InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Maǵjan Jumabaev «Batyr Baıan»poemasyn taldaý
Sabaqtyń maqsaty:
a) Maǵjan poemalaryna taldaý jasaý, ádebıet teorıasymen ushtastyrý, poemanyń tarıhılyǵy, aqynnyń obraz jasaýdaǵy sheberligi.
á) Oqýshynyń shyǵarmashylyq qabiletin damytý, sóz astaryna úńilip maǵynany túsindirý, túıindi oı aıta bilýge, ózindik pikir qalyptastyrýǵa úıretý.
b) Týǵan jerge degen sezimderin qalyptastyra otyryp, súıispenshiligin arttyrý, eliniń adal azamaty bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: iskerlik daǵdyny qalyptastyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Slaıd, beınetaspa, kespe qaǵazdar.
Sabaqtyń barysy: İ uıymdastyrý kezeń
İİ ótkenge sholý
İİİ úı jumysy túıindeme arqyly tekserý
Syzba
İÚ jańa taqyryp M. Jumabaev «Batyr Baıan» poemasyn taldaý
«Batyr Baıan» - aqyn shyǵarmalarynyń ishindegi eń áserli, aqynnyń ǵajaıyp sýretkerlik talantyn meılinshe tanytqan poema. Aqyn poema jazýdaǵy maqsatyn bylaı túsindiredi:
Júregim, men zarlymyn jaralyǵa,
Sum ómir abaqty ǵoı sanalyǵa.
Qyzyl til qolym emes kisendeýli,
Sondyqtan janym kúıip janady da.
... Ertegi ýatpaı ma balany da.
Sóz sıqyry ǵoı, jazbaı ma jarany da.
Iá, sóz qudiretin túsingen adamǵa aqyn monologynyń aıtary mol. Bul joldardan zaman beınesi de, aqynnyń aýyr kúrsinisi de, sóz qudiretin baǵalaý da kórinis tapqan.
Bul poema - órshil rýhta jazylǵan psıhologıalyq poema. Baıannyń batyrlyǵy, onyń mahabbaty, adamgershiligi, ashýy qyzǵanyshy, yza - kúıigi, ókinishi, qalmaqtan kek alýy, ajaly shyǵarmanyń on boıynda aqynnyń almas tilimen jarqyraı ashylǵan.

1 - tapsyrma.
İ Túıinniń toqsan túrli sheshýi bar,
Ádemi ertegideı baıaǵyda.
Ádemi ótkendi oılap aınymasam,
Sum ómir kúshti ýyn aıady ma?
Aqynnyń jany nege jaraly? Aqyn ómiri sol kezdiń aýr shyndyǵyn poemanyń basyndaǵy aqyn monologyn, ıaǵnı óz kúı – sezimin tolǵaýdan kórine me?

İİ Ertegi ýatpaı ma balany da,
Sóz sıqyr ǵoı, jazbaı ma jarany da.
Poemanyń qudiretti tiline kóńil aýdar, sóz qudireti týraly óz pikiriń?

İİİ Kóksheniń kóz jibersem alabyna,
Saryarqa – sary darıa qıyry joq.
Kez bolsyn qandaı qyran talady da,
İshinde sary darıa kóz toqtatar.
Kókshetaý - Saryarqanyń araly da.
Kúni keshe buǵy, maraly qoısha órgen ólke nelikten asaý, erke ańdarynan jurdaı? Jel ótpeıtin qyzyl aǵashy búginder nege jap - jalańash?
Maǵjan poemalarynda keıipkerleri tarıhı tulǵa bolyp kelýi jaıdan jaı emes. Aqyn keıipkerler arqyly qazaqtyń bar bolmysyn asha bilgen. Sózimiz dáleldi bolý úshin taǵy bir poemaǵa oıysyp kórelik.

2 - tapsyrma
İ. Poemanyń keıipkerlerine taldaý
Kúnderde sonaý qara tapsyrǵan el,
Taǵdyryn Abylaıdaı danasyna.
Poemadan Abylaı beınesin ash.«Ejelden Abylaıda eki sóz joq» degen sıpat Abylaıdyń qandaı qasıetine berilgen baǵa?
İİ. «Jıyldy óńsheń noıan yǵaı - syǵaı». Poemada aqyn batyrlar obrazynyń galereıasyn jasaý úshin qandaı sóz qoldanystaryn paıdalanǵan?
İİİ. Narkesken, órtteı esken, qaıtpas bolat,
Baıansyz qanatymdy qalaı jaıam...
... Birin aıt, bárin aıt ta - Batyr Baıan,
Týǵanda «Alashym!» - dep eńirep edi.
Baıan obrazy poemada qalaı somdaǵan? Mysaldarmen dálelde.
Poemanyń tili
Epıtetter
Sum ómir, qý ómir, qyran kóz, tas júrek, Buıra sypsyń qaraǵaı, naıza qıa, tolqyny tuńǵıyq jyr, sum sadaq
t. b
Teńeýler.
Ertegideı, Mekkedeı, ashýy jaýǵan qardaı, jolbarystaı, kóshken bulttaı, qara tastaı, jibekteı, oq jalyndaı, ash bórideı, sýdaı tasty, aq suńqardaı.
Metaforalar:
Ómir abaqty, sóz sıqyr, Saryarqa - sary darıa, Býrabaı – Arqa araly, tiliń shaıan, shańy - bult, kókjal qart qyran.

Bekitý.
Arqanyń seli, jeli, shóbi,
Erlerdi umytpasa, el de umytpas Oı tujyrym jasaý.

Ne kórsem de, alash úshin kórgenim,
Maǵan ataq ultym úshin ólgenim - dep aqyn aıtpaqshy rýhshyl alash ulynda otty jalyn ár keýdege sáýle tógýi tıis.
Baǵalaý.
Úıge:
«Baıannyń izderi máńgilik, halyqqa sáýle bop taraıdy» taqyrybyna shyǵarma jazý.