp, qysylyp bitti». Nemese sol kitaptyń ekinshi bir jerinde Kolchak ózi kóńildes bop júrgen Ombynyń ataqty aktrısasynyń qolyn súımek bolǵanda erninen buryn admıraldyń qolaǵashtaı úlken murny tıip ketedi de, kelinshek tyjyrynyp, qolyn tez tartyp ala qoıady. Árbir tarıhı tulǵanyń obrazyn tolyqtyryp, jandandyra túsetin álgindeı aqıqat anyqtama derekter keıinirek jazýshy qalamyna ilikkende oqýshy kókiregine qona ketetin ádebı shtrıhqa, asa qajet detalǵa aınalýǵa tıis. Taǵy bir mysal: «Qan men terge» materıal izdep júrgen kez-di. Ózimizdiń elge jylda jazǵy kanıkýlǵa kelip-ketip júrgen bir saparymda Araldyń ár nársege nazar aýdaryp izdenip júretin Saǵı Jabasov degen bir zerdeli ıntellıgentinen Azamat soǵysynyń belgili áskerı qaıratkeriniń biri - Frolov haqynda jaqsy derek taptym. Al, Frolov — Kronshtadt morági. Azamat soǵysynyń alǵashqy jyldarynda tótenshe mandatpen Qazaqstanǵa kelgen kisi. Sol kezde Qostanaıda atty ásker polkin uıymdastyrýshylardyń biri. Sonan bir kezde Kolchaktyń Tústik Armıasyna Krasnovodsk mańyn ıemdenip jaılap alǵan aǵylshynnyń ekspedısıalyq áskeri qosylmaqshy boldy ǵoı. Qazaq jerine Orski jaqtan basa-kóktep kirgen qaraqurttaı qalyń qol bul ólkeniń el-jurty sırek kezdesetin, sýy tapshy shól dalasynda ózderiniń kóńil túbindegi kóz tikken nysanasyna jetkenshe endi tek Orynbor — Tashkent temir jolynyń boıymen ǵana ilgeri jyljyp otyryp, Aral teńizine de jetedi. Bul kezde qyzyldar da qol qýsyryp qarap otyrmaı, jan-jaqtan asyǵys jınaǵan ásker quramalaryn Aral qalasynyń kúnbatys jaǵyna toptap, aqtarǵa osy arada toıtarys bermek bolady. Osy bir qıyn-qystaý kezde jańaǵy Kronshtad morági Frolov ta Túrkistan maıdanynyń tótenshe mandatymen Aralǵa kep jatqan edi.

Bul arada taǵy bir aıta ketetin nárse mynaý: XX ǵasyrdyń bas kezinde qazaq dalasynyń alys túkpirinde jatqan Aral teńiziniń jaǵalaýynda alǵash ret promysel ashqan orys kýpesteri — Markov pen Mokeev, Kısın — beregirek kep qaltalary qalyńdap, qoń jınap alǵan soń, bir yńǵaı balyqtan túsken tabysty mise tutpady. Aral teńiziniń arǵy betinde jatqan Hıýa handyǵynyń taı-taı maqtasy men matasyna bergi jaqtan qol sozady. Sol sol-aq eken, Aral teńiziniń aıdynynda iri-iri kemeler men kebeje qursaq barjalar paıda bola bastady. Túrkistan maıdany tótenshe mandatpen jiberetin Frolov Aralǵa kelgen bette álgi kók teńizdiń kókjaldary — Markov, Mokeev, Kısınderdiń kemelerin kúshpen dereý jınap alady da, olardyń palýbasyna pýlemet, pýshka ornatyp, soǵys flotılıasyn qolma-qol quryp jiberedi. Ózi sol flotılıaǵa komısar bolady.

Baıqaǵan shyǵarsyzdar — komısar obrazyn jasaıtyn kisige myna kronshtadtyń morák quıyp qoıǵandaı dap-daıyn ádebı prototıp. Onyń boıynda komısarǵa laıyq, qajet qasıettiń bári bar. Kózi tirisinde kóre almasam da, onyń sol dáýirde túsken fotokartochkasyndaǵy keskin-kelbetine qaraǵanda, syrt beınesi, túri men tulǵasy tap bir komısarǵa laıyq — jazyq keń mańdaıly, ótkir kózdi. Bútkil syrt kelbetinde aqyldy, parasatty ári meılinshe ustamdy kisiniń pishini baıqalatyn. Azamat soǵysynyń qaharly kúnderinde aıaq ústi júrip áldeqalaı kóz ilindirip alatyn, bar ómiri arpalys pen alysta ótken kisiniń qatýly qabaq astynan qaraıtyn úlken kók kózinde de sabyrly salmaq bar-tyn. İzdegenge suraǵan degendeı, biz izdegen bar jaqsylyqtyń bári bir óziniń boıynan tabylyp turǵanyna qaramastan men biraq, bul kisiden, komısar Dákovtyń boıynan ıneniń jasýyndaı eshteńe alǵam joq. Ony trılogıanyń úshinshi kitabyn oqyǵan kisi baıqaýy kámil, «Kúıreýdegi» komısar Dákov myna Frolovqa ómirbaıany jaǵynan ǵana jaqyndastyra túsetin keıbir ortaq uqsastyqtary tabylyp qalsa da, syrt túri men psıhologıalyq jáıtteri bir-birine kereǵar, alshaq. Sonan bolar, áıteýir, syrt qaraǵan kisige bul ekeýi tabıǵaty eki bólek jandar.

Avtor óziniń komısaryn qaıtken kúnde de myna Frolovqa uqsatpaı, qaıdaǵy bir qarama-qaıshy obraz jasaýdyń qamyn kózdegen sıaqty. Shynynda da, ondaı oı mende bolǵan joq. Men, árıne, Azamat soǵysy týraly terbegen árbir sýretkerdiń komısar beınesine qaıtken kúnde de soqpaı ketýi múmkin emes ekenin bildim. Sol bir otty jyldarda qyzyl komısarlar partıalyq kóregendik pen qyraǵylyqtyń, saıasatta da, soǵysta da shym-shytyryq arasynan súrindirmeı jol taýyp alyp shyǵatyn kemeńger aqyldylyq pen uıymdastyrýshylyq qabiletterimen qosa jańa zaman ákelgen zor adamgershiliktiń jarqyn úlgisi bola bilgen jandar edi ǵoı. Orys jazýshylary jańa áleýmettik shyndyqtyń rýhanı dıdaryn ashýda Qyzyl Armıa komısarlarynyń san alýan suńǵyla beınelerin jasady. Olar bul rette orys ádebıetiniń óz dáýiriniń aldyńǵy qatarly ozyq oıly ókilderiniń beınesin jasaýdaǵy kóp ǵasyrlyq jemisti dástúrlerin sheber paıdalana bildi. Orys prozasy týdyrǵan komısarlar beınesine, dos bylaı tursyn, jaýdyń ózi tabynbaýy esh múmkin emes-ti. Sovet oqýshylarynyń áldeneshe urpaǵynyń sanasynda parasat pen er júrektiliktiń, jiger men qaırattyń, kemeńger, kósemdiliktiń qıynnan qıysqan kemel jarasymy retinde qalyptasqan kesek beınesin jasaýda álgindeı aıtýly dástúrdiń ómirsheń qaǵıdalaryn eskermeı ketýge de, sol sıaqty úırenshikti úrdisti qýalap, kóp súrleý kóne mashyqqa urynýǵa da bolmaıtyn. Keı rette ádebı kanonǵa aınala bastaǵan komısar beınesin jasaýda oqýshy qaýymdy selt etkizer jańa sıpat, sony boıaý tabý qapelimde ońaıǵa túse qoımaǵany ras. Men oqýshy sanasyna kópten uıalap qalǵan komısar beınesinde á degennen jaqsy ashylǵan azamattyń kemeldilik pen rýhanı qaısarlyqty, kisilik sıpattardy sol kúıinde qaldyryp, biraq komısar bolsa — ústine syqyrlatyp qara súrik kıgizip kórsetetin ońaı ádisti maldanǵym kelmedi. Biraq uzaq oılap, uzaq tolǵaýdyń ústinde syrt nobaıy aıqyndala bastaǵan óz komısarymnyń ózi tektes ózge beınelerge uqsamaıtyn basqa bir bólek beınesin kóńilim tanyǵanmen, kópke deıin dál ústinen dóp basyp kózge elestete almadym.

Sóıtip júrgende bir top jazýshy bop Gýrev oblysyna bara qaldyq. Kúzdiń qara sýyǵy edi. Alǵash qar jaýdy. Kaspıı syrtyndaǵy kól-kósir jazyqta uıqy-tuıqy boran kóterildi. Jeleńdeý kıinip shyqqan bizder ári-beriden keıin qaltyrap, tońa bastadyq. Aramyzda sýyq tıgizip alǵandar da joq emes. Ásirese, syrt jaqta bolyp qaıtqan bir egde jazýshy eki ıininen dem alyp ázer otyr. Ádette qarly borasyn túgili temekiniń tútinin jaratpaıtyn oǵan myna tutqıyldan tap bolǵan sýyq ońaı tıip kele jatqan joq-ty.

Jol-jónekeı bir balyqshy kolhozynda kidirdik. Dastarhan ústinde álgi kisimen qatar otyryp qalyppyz. Úlken bólmede, qapelimde tym-tyrys tynyshtyq ornady. Sol bir qas pen kózdiń arasynda jym-jyrt únsizdikte meniń kórshimniń kókirek syryly qulaǵyma shalyndy. Ony óz ishimnen aıap, júzine jalt-jalt qaraı berdim. Ol kúni bul minezime ózim de túsingem joq. Arada biraz ýaqyt ótken soń, Almaty kóshesinde aldymda ketip bara jatqan bir dimkes kisini kózim shaldy. Uzaq jyldar boıy súıekke sińgen sartap dertten ábden qajyǵan sol bir adam ór attaǵan saıyn alqymynan alyp arpalysyp kele jatqan ajalmen aıqasqa túsip bara jatqandaı kórindi maǵan. Ómirge qushtarlyq pen qaısarlyqtyń shynaıy kórinisi astanalyq qonaq úıiniń aldynda, kúzgi keshte, mine, taǵy kóz aldymda qalt-qult basyp ketip bara jatty. Men úıge jetisimen jańa ǵana kóshede kórgenderim men kóńilge oralǵandarymdy qoıyp dápterime túsire bastadym. Ol keıin úshinshi kitapta Elamannyń Dákovty alǵash ret kóshede kóretin jerine sol qalpynda túp-túgel kirdi. Osyndaı densaýlyǵynan túgel aırylǵan, keýdesinde tek shyqpaǵan jany júrgen dimkás adamnyń jas respýblıka taǵdyryna orasyn zor qaýip týǵan qıyn-qystaý kezeńdegi minezi men áreketin kórsetý alǵash ret sonda oıyma keldi. Ón boıyndaǵy barsha kúsh-qýatyn aqtyq tamshysyna deıin adamzat bolashaǵyna sarqyp bergen qaısar jan nege komısar bolmaıdy dep oıladym. Shynynda da, Qyzyl Armıa alǵash uıymdastyrylǵanda ondaǵy saıası qyzmetkerler tepse temir úzetin jastardan ǵana turmaǵanyna, olardyń qatarynda abaqty men astyrtyn kúrestiń barsha taýqymetin tartqan keshegi «kóksaý katorjnıkterdiń» de bolǵanyna tarıhtyń ózi kýá emes pe?! Baıqaǵan bolarsyzdar, komısar beınesin jasaýda, óz basym, eski súrleý arasynan soqpaq izdegim joq. Ne de bolsa kókiregimde bas kótergen osynaý bir oqshaý oıdyń eteginen ustaǵym keldi.

Árıne, avtordyń aldyna qoıǵan maqsaty qaǵaz betine túskende qanshalyq onyń bastapqy oılaǵan qalpynda móldirep quıylyp shyǵar-shyqpasy óz aldyna — bir basqa. Qaısybir synshylardyń sol tusta trılogıanyń tek sońǵy kitabynda ǵana oqıǵa jelisine kiretin kóksaý komısardyń basyndaǵy ár alýan áleýmettik is-áreketi ár qyrynan kórinse de, al endi onyń jeke basynyń otbasynda ótkizgen óz úlesine derbes tıetin keser-keldesine qatysty ómiri oqýshy qaperinen únemi qaǵys qala beretini haqynda aıtqan pikiri kókiregime qonady. Olardyń pikirin ózim de ishteı qostaı otyra, bul tusta áıtse-daǵy bir aıtarym bar: shyǵarmamda beınelemek bolǵan álgindeı kisilerdiń osy tirlikte az jasasa da, kóp jasasa da ózderiniń jeke basy jóninde jan qınaltyp oılanbastan, árqashan óz tabynyń basyna ǵana bult úıirilgen qıyn-qystaýda boıyndaǵy azamattyń ar-namysymen birge bar jalynyn, jigerin de, kúshi men qabiletin de, kókiregindegi ystyq sezimin de, bilimin de adam balasynyń jarqyn bolashaǵy jolyndaǵy kúreske sarp qyp bergenderi sózsiz. Soǵan o bastan-aq moıyn usynyp kóngen jandar. Sondyqtan da, ondaı sanaly perzentterdiń ózderi murat qyp tutynǵan qatal qaǵıdasyna qaıshy keletindeı birde-bir qylyǵy, birde-bir áreketi bolmasa kerek. Endeshe, álgindeı tilek bildirgen synshylarǵa aıtsam dep kópten beri kókiregimde saqtap júrgen bir oıym mynaý edi: bundaı tulǵalardyń taǵdyryn jeke bastyq ómir dep, qoǵamdyq ómir dep, arasyna jik bólip jatýǵa kelmeıdi. Ol óz ómiriniń talaı-talaı kúnderi men túnderin ótkizgen syz qabyrǵaly kórdeı qarańǵy abaqtynyń azaby men tozaǵy — qalasańyz bar-aý, ol úshin ári jeke basynyń etene taǵdyry ári úlken murat jolyndaǵy óreli áleýmettik kúresiniń ózekti mazmuny bolǵany daýsyz.

II

Ár jazýshynyń tvorchestvolyq tásili ár basqa. Bolashaq shyǵarmaǵa materıal izdeýden bastap, ony oı eleginen ótkizip, suryptan tańdap alýy, jınaqtap qorytýy, bolashaq shyǵarmanyń geroılaryna aldyn ala prototıp ázirlep, harakterler sıpatyn bas-basyna daralaý tásilderi ár jazýshyda ár qıly. Bul jóninde barlyq jazýshynyń bárine ortaq, bárine kúni-buryn belgilengen kanon joq. İlgeride ómir súrgen dúnıejúzilik ádebıet klasıkteriniń tvorchestvolyq tájirıbesin aıtpaǵan kúnniń ózinde, bizdiń tustastarymyzdyń ónege alarlyq úlgileri az emes. Soǵystan keıingi úsh-tórt jyldyń ishinde menimen ádebıetke qatar kelgen qalamdas joldastarymnyń qaısybiri ózi tirlik keshken ómirden kórgenin, bilgenin, esitkenin árqashan bir mysqal da bolsa boıyna sińirip, basyna jınap, júregine túıip qap otyrady. Ol eshqandaı aldyn ala materıal jınaý, qoıyp dápter júrgizý degendi bilmeıdi; ylǵı óziniń jadyna tez tutyp, tez qozdaıtyn ushqyr qıalyna senedi. Onyń bolashaq shyǵarmaǵa kerek degen áserleri men oılary kóńiliniń bir tereń túkpirinde kózge kórinbeı qordalanyp jatady. Al, ekinshi bir jazýshylar bolashaq shyǵarmaǵa kúni-buryn qam jasap, ázirlik júrgizip júrgen kezinde qalamyn qoldan bir sát shyǵarmaı, kóńiline oralǵan urymtal oı men utymdy shtrıhqa deıin dereý qaǵazǵa túsirip otyrady. Men ózimdi osy ekinshi topqa jatqyzam. Árdaıym óz áserlerimdi jazyp júrem; basymnan ótken qandaı ahýal da qaǵaz betinde iz qaldyrady. Onyń bárin, negizinen, Elamanǵa paıdalandym. Elamannyń keıbireýlerge sylbyrlyq sıaqtanyp turatyn ustamdylyǵy, kóringenge kókiregin asha bermeıtin tuıyqtyǵy, syrt kózge qoı aýzynan shóp almaıtyn momyn kisideı seziletin uıańdyǵy men uıalshaqtyǵy, ne istep, ne qoısa da ishteı elep-ekshep, sananyń sarabyna sap júretin sarabdaldyǵy, eń azy, otynyń basyna degen yqylasyna deıin óz basymnan keshken ómirimniń dálme-dál kóshirmesi bolmaǵanmen de, men úshin aıryqsha jaqyn qulyq pen qylyq sekildenedi de turady.

Meniń ákem Kárim — usynǵany múlt ketpegen mergen kisi eken. Keıin ol balyq kolhozynan aýdan ortalyǵyna aýysqasyn da dáıim bir at pen bir júırik tazy ustady. Qashan soǵys bastalyp, maıdanǵa attanyp júrip ketkenshe ákem árbir demalys saıyn qala syrtyna shyǵyp, uly qum ishinen ań aýlaıtyn. Bizdiń jasyraq kezimizde ákemniń: «Ańǵa jetpeıtin ıt bolmaı-dy. Áńgime ańdy shalýynda emes, alýynda», — degen sózi qulaǵymda qapty. Áli esimde: uıasyna jetken kúshikti aýyzdandyratyn kezde ol kisi árqashanda aıaq jetetin jerde otyrǵan aýyldardan qaıda bir qýǵan ańǵa adymyn ashtyrmaı jetip, ilip túsetin ári júırik, ári ustaǵysh qumaı tazy surap ákep, osy bir úzdik qasıetke kúshiginen baýlýshy edi. Ol kezde onsha mán bermesem de, áke sóziniń shyndyq syryna kózim keıin jetti. Kim bolmasań ol bol, ónerge talpynǵan jaǵdaıda qýǵan ańdy baýyryn ashtyrmaı, qas pen kózdiń arasynda ilip túsetin qus qanatty júıriktik pen úzdik sheberlikke býyny qatpaı turyp, jas talantty baýyryn jańa-jańa kótergen bala kezden baýlyǵanǵa ne jetsin!

Uly Abaı sóz ónerin dertpen teń dedi. Dert bolǵanda da kisi qashan óle-ólgenshe súıegimen birge ketetin naq bir arylmas ta aıyqpas azap, osydan qashan qolyńnan jorǵalaǵan qalamyń sylq etip, jazý qaǵazyna qulap túskenshe kisini toqsan tolǵantyp, dóńbekshitip bolatyn tolǵaq. Júırik atty únemi babyna keltirip jaratyp ustap, báıgege jıi qosyp turmasa, jaby bop ketedi. Baıqap otyrǵan bolarsyzdar, bul arada men ádebıet tarıhynda ózimiz jaqsy biletin uly klasıkterdiń tvorchestvosyndaǵy ónegeli tájirıbesin ádeıi aıtpaı otyrmyn.

Ádebıet bosaǵasynan attaǵan árbir jazýshy óziniń aldyndaǵy dúnıejúzilik ádebı jaqsy úlgilerden jastaıynan taǵylym-tárbıe alyp, erte aýyzdanǵany qajet. Óz basym sheberlik ónerin ájeptáýir eseıip baryp, býynym qatyp ketkesin ǵana úırengendikten be, kórkem shyǵarmaǵa qoıylatyn negizgi zańdaryn kesh ańǵaryp, keıin uqtym. Onyń tolyp jatqan sebebi bar: 1942 jyly ıýn aıynda onynshy klasty bitirgen boıda bizdi áskerge aldy. Tórt jyl ótkesin, 1946 jyldyń kúzinde bosanyp elge qaıttyq. Áskerge alǵanda ata-ananyń ystyq qushaǵynan basqa eshteńe kórmeı qaǵýsyz ósken kók shybyq bala edik. Áskerden bosanyp qaıtqanda keshegi alyp ushqan qus qanat kóńil bastan ótken sonaý surapyl tórt jylda ájeptáýir shıryǵyp, shyńdalyp qaıtty. Bul jyldary biz qıraǵan qalalar men qyrylǵan qyrshyndardy ǵana kórip, keshegi jarqyldaǵan jastyq kóńil kúrt tunjyrap, jabyǵyp qana qaıtqan joq. Sonymen birge biz ot ortasynan qantógis ataýlyny ólerdeı jek kórip oraldyq. Soǵystyń adamgershilik tabıǵatyna atymen syıyspaıtyn surqıa sıpatyn buryn da sezetinbiz. Biraq bu joly ony adam men halyqqa, ádildik pen izgilikke, ómir men baqytqa qanshalyqty keltire alatyndyǵyn, adam taǵdyry men qoǵam tarıhyndaǵy kúıretýshilik kesepatyn óz kózimizben kórip, óz júregimizben túsindik. Beıkúná tógilgen qan men kóz jasynyń quny men mánin túbegeıli túsindik. Búl soǵystyń tusynda ádildikten habardar, adal júrek árbir pende ómir men ólim taıtalasyn kóre júrip, adamdyq tirshiliktiń barsha rýhanı, áleýmettik, moraldyq qasıetterdi óz arynyń tarazysyna sap, saraptaı alar turlaýly azamatqa aınaldy. Osyndaı óreli sananyń soǵystyń bastapqy kezindegi qıynshylyqtardan shyǵarǵan parasatty qorytyndysynan azattyqqa qulshynǵan shynaıy otanshyldyq sezim týdy. Basqynshylyq ezgige bas ura almaıtyn halyq qahary osyndaı ár jaýyngerdiń kókireginde oıanǵan ar men namystan tutandy. Halyq qaharmandaryn shynaıy azamattyq sana, perzenttik namys týdyrdy. Biraq bul kezde burynǵy alańsyz kóńil bárimizden qalǵan, sol anaý jan alyp, jan berip jatqan taıtalas urys ishinde qyltyldaǵan tarazy basyna Otanymyz, halqymyzdyń, qala berdi, búkil adam balasynyń taǵdyrymen birge, dál sonda bizdiń ózimizdiń de keleshekte jer basyp júrer-júrmesimiz talasqa túsip jatqanyn ulan baıtaq qazaq dalasynyń alys túkpirindegi kári-jas túgel sezgen edi. Osynaý uly alasapyran jalpy halyqtyq soǵysta bir-birin joq etýge umtylǵan eki armıa ǵana bir-birine qarsy soǵysqan joq, sondaı-aq, murat-múddesi tutastaı qarama-qaıshy eki ıdeologıa da jantalas ústinde jaǵalasyp jatqanyn biz kóńilimizben ǵana túıgemiz joq, kózimizben de kórdik. Mine, osy alapat soǵys talaı-talaı halyqtyq iri tulǵalardy, ardager azamattardy týǵyzdy. Eli men jeri úshin qasyq qany men shybyn janyn pıda etýden taıynbaǵan talaı-talaı erlerdiń sanyn shyǵardy arasynan. Solardyń ishinde, ásirese, astana túbindegi arpalysta óziniń azamattyq iri tulǵasymen meılinshe qatty kóterilip jarqyrap shyqqan shyn mánindegi halyqtyń perzenti gvardıa polkovnıgi Baýyrjan Momyshuly edi. Aýyz ádebıetiniń dástúrinen de irgesin alys sala qoımaǵan halyq sol anaý astana túbindegi surapyl urys ishinde shybyn janyn shúberekke túıip, qanquıly jaýmen arystansha alysyp jatqan batyr uldaryn bul jaqta ańyzǵa aınaldyryp, áni men jyryna qosyp, aýyzdan-aýyzǵa tarap jatty. Sonyń arqasynda qazirgi soǵysta áli de aýyl kóleminen uzap shyǵa qoımaǵan balalardyń sanasyndaǵy uǵym men túsinik baıaǵy jyraýlar aıtatyn fólklor men qıssalardaǵy batyrlardyń myń san jaýǵa jalǵyz shabatyn kózsiz erligi tárizdenetin.

Keıin soǵys bitip, 1947 jyly ásker qatarynan bosanǵan boıda soǵys jaıly shyǵarma jazǵanda ózimizdiń kisilerdi álgindeı esirip, oq ótpes, qylysh kespes elden erekshe er ǵyp kórsetýden aýlaq boldym. Bul arada, árıne, qansha degenmen professıonal qazaq ádebıetindegi ozyq úlgiler, ásirese, sol kezdiń ózinde Evropa ádebıetimen ıyqtasyp turǵan Muhtar Áýezov prozasynyń qudireti bizdiń bárimizge de yqpalyn anyq tıgizgen edi. Bunan, árıne, bizdiń shyǵarmamyz sol kezdiń ózinde tórt aıaǵynan teń basyp tur edi degen oı týmasqa kerek. Bizdiń osaldyǵymyz basqa túrde bolatyn. Ony ilgeride aıttym. Tuńǵysh týyndymnyń ón boıyna arqaý bop tartylǵan oqıǵanyń ózekti jelisi — ózim qatysqan Kýrlándıadaǵy soǵys edi. Sondyqtan da, bul shyǵarmada basynan aıaǵyna deıin qatysatyn bar geroılardyń minez-qulqy, is-áreketi, sezimi men arman-oıy, tartysy men taǵdyry — bári-bári ózim jaqsy biletin jáıttar. Óli kúnge deıin yzǵary men syzyn sál-pál esińe alsań bolǵany ólide saı-súıegimizdi syrqyratyp qoıa beretin qarly okopta oq astynda taqym jazbaı qatar júrgen qarýlas joldastarymnyń basynan keshken oqıǵalardy aldym. Sonyń bári de urys ishinde júrip óz kezimmen kórgen, ózim kýá bolǵan jaqsy biletin jáıtter edi; soǵan qaramastan tula boıy tuńǵysh shyǵarmama ózek bop engen ómir shyndyǵynan góri qazirgi kúni jurttyń kózi men kóńilinen qashyqtap ketken sonaý arǵy kóne dúnıe haqynda jazylǵan keıingi úsh kitaptaǵy shyndyq meniń júregime áldeqaıda jaqyn jáne jyp-jyly tıip turady.

Al, osy qalaı? Bunyń syry nede? Óz basymnan keshken oqıǵalar jóninde jazylǵan osy kitapty ár tusta aýdaraıyq dep usynys bolǵan saıyn óz basym soǵan onsha yńǵaı bermeı, kegejektep keıin tarta beretin sebebim nelikten?

Bul saýal birazdan beri oılandyryp júr. Araǵa biraz ýaqyt túsirip jiberip qatal. syn kózimen qaıta qaraǵanda tuńǵysh shyǵarmanyń tula boıynan tolyp jatqan kemshilik kórinetin sirá-daǵy ádet qoı. Ásirese, búgingi kúngi óskeleń ádebıettiń talaby men talǵamynyń turǵysynan qaraǵanda kóńil tolmaıtyn kóp-kóp olqylyqtar kózge uryp turar-aq. Bizdiń elde halyq basy quralǵan jıyn arasynda qyljań jigitterdiń kúlkige aıtatyn bir-eki aýyz óleńde «shóp te óleń, shóńge de óleń, óleń de óleń» degen jol bar-dy. Kórgeniń men bilgenińdi kókirektegi qatty talǵamnyń tezinen ótkizip, tap bir tonnalaǵan rýda arasynan sirkedeı-sirkedeı jyltyraqtardy syǵyp alyp som altynǵa aınaldyratyn zergerlikti dástúr ǵyp daǵdylanbaǵan jaǵdaıda, tegi sirá, ádebıet bosaǵasynan jańa attaǵan árbir jas talapkerdiń bári de shóp pen shóńgeni kórse de jipke tize beretin bolý kerek. Al, endi osy beıpildik meniń de tuńǵysh shyǵarmama salqynyn az tıgizgen joq. Kóńilge oralǵannyń bárin ońdy-soldy kitaptyń qoıny-qonyshyna kóbirek tyqqyshtap jiberdim de, nebir shıyrshyq atqaly ushqyndap turǵan oqıǵalar ot almaǵan myltyqtaı jipshe tarqatylyp jónine qaldy, sonyń saldarynan shyǵarma sújeti bolbyrap, bos belbeýlikke aparyp soqtyrdy da otyrdy. Sondyqtan oqıǵa jelisine arqaý ǵyp alǵan negizgi konflıktten bastap, sol bir qyzyl qyrǵyn urys ishinde qylysh júzin jalań aıaǵymen basyp júrgen árbir jaýyngerdiń jankeshti erligi men isi, shıryqqan sezimi shartpa-shurt oqıǵalardyń ústinde de jýyq arada óristep damyp bolmaı, bolbyrlyq oqýshy júıkesine tıip yzalandyryp otyratyn, qaısybir kezde kórkemdiktiń qatal tarazysynan ótkizip jınaqtap qorytylmaǵandyqtan, kórgeniń men bilgenińdi sol qalpynan quıttaı ózgertpesten qolǵa ustatqandaı ǵyp qaǵaz betine túsire salmaq bolǵandyqtan, shynyn aıtý kerek, qalam aldy tuńǵysh shyǵarmada fotografıalyq naqtylyq basymdap kete beretin. Qandaı naqyshyna keltirip, kózge elestetip, qolǵa ustatqandaı dáldikpen jazylǵan tabıǵat sýretteri men adamnyń ishki-syrtqy kórinis-kelbetteri de sylbyr, salqyn bolatyn. Baıqap otyrǵan shyǵarsyzdar, bul maıdan ómirin jete bilmegendikten týyp otyrǵan kemshilik emes. Bunyń tegi basqa. Bul qolyna tuńǵysh qalam alǵan árbir jas talapkerdiń pissimildasyn birden úlken shyǵarmadan bastaǵan-da bolatyn sátsizdik.

«Aýzy kúıgen úrip ishedi». «Qan men terdi» á dep qolǵa alǵannan bastap tuńǵysh shyǵarmada kóbine-kóp tájirıbesizdikten ketken kemshilikterdi bunda qaıtalamaýǵa tyrystym. Jáne bul búgingi kúnniń shyndyǵy emes, baıaǵy ata-babalar ómir súrgen kóne zaman jóninde jazylatyn tarıhı roman bolǵandyqtan da maǵan dáýir sıpatyn (nravstvennyı obraz veka) jetik bilý kerek edi. Al árbir dáýirdiń syry men sıpaty, sol dáýirde ómir súrgen adamdardyń minez-qulqyna, arman-múddesine, dúnıege kózqarasy men aldyna qoıǵan áleýmettik maqsatyna tikeleı baılanysty. Qoǵam kelbetin qaı dáýirde bolmasyn adam balasynyń aldyna tutqan armany men múddesi anyqtaǵan.

Bul arada bir aıta ketetin nárse mynaý: qazaq halqynyń sonaý ǵasyrlar qyrynan arman asyp ketip jatqan kóne tarıhy men keshegi revolúsıa qarsańynan bastalatyn bergi tarıhynyń arasynda bir-birine múlde uqsamaıtyn kúrdeli sananyń yqpaly anyq sezilip turatyn áleýmettik jańa sapaly qubylystar bar. Keıbir ústirt oılap ton pishken kisilerge salsaq, qazaq halqynyń keshegi revolúsıa qarsańyndaǵy tirliginde túk ózgeris bolǵan joq sıaqty. Tymyq teńizdiń sespesten tunyp qalǵan túbindeı óziniń ejelgi jym-jyrt boıkúıez tirligin túıe qomy men at arqasynda terbetilgen besikshe bir áýen, bir yrǵaqpen áldılep ótkizip jatqan el. Olardyń kóz aldyna qazaqtyń ushy-qıyry joq keń dalasy men sol dalada yzǵyp kóshken, úıir-úıir mal, jel aıdap qalbańdaǵan qańbaq, tabaq-tabaq et, zereń-zereń qymyz elesteıdi. Myqtaǵanda rý men rý arasyndaǵy partıagerlik, alys-julys, barymta, aıtys, tartys. Bul, árıne, ústirt uǵym. Revolúsıa qarsańynda jańa zaman sarynyna eleńdep delebesi qozyp jatqan halyqtyń áleýmettik aqýaly tek qana osyndaı kúıde edi desek, bul eń aldymen tarıhı shyndyqty burmalaý bolar edi. Sol kezdegi dáýir kelbetin dál osyndaı etip sýrettesek, ata-baba arýaǵyna kórer kózge qıanat istep, kemsitip, qalamymyzdyń ushy azamat namysyna qate tıip ketken de bolar edi ǵoı. Tarıhı taqyrypqa qalam tolǵaǵan soń, qulqyń quı qalasyn, quı qalamasyn, sen endi bir yńǵaı adam janynyń ıirimderiniń arasynan ata-babańnyń izin izdep, sezim shıyryn sharlap, kúıttep, otbasy, oshaq qasynda aınalaqtap qalýǵa qaqyń joq.

Ol sýretker pozısıasyn bir jaqtylyqqa soqtyrmaı qoımaıdy. Al, syńar jaq sýretker qoǵam kelbetin quddy qısyq aınadan kórgendeı bútil bolmysyn buzyp jiberýi yqtımal.

Baǵzy bir zamandaǵy baıyrǵy Qazaqstan keshegi revolúsıa qarsańyndaǵy qazaq tirliginde salt-sana, ádet-ǵuryp, dástúr, úrdis jaǵynan túk aıyrmashylyq bolmasa da, ulttyq sana-seziminde kúrdeli ózgeris baıqalatyn. Áýeli revolúsıa tusyn, onan azamat soǵysyn basynan keshirgen qazaq dalasynda tirlik keshken ata-babamyzdan ot basynda osharylyp otyryp qalmaǵany sıaqty, bútil bar tilegi men kórgen-bilgen qaırany qara bastyń qulqynynda bolǵan joq. So sıaqty, boıyndaǵy bar jalyny men jigerin, barlyq qaıratyn qoǵamdyq qulyqpen shektep, tirliktiń basqa qubylysyna kózin tars jumyp alǵan qatal taǵdyr qurbany bolmaǵany anyq. Bul kezdegi qazaqtyń túp-túgel bári bolmasa da, arasynan ara-tura oqyǵan kózi ashyq azamattar shyǵa bastady. Sonymen birge on altynshy jylǵy halyq kegin qatty shıryqtyrǵan qandy oqıǵa tusynda keshegi mal sońynda kún keshken jalshylardyń oıy, sanasy ósip, ońy men solyn tanı bastady, súıtip shym-shytyryq ómirden kóterilip qap edi. Qaısybiri qoǵam aldynda, óziniń ary aldynda isi men qylyǵyna esep bere alatyndaı jaýapkershilik ıesine aınaldy. Meniń esebim boıynsha Elaman da artyǵy joq, kemi joq, dál osy dárejege ǵana kóterilýge tıis qaharman edi. Bas keıipkerdiń obrazynyń jan-jaqty dıalektıkalyq ósip-jetilýin jáne ádebı tulǵa bop qalyptasýyn áńgimeleı otyra sóz arasynda oqýshy qaýymnyń ózine belgili taǵy bir tarıhı shyndyqty aıta ketpekpin: Oktábr revolúsıasyna deıin Qazaqstanda onshalyqty jumysshy tabynyń bola qoımaǵany barshamyzǵa belgili. Demek uıymdasqan sanaly halyq kúresi bolǵan joq deı alamyz. Osy shyndyqqa súıene otyryp, men de qoldan kelgenshe shyǵarmada álgindeı el tirligindegi erekshe sıpatty sol eziniń sylbyr baıaý qalpynda saqtaýǵa tyrysqam-dy. Kóshpeli halyqtyń samarqaý oıanyp kele jatqan sana-sezimi men ejelgi eski qoǵamnyń rýshyldyq-feodaldyq sal bókseliginen áli de bolsa shyndap aryla qoımaǵan mımyrt tirligin tezge salyp tezdetip áketkim kelmep edi. Trılogıany jazý ústinde talaı jyldarǵa sozylǵan jigersiz kúnderimde qalam terbegen sol anaý tarıhı dáýirdegi halqymyzdyń esý jolyn shamadan tys ásirelep ósirip jibermeı, óziniń bir yrǵaqty baıaý áýeninde sýretteýdi búıirimniń bir jaǵynda qatty ustaǵam-dy. Meniń oıymsha, keshegi mal baqqan jalshynyń sanaly jolǵa túsip, qyzyl jalaýlatyp revolúsıoner bolǵanyn kórsetkennen kóri, onyń osy jolǵy qalaı kelgenin, sebebi men saldaryn kórsetkim keldi. Osy jolda basynan keshken zil batpan aýyr azaby men qıanatkerlerden qysqa kúnde qyryq ret shekken zábir-japasyn kórsetý áldeqaıda kóńilge qonymdy sıaqtanǵan. Biraq sol kezeńge jazylǵan shyǵarma bolsa, qashan bas keıipkerdiń qolyna qyzyl tý ustaǵansha kóńili kónshimeıtin keıbir shydamsyz synshylar osy tusta Elamandy biraz bóriktirip aldy. Sonymen birge synshylardyń qamshysy asyqpaıtyn avtorǵa da tıip ketip jatty. Olar kóbine-kóp bas keıipkerdiń alǵashqy eki kitaby aıaqtalsa da, áli baıaǵysynsha sylbyr damyp, shaban ósip, halyq qozǵalysynyń qaharly sapyna kósh basshy bop ózge jurttan sógerligi artyp sýyrylyp shyqpaǵanyn synady. Al, bul obrazdy jasaýdaǵy meniń maqsatym basqasha edi. Men kúrdeli ýaqyttaǵy qym-qýyt oqıǵalardyń ortasynda ombylap júrgen qarapaıym adamnyń jan dúnıesindegi dıalektıkalyq qarama-qaıshylyqty qubylystarǵa psıhologıalyq taldaý jasaýǵa tyrystym. Qysqasy, bas keıipker obrazyn dástúrli sqema-shtamptan aýlaq ustaý, burynnan jurtqa málim obrazdardan shama-sharqym kelgenshe ózgesherek etip shyǵarýdy kózdegem-di. Óziniń sybaǵasyna tıgen osy bir oqshaý joldy ómirdiń tezi men tepkisi ony qıyn kezde bir qyspaqtan keıin bir qyspaqqa qaqpaqyldap salyp, qarańǵyda kózi baılaýly adamdaı jaryq sáýleni sıpalap júrip tabýǵa májbúr etti. Bir esepten, keshegi qarasıraq balyqshynyń osynaý adam qoǵamy astan-kesteń bop jatqan alaǵaıda-bylaǵaı zamanda ózindeı kózi qaraqty kisilerdiń arasynda seń soqqan balyqsha basyn taýǵa da, tasqa da soǵyp, birde súrinip, birde jyǵylyp adasyp kep, aqyr aıaǵynda jańa zamanda ómirge jarqyn jappaı bet buryp jatqan halyq kóshiniń uly dúrmegine ilesýin kórsetýde úlken shyndyq jatty. Qaısy deseńiz, bul jol — bizdiń halyq arasynan shyqqan biren-sarandaǵan oqyǵan azamattardyń sanaly maqsat joly emes. Bul qarańǵy halyqtyń sol bir qıyn-qystaý kezde sıpalap júrip tapqan jarqyn bolashaq joly edi.

III

Osy trılogıanyń sońǵy, úshinshi kitabynyń jazylý prosesinde biraz qyzyq jaǵdaı boldy. Alǵashqy eki kitap — «Ymyrt» pen «Sergeldeń» jazylyp bitkesin araǵa uzaq ýaqyt salmaı úshinshi kitapqa kiristim. Trılogıanyń sońǵy kitabyna jaqyndaǵan saıyn osyǵan deıingi san salaly oqıǵalar da kenet etek-jeńin jınaqtap, dóńgelenip bir arnaǵa quıyp qapty. Burynǵydaı emes, bul kezde kádimgideı qatary kemip qalǵan adamdardyń aqyrǵy kitapta aıaqtalýǵa tıisti taǵdyryn sońyraǵy kúni qalaı jınaqtap, qalaı túıip tastaýmen úshin alda turǵan qıyn másele edi. Qaı ýaqyttaǵy qandaı jazýshyǵa, sirá da óziniń kitabyn aıaqtaý ońaıǵa soqpaıtyn tárizdi. Bul qıyndyq sújettiń logıkalyq damýyn bilmeýden nemese oqıǵa arqaýyn shatastyryp alǵannan týmasa kerek. Menimshe, ol óziń qoıan-qoltyq aralasyp baýyr basyp ketken geroılaryńnan aıyrylǵyń kelmeýden, olarǵa degen qımastyń sezimmen sabaqtasyp jatqan sıaqty. İlgeri eki kitapqa qaraǵanda myna sońǵy kitapqa otyrar aldynda uzaǵyraq oılanýǵa týra keldi. «Kúıreýdiń» sújetine arqaý bop enetin tartystarmen birge taǵdyrlardy oılastyryp, adamdardyń araqatynasyn anyqtap, árbir oqıǵany aldyn ala egjeı-tegjeıine deıin basymda ábden pisirip alsam kerek, bir kezde qarasam quddy qaǵazǵa túsken shyǵarmadaı jadymda saırap turǵan sıaqtandy. Sonyń áseri ǵoı deımin, bul kitapty jazýǵa otyrǵanda qol-aıaǵymnan tusaý túskendeı erkindik sezildi. Jazýǵa otyrǵanda da ádettegi daǵdyly mashyq boıynsha basynan bastamaı, qalamym kitaptyń keıingi jaǵyna qaraı tartty da turdy. Sóıtip «Kúıreýdiń» áýeli sońǵy taraýyn jazdym. Ony bitire sala dereý sonyń aldyndaǵy taraýǵa otyrdym. «Kúıreýdiń» bas jaǵy áli jazylmaǵanyna qaramastan, keıingi jaǵyndaǵy ázir bop, bitip turǵan ekinshi jáne úshinshi taraýlardyń jolma-jol aýdarmasyn tez jasatyp aldym da, kelisip qoıǵan ýáde boıynsha «Drýjba narodov» jýrnalyna jiberdim. Jolma-jol aýdarmany bas redaktordyń orynbasary, synshy Leonıd Terakopán oqyp shyǵyp, maǵan bylaı dep hat jazǵan edi: «Kitap sóz joq sátti shyqqan. Onda qapysyz jazylǵan utymdy sátter óte kóp. Biraq.óz basym búkil bólimniń ajaryn ashyp turǵan Táńirbergen basyndaǵy aqtyq sahnalar dep bilem. Bul baıandaýdaǵy sheberliktiń asqan úlgisi, keıipkerdiń jol kórsetýshi bop shekken taýqymetin baıandaıtyn syrtqy sújet sonshalyqty shytyrman, sonshalyqty salıqaly asa baı ishki mazmunǵa ıe bolǵan. Munda adamǵa tán tirshiliktiń sonshama tuńǵıyq fılosofıasy sonshalyqty tereń ashylypty. Sen jas myrzany óziniń kisi retinde barsha syr-sıpatyn aqyryna deıin sarqyp ashatyndaı qystalań haldi jaqsy oılap tapqansyń. Ásirese, óz aýylyndaǵy, aýylǵa jaqyndaǵandaǵy, ólim aldyndaǵy sahnalary janyńdy túrshiktiredi. Menińshe, myrza ómiriniń sońǵy sátin ashatyn lınıa — seniń tvorchestvońdaǵy bir bıik. Fılosofıalyq tereńdik pen oıdyń ótkirligi munda naǵyz shyrqaý bıikke kóterilgen. Men bul taraýlardy sonshalyqty súısinip, sonshalyqty qýanyp oqyp shyqtym. Úshinshi kitapta Elaman da meılinshe nanymdy, meılinshe shynaıy. Kenjekeıge úılenetin epızody jaqsy tabylǵan. Men Elamanǵa odan asqan sátti qosaq taba almas em. Elamannyń bul qylyǵy — onyń sanasyndaǵy úlken erjetýdiń, buǵan deıin kórgen taýqymeti men tolǵanystarynyń zańdy nátıjesi bolyp tabylady... Alaıda, men Elamanǵa baılanysty kóńilime oralǵan eki eskertpemdi aıtpaı kete almaımyn. Bálkim, bul úshinshi kitaptyń qoljazbasyn oqymaǵanymnyń (meniń qolymda birinshi bólimniń qoljazbasy joq) saldary shyǵar. Eskertpelerimniń uzyn-yrǵasy mynaý: sońǵy sahnada Elaman tym az kórinipti. Bul seniń súıikti keıipkerińmen qoshtasatyn sátiń emes pe? Biraq sol qoshtasý sátin tym kúzep jibergen sıaqtysyń. Ol oq tıip qulaıdy. Menińshe, bul epızodty bir-eki bet burynyraq bergen durys bolar edi. Al, Elamannyń ótip bara jatqan ǵumyr týraly oılaryna, men bolsam, budan góri kóbirek oryn bergen bolar edim, tipti ótkendegi bir oqıǵalardy oıyna túsirter edim. Óıtkeni, qarapaıym keıipker emes, bas qaharmanmen qoshtasqanda oqýshy kóńilin oısyrata túsken durys qoı. Mundaı jerde boıaýǵa, oıǵa, keıipkerdiń qushtarlyq sezimderin ashýda sarańdyq jasaý qanshalyqty oryndy bola qoıar eken. Ol tek ólip bara jatqan joq, óz ómirine ózi qorytyndy shyǵaryp, ósıet qaldyryp bara jatqan da joq pa?

Tipti, Elamannyń jaralanatyn kezinde de kisi tebirenterlik shtrıhtar qajet sıaqty. Qur baıandaýdan góri, kóńil qozǵarlyq pafosqa kóbirek nazar bólgen durys. Pafos bolǵanda, onsyz da túsinikti jaǵdaıdy onan saıyn qazbalaı túsetin ásire romantıkalyq qyzyl sóz emes, sezimge shabar utymdy detaldar tabylǵany jón sekildi. Tipti, Elamannyń ólim aldyndaǵy kóńil-kúıin meılinshe tereńdep ashatyn asqaq notalardyń óziniń eshqandaı ersiligi joq. Óıtkeni, shyǵarmadaǵy basty qaharmanmen qoshtasý oqýshy janyna budan góri qattyraq batýǵa tıisti».

Elamannyń ómiriniń aqyrǵy sátin kúsheıte túsý kerektigi jóninde «Drýjba narodov» jýrnalynyń sol kezdegi proza bóliminiń bastyǵy, synshy V. Oskoskıı de osy pikirde ekenin aıtyp hat jibergen-di. Bir jerden shyqqan eki synshynyń pikiri kókeıge qona ketti. Elamannyń qaterli túnde kirpik qaqpaı shyǵatyn jerdegi tebirenisi men tolǵanysyn qaıta qarap, onyń ómir jáne ózi týrasyndaǵy oıyn tereńdete túsý kerek boldy. Bu da tolqyn tepkisine túsken qý qaıyqtaı ómir teńizine kóz ashqaly basy bylǵaqtap, taý men tasqa soǵyp kele jatqan jan. Jaý qoly jaǵasynan ketpegen alys-julystan onyń osy joly bir sát bulqynyp bosanyp, japan túzdegi jalǵyz jappanyń astynda jym-jyrt túnde uıyqtaı almaı dóńbekship jatqany osy dúnıeden óziniń ornyn izdeıtin naǵyz yńǵaıly tús eken. Sony sezgesin qaıta qaradym. Qaıta otyrǵanda Elamannyń Túrkıa jerinde úsip ólgen inisi men kári ájesin qabyrǵasy qaıysyp eske alatyn tusyn qostym. Endi bir kez onyń óz qasynda qannen-qapersiz uıyqtap jatqan kishkentaı balalaryna kózi túskende kóńili taǵy bir tosyn kúdikpen dir etip, myna shirkinder erteńgi kúni erjetkende qandaı adam bolady, ózderi qanyn, terin tógip, qansha jan ómirin qurban etip júrip qıyndyqpen ornatqan osynaý jańa dúnıeniń keleshekte qaısysy qandaı kádesine jarar eken dep tebirenip ketetin jerlerin de Oskosskıı men Terakopánnyń álgi hattarynan keıin qosqam-dy.

İlgeride úshinshi kitaptyń áýeli sońǵy jaǵy buryn jazylǵany áńgime boldy. Al, solaı bolýynyń sebebi nede? Qandaı shyǵarma bolmasyn basynan bastaıtyn kúlli bar qalamgerdiń bárine ortaq úırenshikti daǵdydan «Qan men ter» trılogıasynyń aqyrǵy kitaby tusynda aınyp ketýge sebep bolǵan kúshtiń kózi qaıda jatyr? Rasyn aıtsaq, ol kezde bul saýal basyma kelgen joq. Ol kezde uzaqqa sozylǵan kólemdi shyǵarmanyń aqyry oılamaǵan jerden dál bulaısha aıaqtalǵanyna ǵana qýanǵanym esimde. Jumys ústinde tosynnan týǵan jańaǵy oqshaý qylyqqa men kóp keıin oılandym. Shamasy, sirá, uzaq-uzaq joldan sharshaǵan jolaýshynyń ıtinip-soǵynǵan júristen zyqy ketkende árqashan kózin de, kóńilin de únemi ilgerige qadap, barar jeriniń topyraǵyna tabany tıetin sátti ańsap bolatyny sıaqty, talaı jylyn sarp etken myna kólemdi shyǵarmanyń aqyryn kórý men úshin armanǵa aınalyp, kóńildiń kók dónenine ilesken qalam da ilgeri qaraı súırelep otyrǵan shyǵar-aý. Onan da basqa bir myqty sebep bar edi. Oqyǵan kisiniń qaperinde bolar «Qan men terdiń» sońǵy seksen beti túp-túgeldeı Táńirbergen myrzanyń basyna bult úıirilgen dramalyq aýyr sıtýasıaǵa qurylatyn. Jas myrza osyǵan deıin ózge jurttyń basyna qara kún týdyryp qoıyp, qyzyǵyna kóldeneńnen qarap júretin jigit-ti. Endi búgingi kúni dúnıe kezektiń kóbi óz basyna kelip, bar aqyr zaman bir óziniń ústine tóngende jas myrzanyń jan daýsy shyǵatyn jerin kórgim kelgen de bolar. Onyń ústine, bir zamanda baı aýyldyń barsha jany alaqanyna sap mápelep ósirgen jas myrzalardyń basynan baǵy taıǵan kezde dýshar bolǵan qıyndyqta bári birdeı jańa jaǵdaıdyń yńǵaıyna túsip qalyptasa almaı, qaısybireýleri baıaǵy ózderiniń ór kókireginen qaıtpaı qasaryp turyp alatynyn bilýshi edim. Olar basynan baǵy taıǵanyn, dáýreni ótkenin, tipti zaman ózgerip, adam balasynyń qulqy men pıǵyly bólektene bastaǵanyn da moıyndamaı, halyq pen qoǵam aǵymyna kóndikpeı qarsy turam dep kúrt ketip mertigip qalatyn. Osy bir tragedıalyq jaǵdaı meniń bir jaqyn týysymnyń basynda boldy. Ol ári baı, ári bolys bolǵan. Biraq erterek dúnıe salǵan. Artynda qalǵan úsh balasynyń úsheýi de jas bolǵandyqtan, artynda qalǵan qyrýar mal ustaǵannyń ýysynda, azýlynyń aýzynda ketip, az ǵana ýaqyttyń ishinde ap-sap bop, sińiri shyqqan kóp kedeıdiń birine aınaldy.

Aǵaıyndy úsh jigittiń úlkeni men kenjesi basqa tússe baspaqshyldyń kebin keptep, yńǵaıy kelgen jumystyń bárine bilek sybanyp kirisip, balyq aýlap, ań aýlap, balaly-shaǵaly úlken úıdiń ash-jalańash jandarynyń aýzyna qarsy bazar as ákep salyp júredi. Al, ortanshysy qashan soǵys jyly áskerge alynyp, Stalıngrad túbinde habar-osharsyz joq bop ketkenshe baıaǵy qarshadaı bala kezinen qanyna sińgen baı myrzanyń tákappar qulqynynan qutyla almaı-aq dúnıeden ótti. Onyń kórerge kóz kerek sulý kelbeti men qoń etin kesip jatqanda da qyńq etpeıtin ýyzdan daryǵan tabıǵatyndaǵy tákappar degdarlyǵyn Táńirbergenge alǵanym anyq. Keıin álgi úsh aǵaıyndy jigittiń úı ishi Shalqarǵa kóship keldi. Qaladaǵy aǵaıyn-týmalar saýaty bar ǵoı dep ortanshysyn nan satatyn dúkenge ornalastyrmaq bolady. Bári kelisilip qoıǵanyna qaramastan jáne qalaǵa jańa ǵana kóship kelgen balaly-shaǵaly úıde isher astyń joqtyǵyn kóre tura álgi aǵamyz, bul joly da bir kezdegi baı myrzasy ekeni esine túsip: «Endi áıelder qusap ústime aq halat kıip, prılavkanyń arǵy jaǵynda nan satyp turam ba?» — dep, balaly úıdiń soryna qaraı, óziniń ejelgi namysyna basty da ketti. Sol shıryqqan betinde bir kisiniń tilin almastan ol jas kelinshegin alyp Alǵaǵa tartyp ketti. Alǵadaǵy tasty topandap syndyratyn karerge qara jumysshy bolyp ornalasty. Qansha qaıratty, ójet jigit bolsa da, bir aıdan keıin qos alaqany kók múıizdenip, qý súıegi qalǵan aǵaıymdy kórgende kózime jas quıylyp ketip edi...

Bul arada bir aıta ketetin nárse: mal baqqan qazaqqa baıý qıyn bolsa da, baılyǵynan jurdaı bop aıyrylý ońaı-aq edi; kóbine-kóp qazaq maly jaý bir shapqannan nemese jut bir soqqannan qalmaıtyn-dy. Qandaı myńǵyrǵan baılaryn da jaý men juttan keıin ne qoradaǵy, ne óristegi malynan tigerge tuıaq qalmaı, kózdi ashyp jumǵansha qý taqyr kedeı bop shyǵa keletin. Sondyqtan da, qazaqta «batyr — bir oqtyq, baılyq — bir juttyq» degen maqal bar. Keshegi tórt qubylasy teńelip, sharshysyna kep shalqyp turǵan talaı baılar bir kúnde bar malynan aıyrylyp jer soǵyp otyryp qalǵanda, olardyń kúni esiginde júrgen keshegi qarasıraq kedeılerden áldeqaıda tómen bolatyn. Ózderiniń osyǵan deıingi bolyp-tolyp turǵan baqytty, bazarly kúnin oılap, qazirgi qor haline azarlanyp ishterinen azyp bitetin-di. Kórilerinen góri bundaı kezde, ásirese, baı aýyldyń bulǵaqtaǵan jas myrzalaryna qıynyraq. Úsh aǵaıyndy jigittiń álgi ortanshysy sekildi olar da ózderiniń basyna túsken qatal taǵdyrdyń temir tuıaq tepkisine tirlikte kónbeı qasarysyp qıǵylyq uryp baǵady. Úıinde isher asy bolmasa da, baǵy taıǵan myrzalar baıaǵy sáni men saltanatyn jurt aldynda saqtaýǵa tyrysady. Baıaǵydaı táýir kıim kıip, tańdap táýir at minip qatarynan qalmaýǵa tyrysqan saıyn, sorlylardyń jupyny tirligi jurt kózine kóbirek túsip, aýyl ishinde olardy syrtynan syqaqtap, kúlýshiler kóbeıetin. Syılaǵannan góri endi olardy ishinen aıaýshylar kóbeıdi. Bergi jaǵynan bórisinip jelke júnin kúdireıtip turǵannyń ózinde kúni ótken myrzalar bul kúnde ózderiniń kúshik qurly qaýqary qalmaǵanyn qatty sezinip, ishinen ý ishkendeı bop turatyn-dy. Oktábr revolúsıasynan keıin qazaq dalasynda osyndaı kúni ótken myrzalar kóbeıdi. Ne sanda joq, ne sanatta joq dál osyndaı shermender prosloıkasy kún saıyn qaýqarynan aırylyp, quddy kisi qolyna qaraǵan jetim baladaı jurttyń qasy men qabaǵyna qarap, únemi raıyn ańdyp otyratyn. Keshegi tóbesimen kók tiregen Táńirbergenderdiń bizge jetken sıqy, mine, osyndaı edi. Dál osyndaı aıanyshty bir taǵdyr bizdiń ózimizdiń ottyń basynda da bolǵasyn ba, áıteýir trılogıanyń úshinshi kitabyna otyrǵanda Táńirbergenniń taraýy meniń yqtıar erkimdi qoımaı ózine eliktirip tartty da turdy.

IV

İlgeride men tarıhı derekterdi arhıv arasynan qalaı izdep tapqanym jaıynda biraz áńgimeledim. Jańa ǵana sóz qylǵan myrzalardyń beregirek kelgesin ózderin bir kezderde mápelep ósirgen ortasynan tabany taıǵan jaǵdaıda qandaı kúıge ushyraǵany haqynda aıtylǵan áńgimede shyndyǵy sorǵalaǵan tarıhı derek-ti. Al, biraq tarıhı shyǵarma jazǵanda kisi tek qana derektiń dáldigi men aıǵaqtardyń aqıqattyǵyn, naqpa-naqtyǵyn saqtap qazirgi kúni kóz ben kóńilden qashyqtan ketken sol derekter, sol faktiler, sıtýasıalar shyndyǵynan jaza baspasy bar murattyń bári oryndala ma? Menińshe, tarıhı taqyrypqa qalam terbegen jazýshyǵa birden-bir kerek nárse — adam rýhynyń tylsym syrlaryn ashý bolsa kerek. Ótken zamannyń ózimen birge boıynda ala ketken aqıqat shyndyqtyń beınesin aınytpastan qaıta tiriltý tipti de qıyn emes, al másele sol faktiler astarynda jatqan qoǵam men adam rýhynyń beımálim syrlaryna jan bitirip kórkemdik qýat berý, kóz aldyńa kúni búgingi shyndyqtaı elestete bilý kez kelgenniń oń jambasyna kele bermesi aqıqat. Ol úshin jazýshyǵa erekshe zerde, aıryqsha aqyl-parasat, eń bastysy, sýretkerge tán sezimtal júrek qajet-aý deımin. Faktiler men derekterdiń yǵy men kóleńkesinde qalyp qoımaý úshin ótkendegi oqıǵalardyń meniń búginginiń ǵana emes bolashaqtyń da talǵam-tarazysy turǵysynan saralaı, salmaqtaı bilgen durys sıaqty. Sonda ǵana kez kelgen tarıhı tulǵa jańasha sıpatqa ıe bolyp, nanymdy da senimdi shyǵatyndaı. Men Sýdyr Ahmet obrazyn jasaý ústinde bolǵan adamnyń áreket-harakterin sol qalpynda buljytpaı berýge ǵana tyrysqan joqpyn. Bul harakter basqa halyqta da bar. Bunyń kóńildirek ári aq eden elgezek túri — áıgili ded Shýkar men elpek Momyn. Biraq, alaıda bar-aý, osy minezdes obrazdyń boıynda syrt kózge záredeı de zal aly joq sıaqtanyp turyp ta keı-keıde kútpegen jerden zulymdyǵy jeńińkirep ketip otyratyn anyq parazıt qýlyq bar. Osy taqylettes obraz qazaq topyraǵyna baıaǵy bir mal baqqan kóne zamannan bermen qaraı enshiles bop, entelep baýyr basyp, ult boıyna ısi sińińkirep qalǵan sıaqty. Sýdyr Ahmet ómir súrgen sonaý arǵy zamannan beri qansha ýaqyt ótti. Zaman ózgerdi. El jańardy, jer jańǵyrdy. Salt-sana men ishken as, kıgen kıimnen bastap, qazirgi kisilerdiń minez-qulqy, isi, pıǵyly múlde ózgerip ketti. Al, biraq bizdiń aramyzda sý aıaq Sýdyr Ahmetterdiń qatary kemidi me? Menińshe, kemigen joq. Osyndaı obraz, minezder týǵan topyraǵynyń tól perzenti bolǵan jaǵdaıda, ol sirá, osy dúnıeden jýyq arada iz-tússiz joǵalyp kete qoımasa kerek. Ony aıtasyz ba, bundaı kisiler, sońyraǵy kúni jazataıym ómir ózgere qalsa da jańa jaǵdaıdyń aǵymyna basqa jurttan buryn taǵy da osylar tep-tez ıkemdele ketýge yńǵaılanyp turady. Buny, árıne, onyń jańalyqqa jany qumarlyǵynan dep qaramaý kerek. Bar bolǵany — jan saqtaýdyń qamy. Bu da óz ortasynyń boıaýyna qaraı túri men túsin ózgertip, syrt beınesin ómir súrýge laıyqtap tep-tez yńǵaılana qoıýdyń bir tásili. Máselen, Oktábr revolúsıasynan keıin ile-shala qyrda jatqan halyq buryn-sońdy jer betinde bolyp kórmegen jańa sapaly ómirge baıaý da bolsa bet burdy. Ásirese, qazaq dalasynda kolhozdastyrý bastalǵan tusta kedeıler jańa jolǵa jappaı túsip jatqanda qyr adamdarynyń boıyndaǵy burynǵy salt-sana, ádet-ǵuryppen birge búkil psıhologıalyq minez-qulyq ta qatty ózgeriske ushyrady. Halyqtyń qulqy ózgermeıinshe kıimin ózgertken jańa sapaly qubylys bola qoımaıtyny belgili. Uly jolǵa túsken halyq óziniń jarqyn keleshegin betke ustap úderip tarta jónelgende, ádette tozyǵy jetken dúnıeniń eski-qusqylary eski jurtta qalyp qoıýǵa tıisti. Sol kóp silimtilerdiń biri bolmasa biriniń arasynda Sýdyr Ahmetter de zamananyń jańa kóshinen qajetsiz kóne buıymdaı umytylyp qalyp qoıar dep edik. Keshegi feodaldyq-rýlyq qoǵam týdyrǵan osynaý tól perzent, jańa zamanmen bir kún joldas bolýǵa jaramas dep oılap edik. Bul ózi jańa qoǵam boıyna múlde jaraspaıtyn eski dúnıeniń jat qylyǵy men qubylysy sıaqtanatyn. Sóıtse irip-shirip bitken eski qoǵamnyń ózegine ólermendikpen úńgip kirip, uıa salyp alǵan myna aqjarqyn alaıaqtan adam qoǵamy jýyq arada arylyp bola almaıtyn ómirsheń aramtamaq eken. Bul, shirkin, basqalardan góri áldeqaıda jańalyqtyń jetegine burynyraq jabysyp, aǵym yńǵaıyna da ózgelerden buryn ıkemdelip ala qoıdy. Basyndaǵy daǵdyly kıiz qalpaqty olar jurttan buryn laqtyryp tastap, japyraıtyp jaman kepkany kıip ala qoıdy. Pishinin ózgertse de, al bular biraq mazmunyn ózgertken joq. Basqa jurt, máselen, lıkbez mektebine kári demeı, jas demeı aǵylyp baryp jatqanda, bular syrt aınalyp yqtap ketti. Biraq olar saýatty kisiniń syıly ekenin, bárinen buryn saýatty bolýdyń tirlikte tıimdi ekenin baıqaǵasyn, halyq yqylasyna bólenip júrý úshin hat tanıtyn, kózi qaraqty kisi bop kórinýge tyrysty. Meniń balaraq kezimde soǵys aldynda bizdiń aýylda Tileýjan degen bir kisi balyq kolhozynda basqarma boldy. Kúnde keshke qaraı ol úı janyndaǵy kóleńke basy uzarǵan kezde syrtqa tósek saldyrady. Shyntaǵynyń astyna tastaǵan qus jastyqqa jantaıyp jatyp arly-berli ótip jatqan kisi-qaranyń kóz aldynda gazet oqıtyn. Gazetten basyn kótermeı, bar yntasymen yqylas .qoıyp oqıtyny sonshalyq qasyna kelgen kisini jaqtyrmaı shytynap qalatyn ádet shyǵar-dy. Bir kúni Myńbastyq Sháribi degen qýaqy kisi basqarma úıiniń aldynan ótip bara jatyp, kenet qaıyrylyp toqtaı qalypty. Bas almaı qadalyp qalǵan qolyndaǵy gazetti basqarmanyń teris ustap otyrǵanyn baıqaǵan eken. Kóńili júırik qý kisi kúlkisin ázer tyıyp, qasyna keledi.

— Tileke, qalaı, oqyp jatyrsyz ba?

— Kúndiz jumys kóp, sosyn, keshkisin qol bosaǵasyn ǵana gazet qaraısyń.

— Durys qoı, gazette ne jazypty?

— Ne deriń bar ma? Jazatyn nárse kóp qoı.

— Álbette, álbette, — dep qosyla qostaıdy da, Shárip basqarma qolyndaǵy gazettiń «Sosıalısik Qazaqstan» dep jazǵan soıdaýyldaı-soıdaýyldaı iri áripterdiń basyndaǵy «S» — ny saýsaǵymen basyp turyp, — Tileke, osy qaı órip edi? — dep suraıdy.

Ańqaý Tileýjan qý kisiniń arǵy jaq kóńilindegi ázildi ańǵara qoımasa kerek. Qolyndaǵy teris ustap otyrǵan gazettiń tómengi jaǵynda shalqalap jatqan jańaǵy anaý-mynaý emes, at tuıaǵyndaı «s» árpine ol endi shuqshıyp o jaǵynan bir, bu jaǵynan bir qaraıdy. Taqa bolmaǵasyn:

— Apyr-aı, á?! — dep qınalyp, — adamnyń abyroısyz bolýy aıaq astynda eken ǵoı. Al, endi osy ózimniń eń jaqsy biletin árpim jáne kúnde talaı oqyp júrgen árpim edi. Qazirde qylp-qylp etip tilimniń ushynda tur, — dep gazetti laqtyryp tastap, janyndaǵy jastyqqa jyǵyla ketipti. Osy áńgime bizdiń aýylda kúni keshege deıin kúlkige aıtylyp júrdi. Bir aıta ketetin nárse: bul basqarma Sýdyr Ahmettiń obrazyn jasaýda birden-bir kádeme jaraǵan prototıp edi deı almaımyn. Sýdyr Ahmetti ózim jaqsy biletin taǵy úsh kisiniń boıyndaǵy qylyqtaryn jıyp-terip, osy obrazdyń óz kókiregimde kúni-buryn qalyptasqan bolmysy men bitimi beınesine úıles kelip, úndes shyǵyp jatatyn ortaq sýdyraqtyqtaryn aldym. Sol úsheýdiń biri — bizdiń eldiń basy men aıaǵy túgel biletin — soqyr Syrǵabek. Onyń ózinen aýmaıtyn balasy boldy. Orta mektepti bitirdi. Onan ol kınomehanıkter daıarlaıtyn tehnıkýmdy bitirdi. Sóıtip ol ákesindeı shala saýatty emes, ájeptáýir bilim alǵan, kózi qaraqty jigit bop shyqty. Aýdandyq mádenıet mekemelerinde qyzmet istedi. Syrt túri, kıgen kıiminiń úlgisi ákesiniń úlgisinen bólek bolsa da, al biraq, ishki mazmunynda quttaı da psıhologıalyq ózgeshelik joq edi. Sondyqtan da, bizdiń aýyldaǵy ataly-balaly ekeýiniń qulqyn biletin kisiler «bir kózin oıyp alsa bu da aýmaǵan ákesi bolǵaly tur», — deıtin.

Árıne, feodaldyq-patrıarhaldy qoǵamnyń tól perzenti — Sýdyr Ahmetterdiń dúnıege kelýine birden-bir jaǵdaı jasaǵan kóshpeli ómirdiń mal sharýashylyǵymen aınalysqan ekstensıvti mesheý tirligi ekeni daýsyz. Sýdyr Ahmetti minez retinde, harakter retinde jekelep alyp qaraıtyn bolsaq, bul, árıne, mesheý qoǵamnyń aıy-kúni tolyp, tolǵaǵy jetip tapqan tól balasy. Bunyń tuńǵysh ret dúnıege kelgen túpki atasy qaı dáýirde tirlik keshkenin kim bilipti. Qalaıda bizdiń bir anyq biletin nársemiz — árbir qylyǵy kisi kóńilin qytyqtap kúlki shaqyryp turatyn osy bir týmysynan berekesiz tragı-komedıalyq toǵyshar jandardyń urpaǵy qaı kezde de ómir súre alatynyna kózimiz anyq jetetin sıaqty.

***

Sóıtip, uzaq jyldarymdy alǵan úsh kitaptyń jazylý tarıhy, búgingi kúni ózińdi tizgindep, tejep otyryp, barynsha qysqasha aıtqanda, mine, dál osylaısha bolǵan-dy.

---