- 05 naý. 2024 01:44
- 164
Etistik
Qazaq tili (3 - synyp)
Sabaqtyń taqyryby: Etistik
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik: Etistik zattyń qımylyn, is - áreketin bildiretini týraly túsinikterin qalyptastyrý úshin sóılemderge suraq qoıa otyryp, etistikterdi taba bilýdi
úıretý.
Damytýshylyq: Oqýshylar sózdik qoryn molaıtyp, oıyn, tilin, shyǵarmashylyǵyn damytý. Óz oılaryn tez ári júıeli jetkizýge daǵdylandyrý.
Tárbıelik: oqýshylardy uqyptylyqqa, jınaqylyqqa, eńbekqorlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Ádis - tásili: túsindirý, suraq - jaýap, ınteraktıvti taqtamen jumys, ózindik
jumys
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, oqýlyq.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
- Sálemdesý.
- Sabaqta joq oqýshylardy belgileý.
Psıhologıalyq daıyndyq
Qaıyrly tań dosym,
Qaıyrly kún bolsyn.
Sársenbiniń sáti
Sáttilikke tolsyn.
Bizdiń alar baǵamyz,
Kil bestikter bolsyn!
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Ár qatar táýeldengen sózderdi oqıdy.
«Tez oıla, sóz oıla» oıyny arqyly ótken sabaqty pysyqtap, jańa sabaqqa daıyndyq jasaý.
Ne? ------------------Kim?
... qozdaıdy ... emdeıdi
... qulyndaıdy ... oqytady
... laqtaıdy ... ushady
... botalaıdy ... tigedi
... buzaýlaıdy ... jazady
- Balalar, biz qandaı suraqqa jaýap beretin sóz taptyq?
- Kim? Ne? suraǵy kimderge baılanysty qoıylady?
- Ol qaı sóz taby?
- Zat esimniń erejesin surap, mysal keltirý.
- Balalar búgingi sabaǵymyzdyń qonaǵy kimder?
- Muǵalimder.
- Muǵalimder ne istedi? Men ne istedim? Sender ne istedińder?
- Neni ańǵardyq?
- Zattyń qımyl is - áreketin ańǵardyq.
Erejeni eske túsirip, aıtý.
İİİ. Jańa taqyrypty, maqsatyn habarlaý.
1. Oqýshylardyń etistik jaıly alǵan bilimderin eske túsirip,
sóılemderge suraq qoıa otyryp etistikti taba bilýge úıretý.
2. Zattyń qımylyn, is - áreketin bildiretini týraly túsinik qalyptastyrý.
3. Óz oılaryn júıeli jetkizýge daǵdylandyrý.
Búgingi sabaǵymyzdyń urany:
Sóıleımiz, oqımyz, jazamyz,
Bárin bilýge umtylamyz.
- Endeshe osy uranymyzdy ustana otyryp sabaǵymyzdy bastaımyz.
IÚ. Jańa sabaq
Dápterge kún reti, taqyryp, kórkem jazý jazylady.
Oqýlyq materıaldarymen jumys.
1 - jattyǵýdaǵy óleń jatqa jazylady. Oqýshylar oryndaıtyn tapsyrmalary:
• óleńnen etistikterdi taýyp, astyn syzý;
• etistikterge suraq qoıý;
• dáriger mamandyǵy týraly qysqasha áńgimelesý:
2 - jattyǵýdyń maqsaty da oqýshylardyń nazaryn qımyl,
is - áreketti bildiretin etistik sózderge ne istedi? qaıtedi? degen suraq qoıylatynyn ańǵartý. (Aýyzsha)
3 - jattyǵý boıynsha kóp núkteniń ornyna tıisti etistikterdi qoıyp, sóılemderdi kóshirip jazady. Etistikterdiń astyn syzyp, onyń qaı sóz tabymen baılanysyp turǵanyn syzba arqyly kórsetedi.
1. Baǵban kóktemde qýraǵan butaqtardy kesedi. 2. At jegilgen arba keledi. 3. Asqardyń týǵan kúnine dostary dop syılady. 4. Aspandy qoıý bult qaptady. 5. Aqyn óleń jazdy. 6. Áýejaıdan álemniń ár qalasyna ushaqtar ushady. 7. Qustar aǵashty zıankesterden qorǵaıdy.
Sergitý kezeńi.
Qyzyqty gramatıka.
«Bir sózben atańdar» oıyny. Jalpy synyp ujym birigip oryndaıdy.
Tóbe shashy tik turdy (qoryqty)
Júrek jutqan adam (batyl)
Betinen oty shyqty (uıalý)
It ólgen jer (alysta)
Tas baýyr (meıirimsiz)
Tasy órge domalady. (baǵy jandy)
Jer soǵyp qalý (ókiný)
Tilinen bal tamdy (sheshen)
4 - jattyǵý boıynsha berilgen taqyryptyń sýretter arqyly áńgime qurastyrady. Qurastyrǵan mátinnen etistikterdi taýyp, astyn syzady jáne etistikterdiń qaı sóz tabymen baılanysyp turǵanyn syzba túrinde kórsetedi.
Ú. Refleksıalyq – baǵalaý kezeń.
♦ Úlken oıyn
«Tabıǵat tal besik»
♦ Sýrettegi zattardy olardyń qımylyn bildiretin sózdermen qosyp jaz.
Úİ. Sabaqty qorytyndylaý
Suraqtar:
1. 1. Qandaı sózder etistikke jatady?
1. 2. Etistikke qandaı suraqtar qoıylady?
1. 3. Etistiktiń qandaı túrlerin bilesińder?
Úİİ. Úıge tapsyrma.
Úİİİ. Baǵalaý.
Sabaqtyń taqyryby: Etistik
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik: Etistik zattyń qımylyn, is - áreketin bildiretini týraly túsinikterin qalyptastyrý úshin sóılemderge suraq qoıa otyryp, etistikterdi taba bilýdi
úıretý.
Damytýshylyq: Oqýshylar sózdik qoryn molaıtyp, oıyn, tilin, shyǵarmashylyǵyn damytý. Óz oılaryn tez ári júıeli jetkizýge daǵdylandyrý.
Tárbıelik: oqýshylardy uqyptylyqqa, jınaqylyqqa, eńbekqorlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Ádis - tásili: túsindirý, suraq - jaýap, ınteraktıvti taqtamen jumys, ózindik
jumys
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, oqýlyq.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
- Sálemdesý.
- Sabaqta joq oqýshylardy belgileý.
Psıhologıalyq daıyndyq
Qaıyrly tań dosym,
Qaıyrly kún bolsyn.
Sársenbiniń sáti
Sáttilikke tolsyn.
Bizdiń alar baǵamyz,
Kil bestikter bolsyn!
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Ár qatar táýeldengen sózderdi oqıdy.
«Tez oıla, sóz oıla» oıyny arqyly ótken sabaqty pysyqtap, jańa sabaqqa daıyndyq jasaý.
Ne? ------------------Kim?
... qozdaıdy ... emdeıdi
... qulyndaıdy ... oqytady
... laqtaıdy ... ushady
... botalaıdy ... tigedi
... buzaýlaıdy ... jazady
- Balalar, biz qandaı suraqqa jaýap beretin sóz taptyq?
- Kim? Ne? suraǵy kimderge baılanysty qoıylady?
- Ol qaı sóz taby?
- Zat esimniń erejesin surap, mysal keltirý.
- Balalar búgingi sabaǵymyzdyń qonaǵy kimder?
- Muǵalimder.
- Muǵalimder ne istedi? Men ne istedim? Sender ne istedińder?
- Neni ańǵardyq?
- Zattyń qımyl is - áreketin ańǵardyq.
Erejeni eske túsirip, aıtý.
İİİ. Jańa taqyrypty, maqsatyn habarlaý.
1. Oqýshylardyń etistik jaıly alǵan bilimderin eske túsirip,
sóılemderge suraq qoıa otyryp etistikti taba bilýge úıretý.
2. Zattyń qımylyn, is - áreketin bildiretini týraly túsinik qalyptastyrý.
3. Óz oılaryn júıeli jetkizýge daǵdylandyrý.
Búgingi sabaǵymyzdyń urany:
Sóıleımiz, oqımyz, jazamyz,
Bárin bilýge umtylamyz.
- Endeshe osy uranymyzdy ustana otyryp sabaǵymyzdy bastaımyz.
IÚ. Jańa sabaq
Dápterge kún reti, taqyryp, kórkem jazý jazylady.
Oqýlyq materıaldarymen jumys.
1 - jattyǵýdaǵy óleń jatqa jazylady. Oqýshylar oryndaıtyn tapsyrmalary:
• óleńnen etistikterdi taýyp, astyn syzý;
• etistikterge suraq qoıý;
• dáriger mamandyǵy týraly qysqasha áńgimelesý:
2 - jattyǵýdyń maqsaty da oqýshylardyń nazaryn qımyl,
is - áreketti bildiretin etistik sózderge ne istedi? qaıtedi? degen suraq qoıylatynyn ańǵartý. (Aýyzsha)
3 - jattyǵý boıynsha kóp núkteniń ornyna tıisti etistikterdi qoıyp, sóılemderdi kóshirip jazady. Etistikterdiń astyn syzyp, onyń qaı sóz tabymen baılanysyp turǵanyn syzba arqyly kórsetedi.
1. Baǵban kóktemde qýraǵan butaqtardy kesedi. 2. At jegilgen arba keledi. 3. Asqardyń týǵan kúnine dostary dop syılady. 4. Aspandy qoıý bult qaptady. 5. Aqyn óleń jazdy. 6. Áýejaıdan álemniń ár qalasyna ushaqtar ushady. 7. Qustar aǵashty zıankesterden qorǵaıdy.
Sergitý kezeńi.
Qyzyqty gramatıka.
«Bir sózben atańdar» oıyny. Jalpy synyp ujym birigip oryndaıdy.
Tóbe shashy tik turdy (qoryqty)
Júrek jutqan adam (batyl)
Betinen oty shyqty (uıalý)
It ólgen jer (alysta)
Tas baýyr (meıirimsiz)
Tasy órge domalady. (baǵy jandy)
Jer soǵyp qalý (ókiný)
Tilinen bal tamdy (sheshen)
4 - jattyǵý boıynsha berilgen taqyryptyń sýretter arqyly áńgime qurastyrady. Qurastyrǵan mátinnen etistikterdi taýyp, astyn syzady jáne etistikterdiń qaı sóz tabymen baılanysyp turǵanyn syzba túrinde kórsetedi.
Ú. Refleksıalyq – baǵalaý kezeń.
♦ Úlken oıyn
«Tabıǵat tal besik»
♦ Sýrettegi zattardy olardyń qımylyn bildiretin sózdermen qosyp jaz.
Úİ. Sabaqty qorytyndylaý
Suraqtar:
1. 1. Qandaı sózder etistikke jatady?
1. 2. Etistikke qandaı suraqtar qoıylady?
1. 3. Etistiktiń qandaı túrlerin bilesińder?
Úİİ. Úıge tapsyrma.
Úİİİ. Baǵalaý.