- 05 naý. 2024 03:31
- 178
Ǵ. Músirepovtyń «Borandy túnde» áńgimesi
Sabaqtyń taqyryby: Ǵ. Músirepovtyń «Borandy túnde» áńgimesi
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik maqsaty: Shyǵarmanyń mazmunyn meńgeredi, jospar qurady, taqyrybyn uǵynady, keıipkerler beınesin ashady, óz pikirin qorǵaıdy, salt - dástúrdiń mánin túsinedi, pikir alysady, taldaıdy, keıipkerler beınesin jınaqtaıdy, qorytyndy jasaıdy;
Damytýshylyq maqsaty: Mátinmen jumys júrgizý arqyly mysaldar keltirip, qosymsha málimetter izdestiredi, tanymdyq qabiletterin damytady, oılaný nátıjesinde óz oıyn tıanaqtaıdy, ony dáleldi túrde jetkizedi, basqalardyń pikirin syılap, onymen sanasady, birneshe oıdy salystyrady, qarama - qarsy qoıady;
Tárbıelik maqsaty: Adamgershilikke, halyqtyq salt - dástúrdi bilýge baýlý;
Sabaqtyń túri: Praktıkalyq oqýǵa negizdelgen izdenis.
Tıpi: iskerlik pen biliktilik daǵdylaryn qalyptastyrý.
Kórnekiligi: slaıd.
Pánaralyq baılanys: tarıh, qazaq tili, etnografıa.
Qural - jabdyqtar: paraqshalar, ınterbelsendi taqta.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi
1. Oqýshylarmen sálemdesip, sabaq ázirligin baqylaý.
2. Sabaqtyń maqsatyn aıtý. Sabaqtyń ereksheligi strategıalyq baǵytta júrgiziledi.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: mazmunyn aıtý, suraq - jaýap uıymdastyrý, birin - biri tolyqtyrý.
1. «Erkin jaýap» strategıasy.
Beriletin suraqtar:
- Áńgime kimniń atynan baıandalady?
- Áńgimege arqaý bolǵan qandaı oqıǵa?
- Áńgimege sender qandaı ataý berer edińder?
- Qaısar qalyńdyǵyn alyp qashýǵa nege májbúr boldy?
- Máseleni basqasha jolmen sheshýge bolmas pa edi?
İİİ. Úı tapsyrmasyn bekitý:
2. «Túsiný» strategıasy
Sabaǵymyzdy jazýshy ómirimen baılanystyramyz. Ol úshin ınterbelsendi taqtadaǵy myna hronologıalyq kesteni toltyramyz.
Ǵ. Músirepovtyń ómirinen hronologıalyq keste
Ǵ. Músirepovtyń «Borandy túnde» áńgimesi. júkteý
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik maqsaty: Shyǵarmanyń mazmunyn meńgeredi, jospar qurady, taqyrybyn uǵynady, keıipkerler beınesin ashady, óz pikirin qorǵaıdy, salt - dástúrdiń mánin túsinedi, pikir alysady, taldaıdy, keıipkerler beınesin jınaqtaıdy, qorytyndy jasaıdy;
Damytýshylyq maqsaty: Mátinmen jumys júrgizý arqyly mysaldar keltirip, qosymsha málimetter izdestiredi, tanymdyq qabiletterin damytady, oılaný nátıjesinde óz oıyn tıanaqtaıdy, ony dáleldi túrde jetkizedi, basqalardyń pikirin syılap, onymen sanasady, birneshe oıdy salystyrady, qarama - qarsy qoıady;
Tárbıelik maqsaty: Adamgershilikke, halyqtyq salt - dástúrdi bilýge baýlý;
Sabaqtyń túri: Praktıkalyq oqýǵa negizdelgen izdenis.
Tıpi: iskerlik pen biliktilik daǵdylaryn qalyptastyrý.
Kórnekiligi: slaıd.
Pánaralyq baılanys: tarıh, qazaq tili, etnografıa.
Qural - jabdyqtar: paraqshalar, ınterbelsendi taqta.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi
1. Oqýshylarmen sálemdesip, sabaq ázirligin baqylaý.
2. Sabaqtyń maqsatyn aıtý. Sabaqtyń ereksheligi strategıalyq baǵytta júrgiziledi.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: mazmunyn aıtý, suraq - jaýap uıymdastyrý, birin - biri tolyqtyrý.
1. «Erkin jaýap» strategıasy.
Beriletin suraqtar:
- Áńgime kimniń atynan baıandalady?
- Áńgimege arqaý bolǵan qandaı oqıǵa?
- Áńgimege sender qandaı ataý berer edińder?
- Qaısar qalyńdyǵyn alyp qashýǵa nege májbúr boldy?
- Máseleni basqasha jolmen sheshýge bolmas pa edi?
İİİ. Úı tapsyrmasyn bekitý:
2. «Túsiný» strategıasy
Sabaǵymyzdy jazýshy ómirimen baılanystyramyz. Ol úshin ınterbelsendi taqtadaǵy myna hronologıalyq kesteni toltyramyz.
Ǵ. Músirepovtyń ómirinen hronologıalyq keste
Ǵ. Músirepovtyń «Borandy túnde» áńgimesi. júkteý