- 05 naý. 2024 00:40
- 226
Mozaıka. Sańyraýqulaq
Synyby 1
Pán – eńbekke baýlý
Sabaqtyń taqyryby: Mozaıka qurastyrýdy úırenemiz: «Sańyraýqulaq»
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: oqýshylardy túrli - tústi qaǵaz qıyndylarynan sańyraýqulaq japsyrmalaýǵa úıretý. Qaıshymen jumys isteý daǵdysyn
qalyptastyrý, qaýipsizdik erejelerin saqtaýǵa úıretý;
b) damytýshylyq: qoldyń usaq bulshyq etterin jetildirý, kózben mólsherleı bilýge, qaǵazdy únemdi paıdalanýǵa daǵdylandyrý.
Alǵan bilimin is júzinde qoldana bilý arqyly oı - órisin damytyp, óz oıyn tolyq jetkize bilýge baýlý, sózdik qoryn molaıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin shyńdaý;
v) tárbıelik: oqýshylardyń eńbekke degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, óziniń jumys ornyn uqypty ustaýǵa baýlý, estetıkalyq talǵampazdyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń ádisteri: kórsetý, suraq - jaýap, túsindirý, oıyn, ınteraktıvti ádister, t. b.
Sabaqtyń kórnekiligi: eńbek, oıyn quraldary, ereje, slaıd, t. b.
Tehnıkalyq quraldary: mýltımedıalyq qural, noýtbýk.
Pánaralyq baılanys: ana tili, matematıka, qorshaǵan orta, beıneleý óneri, t. b.
Sabaqtyń barysy:
a) Psıhologıalyq daıyndyq:
Sálemetsiz be?! Esensiz be?! Amansyz ba?! Bizdiń synybymyzǵa qosh kelipsiz!
á) Muǵalim: balalar, qazir bolatyn sabaǵymyz - eńbekke baýlý. Bizge búgin qonaqtar kelipti. Sabaǵymyz búgin erekshe bolmaq. Olaı bolsa sabaǵymyzdy «Úndeme, biraq qaıtala» degen oıynmen bastaıyq.
Maqsaty: oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
Sharty: muǵalim sabaqqa qajetti quraldardy kórsetedi, oqýshylar úndemeı óz orynda otyryp quraldaryn kórsetýi tıis.
a) «Negizgi túster qyzyǵy» oıyny.
Maqsaty: oqýshylardyń bilim deńgeıin anyqtaý.
Sharty: tústerdiń ishindegi suraqtarǵa jaýap beredi.
Suraqtary:
1. Qaǵaz degenimiz ne?
2. Qaǵazdyń qasıetterin ata.
3. Qaǵazdyń túrlerin ata.
á) «Janýardy tany» oıyny.
Maqsaty: oqýshylardyń este saqtaý qabiletin anyqtaý.
Sharty: kóbelek týraly málimetterdi eske túsirý.
Jasaǵan kóbelekteri týraly suraý.
b) Sergitý sáti.
a) Qyzyǵýshylyǵyn oıatý: «Kim tez tabady?»
Maqsaty: oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Sharty: sýrette berilgen kóbelekterdi sanaý, erekshe kóbelekti tabý.
á) Oı qozǵaý: sańyraýqulaq týraly ne bilemiz?
b) Aqparattyq málimet.
a) Mozaıka qurastyrý týraly aıtý.
á) Slaıdpen jumys.
b) Muǵalimniń kórsetýi.
a) Qaýipsizdik erejeleri:
Qaıshymen jumys jasaý qaýipsizdigi
1. Eńbek sabaǵyna arnalǵan ushy doǵal qaıshyny paıdalan.
2. Qaıshyny tek Óz jumys ornyńda ǵana paıdalan.
3. Qaıshynyń ushyn joǵary qaratyp ustama.
4. Qaıshyny ashyq kúıinde qaldyrma.
5. Ekinshi adamǵa qaıshyny jabyq túrinde saby jaǵymen usyn.
6. Qaıshymen qıý kezinde júrme, eshkimge jaqyndama.
7. Qaıshynyń almasyna zer salyp qı.
8. Jumys sońynda qaıshyny qabyna salyp qoı.
Jelimmen jumys jasaý qaýipsizdigi
1. Jelimniń qaqpaǵyn abaılap ash.
2. Qaǵazǵa uqypty, kereginshe jaq.
3. Artyǵyn súrtkishpen alyp tasta.
4. Qolyńdy súrtkishpen súrt.
5. Jumys sońynda qaqpaǵyn jaýyp, ornyna qoı.
Qylqalammen jumys jasaý qaýipsizdigi
1. Qylqalamdy qajetti ýaqytta ǵana usta.
2. Qylqalamdy durys usta.
3. Qylqalamnyń ushymen qaǵazdy abaılap úz.
4. Qylqalamdy eshkimge nusqama.
5. Jumys sońynda qylqalamdy ornyna sal.
á) Praktıkalyq jumys.
1 - top: qaıshymen qıý arqyly mozaıka qurastyrý.
2 - top: qylqalammen úzý arqyly mozaıka qurastyrý.
3 - top: qaǵazdy maıdalap jyrtý arqyly mozaıka qurastyrý.
b) Sergitý sáti.
v) «Sańyraýqulaq» sózin býynǵa bóldirý, tasymaldatý, áripterinen sóz quratý.
a) Balalar, búgingi jumys unady ma?
á) Ne jasap úırendik?
b) Kórme uıymdastyrý.
v) Jumys ornyn jınaý.
Oqýshylardy madaqtaý, nusqaýlar aıtý.
Pán – eńbekke baýlý
Sabaqtyń taqyryby: Mozaıka qurastyrýdy úırenemiz: «Sańyraýqulaq»
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: oqýshylardy túrli - tústi qaǵaz qıyndylarynan sańyraýqulaq japsyrmalaýǵa úıretý. Qaıshymen jumys isteý daǵdysyn
qalyptastyrý, qaýipsizdik erejelerin saqtaýǵa úıretý;
b) damytýshylyq: qoldyń usaq bulshyq etterin jetildirý, kózben mólsherleı bilýge, qaǵazdy únemdi paıdalanýǵa daǵdylandyrý.
Alǵan bilimin is júzinde qoldana bilý arqyly oı - órisin damytyp, óz oıyn tolyq jetkize bilýge baýlý, sózdik qoryn molaıtý, shyǵarmashylyq qabiletterin shyńdaý;
v) tárbıelik: oqýshylardyń eńbekke degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, óziniń jumys ornyn uqypty ustaýǵa baýlý, estetıkalyq talǵampazdyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń ádisteri: kórsetý, suraq - jaýap, túsindirý, oıyn, ınteraktıvti ádister, t. b.
Sabaqtyń kórnekiligi: eńbek, oıyn quraldary, ereje, slaıd, t. b.
Tehnıkalyq quraldary: mýltımedıalyq qural, noýtbýk.
Pánaralyq baılanys: ana tili, matematıka, qorshaǵan orta, beıneleý óneri, t. b.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
a) Psıhologıalyq daıyndyq:
Sálemetsiz be?! Esensiz be?! Amansyz ba?! Bizdiń synybymyzǵa qosh kelipsiz!
á) Muǵalim: balalar, qazir bolatyn sabaǵymyz - eńbekke baýlý. Bizge búgin qonaqtar kelipti. Sabaǵymyz búgin erekshe bolmaq. Olaı bolsa sabaǵymyzdy «Úndeme, biraq qaıtala» degen oıynmen bastaıyq.
Maqsaty: oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
Sharty: muǵalim sabaqqa qajetti quraldardy kórsetedi, oqýshylar úndemeı óz orynda otyryp quraldaryn kórsetýi tıis.
II. Jalpy bilimdi tekserý
a) «Negizgi túster qyzyǵy» oıyny.
Maqsaty: oqýshylardyń bilim deńgeıin anyqtaý.
Sharty: tústerdiń ishindegi suraqtarǵa jaýap beredi.
Suraqtary:
1. Qaǵaz degenimiz ne?
2. Qaǵazdyń qasıetterin ata.
3. Qaǵazdyń túrlerin ata.
á) «Janýardy tany» oıyny.
Maqsaty: oqýshylardyń este saqtaý qabiletin anyqtaý.
Sharty: kóbelek týraly málimetterdi eske túsirý.
Jasaǵan kóbelekteri týraly suraý.
b) Sergitý sáti.
III. Jańa bilimdi úırenýge daıyndyq
a) Qyzyǵýshylyǵyn oıatý: «Kim tez tabady?»
Maqsaty: oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Sharty: sýrette berilgen kóbelekterdi sanaý, erekshe kóbelekti tabý.
á) Oı qozǵaý: sańyraýqulaq týraly ne bilemiz?
b) Aqparattyq málimet.
IV. Jańa bilimdi túsindirý
a) Mozaıka qurastyrý týraly aıtý.
á) Slaıdpen jumys.
b) Muǵalimniń kórsetýi.
V. Jańa bilimdi bekitý
a) Qaýipsizdik erejeleri:
Qaıshymen jumys jasaý qaýipsizdigi
1. Eńbek sabaǵyna arnalǵan ushy doǵal qaıshyny paıdalan.
2. Qaıshyny tek Óz jumys ornyńda ǵana paıdalan.
3. Qaıshynyń ushyn joǵary qaratyp ustama.
4. Qaıshyny ashyq kúıinde qaldyrma.
5. Ekinshi adamǵa qaıshyny jabyq túrinde saby jaǵymen usyn.
6. Qaıshymen qıý kezinde júrme, eshkimge jaqyndama.
7. Qaıshynyń almasyna zer salyp qı.
8. Jumys sońynda qaıshyny qabyna salyp qoı.
Jelimmen jumys jasaý qaýipsizdigi
1. Jelimniń qaqpaǵyn abaılap ash.
2. Qaǵazǵa uqypty, kereginshe jaq.
3. Artyǵyn súrtkishpen alyp tasta.
4. Qolyńdy súrtkishpen súrt.
5. Jumys sońynda qaqpaǵyn jaýyp, ornyna qoı.
Qylqalammen jumys jasaý qaýipsizdigi
1. Qylqalamdy qajetti ýaqytta ǵana usta.
2. Qylqalamdy durys usta.
3. Qylqalamnyń ushymen qaǵazdy abaılap úz.
4. Qylqalamdy eshkimge nusqama.
5. Jumys sońynda qylqalamdy ornyna sal.
á) Praktıkalyq jumys.
1 - top: qaıshymen qıý arqyly mozaıka qurastyrý.
2 - top: qylqalammen úzý arqyly mozaıka qurastyrý.
3 - top: qaǵazdy maıdalap jyrtý arqyly mozaıka qurastyrý.
b) Sergitý sáti.
v) «Sańyraýqulaq» sózin býynǵa bóldirý, tasymaldatý, áripterinen sóz quratý.
VI. Jańa bilimdi qorytý.
a) Balalar, búgingi jumys unady ma?
á) Ne jasap úırendik?
b) Kórme uıymdastyrý.
v) Jumys ornyn jınaý.
VII. Baǵalaý
Oqýshylardy madaqtaý, nusqaýlar aıtý.