InfoHub Logo

Taqyryby: Ǵaryshqa sapar
Maqsaty: a) bilimdiligi: Oqýshylarǵa 12 sáýir – Búkil dúnıejúzilik kosmonavt jáne avıasıa kúni merekesi jaıynda túsinik berý, bilimderin tolyqtyrý.
á) tárbıeligi: Oqýshylarǵa estetıkalyq áser bere otyryp, ónerdi súıýge, uqyptylyqqa baýlý. Qazaqtyń ǵaryshkerlerin umytpaýǵa, este saqtaýǵa úıretý.
b) damytýshylyǵy: Oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn qyzyqty oıyndar arqyly oıatý jáne sana sezimin damytý.
Kórnekiligi: Aspap, DVD, oqýlyq, shar,
Ádisi: baıandaý, áńgimeleý, suraq - jaýap, án aıtý
Túri: jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ótý barysy: İ. Uıymdastyrý
• Oqýshylarmen sálemdesý;
• Oqýshylardy túgeldep, jýrnalǵa belgileý;
• Oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý.

İİ. Ótkendi qaıtalaý
Shattyq sheńberge jınalaıyq. Ortaǵa óz esimimizdi aıtyp, Bas árpinen bastalatyn sóz aıtý kerek. Oqýshylarǵa paraqsha taratylady. Paraqshadaǵy beınelengen sýretke baılanysty topqa bólinedi.
1. Dombyra, ishekti aspaptar
2. Jetigen, kóp ishekti aspap
Búgingi sabaǵymyz 4 beketten turady.
«Úı tapsyrmasy» beketi
Shardaǵy bilim kózi
Sózjumbaqtar kemesi
İİİ «Jańa sabaq» beketi
Oı tastaý satysy
Mýzyka tyńdaý bólimi
Daýys jattyqtyrý bólimi
Ándetý bólimi
İÚ. «Tapsyrmalar» beketi
Ú. «Sabaqty bekitý» beketi
Zymyran suraqtar

Úı tapsyrmasyn suraý.
Shardaǵy bilim kózi. Bul topty tańdaý jerebe arqyly anyqtalady.. Úrlengen shardy toptan bir oqýshy shyǵyp, árbir suraqqa jaýap berý kerek., eger jaýap bere almasa, ekinshi toptyń oıynshysy jalǵastyrady. Barlyq shardy jaryp shyqqan top jeńiske jetedi.
Saıystyń suraqtary:
1. Bı óneri degenimiz ne?
2. Qazaqtyń ulttyq bı óneri neshege jikteledi? 3 - ke
( Ulttyq bı, aspap/q bı mýzykasy, án bı mýzykasy)
3. Ertedegi bı túrlerin atap, jaz
( Qoıan, Utys, Búrkit bıi, Qarajorǵa, Qamajaı t. b)
4. HİH ǵasyrda ómir súrgen belgili óner ıeleri, bıshilerden kimderdi bilesiń? ( Raqymberdi, Zárýbaı, Raqym Asylbekuly)
5. «Utys» bı jarysy týraly ne túsindiń? (Jarysyp bıleý)
6. Qazaqtyń ulttyq bı ónerin jańa satyǵa kótergen bıshi kim?
(Shara Jıenqulova.)
7. Ulttyq bı óneriniń órkendeýine úles qosqandar óner adamdary....
8. «Aımaqtar alamany» teleshoýda Atyraýdan qatysqan bıshi.
9. Qazaq memlekettik án – bı ansámblderi (Saltanat, Gúlder)
10. Shara qandaı qazaq operalarynda bı kórinisterin oryndaǵan?( jalbyr, Qyz Jibek, Er Tarǵyn opera
Oı qozǵaý bólimi Bı óneri týraly túsinik berý

Sózjumbaqtar kemesi. Kemeniń janynda ár túrli ádemi jazýlar bar onda bylaı delingen. Sózjumbaqtyń sheshýi arqyly búgingi jańa taqyrybymyz ashylady.
Q a r a j o r Ǵ a
B o l A t
Z á R ý b a ı
U t Y s
Sh a r a
R a Q y m b e r d i
S a l t A n a t
S o l
R A q y m
A s P a p
Sh u ǵ y l A
R e

№ 1 1. Qazaqtyń ulttyq bıi
2. Daryndy, óner ıesi Aıýhanovtyń esimi
3. Qoıan bıin oryndaǵan ónerli jigit
4. Jarys bıi qalaı atalady?
5. Jıenqulovanyń esimi
6. Toǵyz túıeniń ústinde sekirip bılegen ónerli jan
7. Án bı ansamblin ata
№2 1. Notanyń bes syzyǵy ornalasqannan keıin ne ornalasady?
2. « Qarajorǵa», « Orteke» bılerin asqan sheberlikpen bılegen kim?
3. Dombyra, qobyz, adyrna bulardy qalaı ataımyz
4. Saparǵalıqyzynyń esimi, oralman bıshi
5. Nota

İİİ «Jańa sabaq» beketi
12 sáýir - Búkildúnıejúzilik ǵaryshkerlik jáne avıasıa kúni. 1957 jyldyń aqpan aıynda dúnıe júzinde tuńǵysh ret konstrýktor S. P. Korolevtiń basshylyǵymen jasalǵan jasandy jer serigi ǵaryshqa shyǵaryldy.
1961 jyly 12 sáýirde adam balasy tarıhynda taǵy bir jańalyq búkil álemdi dúr silkindirdi. Tuńǵysh ǵaryshker Iýrıı Gagarın « Vostok» kemesimen ǵaryshqa ushqan bolatyn.
Ǵarysh kemesi – ári úı, ári ǵylymı laboratorıa. Munda ǵaryshkerler turyp jumys isteıdi.
1991 jyly 2 qazanda tuńǵysh qazaq ǵaryshkeri Toqtar Áýbákirov ǵarysh tórine samǵady. Al ekinshi ret Talǵat Musabaev ǵaryshqa 1994 jyly baryp qaıtty. Talǵat Musabaev Abaıdyń « Aıttym sálem, Qalamqas ánin oryndaǵan eken. 1998 jáne 2001 jyldary da ǵaryshqa sapar shekti, zertteýmen jumystarmen aınalysty. Ǵarysh álemi jónindegi jańalyqqa nazar salaıyq.
Qazaqstan telearnasynyń «Ǵarysh keńistiginde» jýrnalıs Mádıdiń jańalyǵyn tyńdatý. (vıdeo kórinis)
Mýzyka tyńdaý bólimi. « Kosmonavt» Orystyń balalarǵa arnalǵan áni
Daýysty jattyqtyrý beketi “ Bra – bre – brı, bro – brý, brý - bro, brı - bre - bra(do – re - mı - fa – sol, sol – fa - mı - re - do)
Ándetý bólimi « Kosmonavt bolamyz»
áni: S. Muhamedjanov, Óleńi: Sh. Muhamedjanov

İÚ «Tapsyrmalar» beketi
Bul bekette eki toptyń barlyǵyna birdeı tapsyrma beremin.
Sol tapsyrmany tez arada tobymyzben oryndap shyǵý kerek.
1)«Qyzyqty kosmos kemesi» Bul eki topqa tapsyrma beriledi. Bul tapsyrma rebýstardyń sheshimin tabý ( sheshýi: Talǵat Musabaev, Talǵat Áýbákirov)
2) Sýretshiler kosmos korabli. Bul bólimnen ótý úshin ár top ózine berilgen tapsyrmany muqıat oryndaý kerek.
İ top “Ǵarysh keńistiginde”
İİ topqa “Meniń týǵan aýylym”

Sergitý sáti... Qarajorǵa bıin bıleý (Vıdeo arqyly)

Ú «Sabaqty bekitý» beketi
Zymyran suraqtar
Suraqtary
ıá joq
1. Ǵarysh kemesi – ári úı, ári laboratorıa ma?

2. 1957 jyly naýryz aıynda S. P. Korolevtiń basshylyǵymen jasalǵan jasandy jol serigi ǵaryshqa shyǵaryldy ma?
3. 12 sáýir – Búkil dúnıejúzilik ǵaryshkerler jáne avıasıa kúni.
4. Tuńǵysh ǵaryshker Iý. Gagarın “Vostok “ korablimen ǵaryshqa usha almady.
5. Ǵaryshta zertteý jumystarymen aınalyspaıdy ma?
6. Qazaqtyń tuńǵysh ǵaryshkeri T. Áýbákirov 1991 jyly qazannyń 2 - sinde álem tuńǵıyǵyna samǵady.
7. Talǵat Musabaev ǵaryshqa úsh ret sapar shekti.
8. Ǵaryshker Talǵat aǵamyz Abaıdyń ánin oryndady ma?

Úİ. Qorytyndylaý. Búgingi sabaqtan men....
• Men búgin ne úırendim?
• Ne unady?
• Unamaǵan jer boldy ma?
Qandaı usynysyń bar

Úİİ. Baǵalaý
Úİİİ. Úıge tapsyrma. Qazaqtyń ǵaryshkerleriniń ómiri týraly mánjazba jazyp kelý.
Búgingi sabaqta úırengen jańa ánimizdiń sózin jattaýǵa.