InfoHub Logo

Fızıka pánin oqytýdy maqal - mátelderdi paıdalaný
Jospar
1. Kirispe
2. Negizgi bólim
1. 1. Halqymyzdyń salt - dástúr, ádep - ǵuryp elementterin fızıka sabaǵynda qoldaný
1. 2. Ulttyq oıyndar – fızıka sabaǵynda
1. 3. Maqal - mátel – halyq danalyǵynyń aıǵaǵy
3. Qorytyndy

Kirispe
Tabıǵattaǵy tirshilik ataýlynyń ósip - ónýi, damý kózi – onyń tamyry, adam balasynyń sanasynyń damý kózi – onyń tili. Tamyrsyz ósimdik ataýly kóktemeıdi, ana tilinsiz urpaq jetilmeıdi. Ana tiliniń ýyzyna qanbaǵan, onyń bulaǵynan nár almaǵan urpaqtyń barshasynyń boıynan izgiliktiń nyshandaryn tabý múmkin emes, óıtkeni jastarymyz halyqtyq pedagogıkadan, ulttyq salt - dástúrimizden, rýhanı baılyǵymyzdan qol úzip ketken urpaqtyń ókili.

Qaıta qurý elimizdegi ulttar men ulystardyń ulttyq sana - sezimin damytýǵa jaǵdaı jasady. Ulttyq mádenıettiń, tildiń, dástúrdiń qaıta óristeýine qýatty serpin berdi.
Qazaq halqy óziniń búgingi kúnin baǵalaı otyryp, ótken ómirine kóz salý, tarıhı tájirıbeden sabaq alý, mádenı dástúrlerin, ozyq ádet - ǵurpyn, ómir saltyn zertteý, olardy urpaqtan urpaqqa mura etip jetkizý máselelerimen ustazdar qaýymy da muqıat shuǵyldana bastady. Halyqtyń tirnektep jınaǵan oqý - tárbıe isiniń baı tájirıbesin asa tıimdi, shyǵarmashylyqpen qoldana bilý – árbir ustazdyń mindeti.

Halyqtyq pedagogıkalyq negizgi kózder maqsaty – óziniń baı tarıhı tájirıbesine súıene otyryp, keler urpaqty eńbekke, óner – bilim mashyqtaryn meńgerýge, otbasy, aýyl – aımaqtyń, Otanyn súıýge, ar - namysyn qorǵaýǵa jáne taǵy basqa da izgi adamgershilik qasıetterge baýlý.
Qoǵamymyzdyń erteńgi bolashaǵy – mektep jasyndaǵy jas jetkinshekter. Olardy halyqtyq salt - dástúrdi, ádep - ǵuryptardy qasterleýge, qurmetteýge úıretken abzal. Óz halqynyń mol murasyn, ulttyq erekshelikterin bilýdiń adam bolyp qalyptasýyna berer paıdasy zor. Urpaǵyn oılamaıtyn halyq bolmaıdy. Onsyz ósip - óný, ilgerileý joq. Halyqtyq oqý - tárbıe isiniń negizgi maqsaty – jalpy adamdy, eń aldymen balany sulýlyq habardar ete otyryp tárbıeleý. Oqý men tárbıe aldynda ata - ana da, tárbıeshi men ustaz da, adamdy qorshaǵan ujym da, tipti kóshedegi kezdeısoq halyq ta jaýap beredi. Sol sebepti fızıka pánin oqytýdaǵy mysaldy alystan izdemeı - aq halqymyzdyń paıdalanyp kelgen ulttyq qural - saımandaryn, ulttyq ataýlaryn qoldanýǵa bolady.

Halyqtyq pedagogıka men halyqtyq psıhologıa taǵylymdaryn paıdalaný, fızıka pániniń ár taraýlarynan ótkizilgen sabaq túrleri oqýshylardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn, belsendiligin arttyryp, taraýlardy pysyqtaý kezeńin sapaly ótkizýge, materıaldy tolyq meńgerýge kómektesedi.
Halqymyzdyń salt - dástúr, ádep - ǵuryp elementterin fızıka sabaǵynda qoldaný
Qazaqtyń ádep - ǵuryp, salt - sanasynda kezdesetin keıbir elementterdi fızıka sabaǵynda qoldanýǵa bolady. Biz osydan jazý - syzýy bolmaǵan halqymyzdyń tabıǵat qubylystaryn durys túsine bilgendigin, kórgendigin, danyshpandyǵyn ańǵaramyz. Mysaly, 7 - synypta «Dıfýzıa qubylysy» taqyrybyn ótkende aıran uıytý, qurt qaınatý, nan ashytý qalaı oryndalatynyn aıtyp ketken oryndy. Aıran uıytqanda nemese nan ashytqanda sýdyń jyly bolýy, temperatýra joǵary saıyn molekýlalardyń bir zattan ekinshi zatqa ótýi shapshań júretinin kóremiz. «Qysym» taqyrybyn ótkende babalarymyzdyń aǵash qazyqtyń ushyn nege úshkir etip jasaǵanyn túsindirgen tıimdi.
8 - synypta «Jylý ótkizgishtik» taqyrybyn oqytqanda maldyń, ańnyń terilerinen tikken kıimderdiń jylýdy jaqsy saqtaıtynyn bilgenin, baılanysty tulyp, ishik tigip kıgenderin túsindirý kerek.
Sondaı - aq 9 synypta «Nútonnyń qozǵalys zańdaryn» ótkende qazaqtyń ulttyq sport oıyndary – «Arqan tartý», «Kúsh synaý», taǵy basqalaryn aıtsa, sabaqtyń mazmuny baıyp, qundylyǵy artady, oqýshylardyń bilimi molaıady.
9, 11 synyptarda «Mehanıkalyq tolqyndar» taraýyn ótkende dombyranyń qalaı dybys shyǵaratyn aspap ekenin aıta ketý kerek. Aldymen tynyshtyqta turǵan ishekti tepe - teńdigin buzyp terbeltemiz, ekinshiden ishektiń terbelisi aýaǵa berilip, ol arqyly dybys bizge jetedi, úshinshiden dombyranyń bettik taqtaıy da terbeliske túsedi. Dombyramen birge qobyzdyń qalaı dybys shyǵaratynyna toqtala ketken jón.
Endi 10 - synypta «Broýndyq qozǵalys» taqyrybyna keleıik. Bul sabaqta da tartymdy etip ótkizýdiń san alýan joly bar. Naqty dálelge júginsek, kúbige aıran piskende maıdyń túsýi, qatty dene bólshekteriniń suıyqtaǵy qalyqtaǵan qozǵalysy ekenin jatyq tilmen áńgimelegen jón.
11 - synypta «Spektrler» taqyryby týraly. Munda aq jáne qara tústerdi qalaı paıdalaný kerektigin jan - jaqty uǵyndyrǵan utymdy.
Ulttyq oıyndar – fızıka sabaǵynda
Oqýshylardyń basym kópshiligi fızıka pánin tek qaptaǵan jalań formýlalar, zańdylyqtar dep túsinedi. Osy sebepten de fızıka sabaǵynda halyqtyq pedagogıka negizinde ulttyq salt - dástúrlerdi ýaǵyzdap, jas urpaq sanasyna darytýdy, osy arqyly pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrýdy maqsat etken jón. Halyqtyq pedagogıkanyń bir salasy – ulttyq oıyndar. Birinshiden oıyn sergitý sáti bolsa, ekinshiden oqýshylar oıynǵa qatysý úshin óz bilimderin únemi tolyqtyryp otyrady.
Oıynda ár túrli baǵytta júrgizilip otyrady. Mysaly, birde oqýshy jalpy ótilgen teorıalar men anyqtamalar boıynsha jarysqa tússe, taǵy birde uly fızık ǵalymdardyń ómiri jaıly aıtysady. Oıyndar oqýshylardyń bilim deńgeıin kóterip qana qoımaı bir - birimen dostyqqa, joldastyqqa, adamgershilikke tárbıeleıdi, ultyna degen ystyq yqylas pen sezimin oıatady.
Jalpy oıynnyń ýaqyty 5 - 10 mınýttan aspaýy kerek. Sondaı - aq bir oqýshy nemese muǵalimniń ózi oqýshylardyń jaýabynyń durys ne burysyn belgilep otyrsa, oqýshy alatyn baǵa ádil sheshiledi.
Endi osy oıyndardyń qalaı ótýine toqtalaıyq:
1. Ańshylar.
Oıynǵa 12 oqýshy qatysady. 2 oqýshy ańshy, 10 oqýshy úırek bolady. Úırekter ańshylarǵa suraq qoıady. Eger ańshy durys jaýap berse, úırekti atyp alǵany. Ár ańshyǵa 10 suraq qoıylady. Eger ańshy
10 úırek atyp alsa – 5;
8 ne 9 úırek atyp alsa – 4;
4 ne7 úırek atyp alsa – 3;
1 - ne 2 úırek atyp alsa - 2 degen baǵalar qoıylady. Oıyn 10 mınýttan aspaýy kerek.
2. Alaman báıge.
Bul oıynǵa synyptaǵy barlyq oqýshy qatysady. Árbir oqýshy qaǵazǵa fızıkalyq teorıalar men anyqtamalar jazady. Oıynǵa 5 ne 7 mınýt beriledi. Ýaqyt bitkende kimniń kóp jazǵanyna baılanysty baǵa qoıylyp, qorytyndylanady.
Sonymen qatar basqa da, mysalǵa, oramal tastaý, teńge alý, saqına salý, arqan tartý sıaqty oıyndardy uıymdastyrýǵa bolady.
Maqal - mátel - halyq danalyǵynyń aıǵaǵy.
Belgili bir taqyrypty ótken kezde mysal retinde qajetti maqaldy keltire otyryp, onyń tárbıelik jáne fızıkalyq mánine túsiniń bergen óte paıdaly. Mysaly, 8 - synypta «Kebý jáne kondensasıa» taqyrybyn ótkende «Aýzy kúıgen úrlep ishedi» degen maqaldy oqýshylarǵa aıtý kerek. Maqaldy tárbıelik máni, jibergen qateni ekinshi ret qaıtalamaı der kezinde qorytyndy jasaýǵa meńzese, fızıkalyq turǵysynan ystyq nárseni úrlesek, kebý prosesi tezdetilip, onyń temperatýrasynyń tómendeıtinin uǵýǵa bolady. Osy sıaqty basqa da maqal - mátelderdi taqyrypqa saı aıtyp otyrsa, oqýshylardyń ulttyq sana - sezimin oıatýǵa, damytýǵa berer áseri kóp.
Balanyń oılaný, tanymdyq, bilimdilik uǵymdar men túsinikterdi oı eleginen ótkizip, tujyrym jasap, sheshimge kelýde tapqyrlyq pen dúnıetanymdyq dárejesin baıqaý úshin jumbaq sheshkizýdiń mańyzy zor. Mysaly,
Qozǵalysqa keltirip,
Jyldamdyǵyn beredi.
Ólshemderin qarasań,
Nútonǵa keledi. (Kúsh)

Joǵalmaıdy eshqashan,
Túrlendirseń eger de.
Basqa kúıge aýyssa,
Jumys isteıdi árqashan. (Energıa)

Qorytyndy
Muǵalimniń shyǵarmashylyq izdenispen jańasha júrgiziletin kúrdeli jumysy – fızıka pánine halyqtyq, ulttyq salt - dástúrlerdi, ulttyq ataýlardy, ulttyq til órnekterin, ulttyq oıyndardy kóptep qoldana bilý. Sabaqty tartymdy, qyzyqty ótkizý muǵalimniń shyǵarmashylyq jumysyna, talantyna, bilimine baılanysty. Eger muǵalim sabaqta bir taqyrypty oqytýda shákirtterdi oılandyrýǵa, tájirıbe jasap, oǵan qorytyndy jasaı bilýge, sóılesý mádenıetin damytýǵa kóńil aýdarsa, qazirgi jetkinshek jete bile bermeıtin uǵym túsinigin búgingi ómirge janastyra kóńil aýdartsa, sol arqyly tanymdyq maqsat qoıady. Ǵasyrlar boıy kúndelikti turmysta qazaq halqy fızıka iliminiń ataýlaryn, saltyn, dástúrin qoldanyp kelgen, qoldana beredi de.