Ibn-Sına. Sýsyn ishý tártibi
Oqýshylardy salaýatty ómirge, densaýlyǵy myqty bolýǵa tıis sý týraly túsinik bere otyryp, bilimderin keńeıtý.
2. Oqýshylardyń oı - órisin, qyzyǵýshylyǵyn, sózdik qoryn molaıtyp, baılyǵyn damytý.
3. Oqýshylardy salaýatty ómir súrýge, sýǵa shomylý arqyly deni saý adam, tabıǵatty qorǵaýǵa, súıýge tárbıeleý.
Túri: Jańa sabaq, aralas sabaq.
Ádisteri: túsindirý, áńgimeleý, baıandaý, kórnekilik, boljaý, oı túıindeý, shyǵarmashylyq tapsyrmalar berý.
Pánaralaq baılanysy: dúnıetaný, beıneleý óneri, qazaq tili.
Sabaqtyń kórnekiligi: Ibn - Sınanyń sýretteri, derekter, sý týraly beınebaıan, slaıdtar, ınteraktıvti taqta, mýzyka.
1. Uıymdastyrý. Psıhologıalyq daıyndyq slaıdtar № 4 - 5
Sálemetsizder me, qonaqtar! Qasıetti beısenbi kúni
Sáttilikke tolsyn. Búgingi alǵan baǵamyz,
Kileń bestik bolsyn. «Búgingi kúnimiz jarqyn bolsyn»- dep sabaǵymyzdy bastaımyz.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý slaıdtar №6 - 7 Sáıkestendirý.
1. İ. Jansúgirovtyń óleńi qalaı atalady?
A) Tabıǵat Á) Jazǵyturym B) Jer - ana
2 «Maqtanshaq bulaq» áńgimesindegi oqıǵa jyldyń qaı mezgilinde bolǵan?
A) Kóktem Á) Jaz B) Qys
3 Úlkenmin ǵoı men endi
Jýdym búgin edendi... sózderi qaı óleńnen alynǵan?
A) Kel, balalar, oqylyq Á) Segizinshi naýryz kúni B) Jer - ana
4. «Tabıǵatty búldirmeıik» óleńinde ne týraly aıtylǵan?
A) aýyl kórinisi Á) tabıǵatty qorǵaý B) kóktem mezgili týraly
5. «Qarlyǵashtyń qasıeti» dep atalǵan mátinnen úzindini tap.
A)... Bul sonda uıa las bolmasyn degeni me?
Álde, adamdardyń basyna túsip, ústin búldiredi degeni me eken?...
Á)... Uıyqtap, demalyp kelgen Arman onyń ústine syrǵanaq tepti....
B)... Jańbyr tolassyz jaýyp tur....
3. Jańa sabaq slaıd №. 8
a) Jumbaq sheshý.
Aıaǵy joq jorǵalaıdy, júredi,
Aýzy da joq syńǵyrlaıdy, kúledi.
Onsyz biraq jer betinde tirlik joq
Aıtyńdarshy osyny kim biledi? (sý)
b) Sý týraly beınebaıan.
v) Sý týraly asosıasıa qurý jáne jazý slaıd №.- 9. Oqýshylar sýdyń tússiz, móldir ekenine, onyń aǵatynyna, juǵatynyna, jabysatynyna jáne tabıǵatta 3 kúıde kezdesetinin dep tómendegideı ınteraktıvti taqtada jazady:
Bul taqyrypty ótý barysynda oqýshylardy topqa bólemin slaıd № 10. Toptastyrý №- 11 - 13 slaıdtar toptardyń attary. 4. Kirispe áńgime slaıdtar №14 - 15 - 16. Ábý Álı ıbn - Sına (Avısenna)
Ábý Álı ıbn - Sınanyń aty - jóni Ábý Álı Qusaın ıbn - Abdolla ıbn - Sına. Ol 980 jyly Buqar qalasynyń mańyndaǵy Afshana qystaǵynda tájiktiń otbasynda dúnıege kelgen. Bul tusta Buqar Orta Azıadaǵy asa iri mádenı ortalyqtardyń biri bolatyn. Ábý Álıdi bes jasynda Buqardaǵy mektepke oqýǵa beredi. Ábý Álı on jasynda qurandy túgel jatqa aıtatyn bolady, gramatıka, stılısıka, poetıka sıaqty pánderdi meńgeredi. Osydan keıin búkil Buqarǵa belgili fılosof Natılıden logıka, fılosofıa, matematıka, zań ǵylymdary boıynsha dáris (sabaq) alady. Geometrıany Evklıd boıynsha, al astronomıany Ptolomeı boıynsha ózdiginen oqyp - úırenýge kirisedi. Ol, ásirese, medısınamen qatty áýestenedi. Ejelgi grektiń uly dárigerleri Gıppokrat, Galen, Shyǵys medısına bilgirleriniń eńbekterin oqýǵa úlken zeıin qoıady. Sonymen Ábý Álı 18 jasqa jetpeı - aq bilgin, zerdeli oqymysty atanady. On segiz jasynda Ábý Álı Arıstoteldiń danyshpandyq muralaryn ıgerýge kirisedi. Horezmniń saıası jaǵdaıy, Mahmud Ǵaznaýıdiń ozbyrlyqtary Ábý Álıdi Horezmnen de ketýge májbúr etedi. Tarıhshylardyń aıtýynsha, Ábý Álı óziniń ǵylymı - fılosofıalyq traktattarynyń basym kópshiligin osy kezeńde jazǵan. Olar – «Medısına negizderi», «Saýyǵý kitaby» t. b. Onyń ózi jazǵan (ol onyń alǵashqy 30 jylyn qamtıdy) jáne onyń shákirti Djýrdjanı jalǵastyrǵan ómirbaıany saqtalǵan. Óziniń shyqqan tegi týraly Ibn Sına bylaı dep jazady: «Meniń ákem Balhadan, Nýha ıbn Mansýranyń bılik jasaǵan samanıdasy kezinde Buharaǵa kóship kelip, onda tóreler keńesinde jumys istedi. Onyń qaramaǵyna Buhara óńirindegi aýdannyń ortalyǵy Harmaısanany beredi. Hýseın 5 jasqa kelgende (Ibn Sınany ata - anasy solaı dep ataǵan), sol kezdegi Shyǵystyń iri ortalyqtarynyń biri Buharaǵa kóship keledi. Balany bastapqy musylman mektep - maktabka ornalastyrady. Hýseın hatyb Ýbaıdynyń eń kishi shákirti boldy. Óziniń sırek kezdesetin qabiletimen erekshelendi, onyń ana tili parsy - dary bolsa da, arab tiliniń gramatıkasyn meńgerip aldy. Óziniń úıden oqytatyn muǵalimi Abý Abdallah Natılıdiń jetekshiligimen oılaý týraly ǵylymdy, evklıdtik geometrıany, astronomıany oqı bastady. Oqýdyń sonshalyqty tabysty jalǵasqany, shákirti muǵalimnen ozyp, keıde ony tuıyqqa tirep qoıatyn. Ibn Sına basynan ótkizgen jaǵdaılar qıyn boldy. Birneshe ret qýǵynǵa ushyrap, abaqtyǵa jabyldy. Úıin tonaǵan kezde, ǵalymnyń kóptegen eńbekteri joǵalyp ketti. Keıbir jumystaryn Ibn Sına uzaq jol júrgen kezde, at ústinde otyryp jazdy. Óziniń kúsh - jigeri jáne ǵajap jadysy arqyly, qajetti ádebıetti paıdalaný múmkindiginen aırylsa da, Ibn Sına ǵylymı, ádebı jáne dárigerlik qyzmetin toqtatpady. Ómirdiń qıyn soqpaqtary densaýlyǵyna áser etip, 1037 jyly 57 jasynda 18 maýsymda qaıtys boldy. Álemge aty áıgili ǵalymdardyń ishinde Ibn - Sınanyń orny erekshe. Óıtkeni ol kemeńger oıshyl, asqan aqyn bolýymen qatar dáriger de edi. Uly dáriger Ibn - Sına densaýlyq týraly keıbir eńbekterin óleńmen de jazǵan.
5. Oqýlyqpen jumys slaıd №17. (Óleńdi mánerlep oqý - ár toptan 1 oqýshy).
6. Jańa bilimdi bekitý.
1 - top. - Óleńde ne týraly aıtylǵan?
2 - top - Sýdyń tirshilik úshin qandaı mańyzy bar?
3 - top - Taza sýdyń paıdasy týraly aıtyp ber.
Sý týraly biletin óleńderińdi jatqa aıtý.
Sergitý sáti.- slaıd №18
7. Sý týraly maqal - mátel aıtý.- jeton berilip otyrylady. Slaıd №19 - 20
8. Sabaqty qorytý maqsatynda ár topqa tapsyrma beremin: Dáptermen jumys. Slaıd №21
I top - esse jazady avtorlyq oryndyqqa ıe bolyp 1 - oqýshy oqıdy.
II top - sýret salady - sýretin qorǵaıdy
III top - óleń shyǵarady - óleńin oqıdy
9. Tapsyrmany oryndaǵanda mýzykasymen slaıd kórsetý. «Sý - ómir kózi»
ESSE «Sý - ómir kózi»
5 joldy óleń:
Sý
Móldir, tússiz
Aǵady, juǵady, jabysady
Ol bizge óte qajet
Sýsyn
10. Baǵalaý. Slaıd №22 Oqýshylardy baǵalaý - jetondaryn sanaý, baǵalaý paraǵyna engizý, ortaǵa shyǵyp, ár oqýshynyń qolyna áripterden quralǵan «Jaraısyńdar!» degen sózben oqýshylardy madaqtaý jáne sýsynnyń túr - túrin syıǵa tartý.
11. Úı tapsyrmasy. Slaıd №23 - 24
1. Óleńdi mánerlep oqý.
2. Sý, densaýlyq týraly maqal - mátel jınaý.
2. Oqýshylardyń oı - órisin, qyzyǵýshylyǵyn, sózdik qoryn molaıtyp, baılyǵyn damytý.
3. Oqýshylardy salaýatty ómir súrýge, sýǵa shomylý arqyly deni saý adam, tabıǵatty qorǵaýǵa, súıýge tárbıeleý.
Túri: Jańa sabaq, aralas sabaq.
Ádisteri: túsindirý, áńgimeleý, baıandaý, kórnekilik, boljaý, oı túıindeý, shyǵarmashylyq tapsyrmalar berý.
Pánaralaq baılanysy: dúnıetaný, beıneleý óneri, qazaq tili.
Sabaqtyń kórnekiligi: Ibn - Sınanyń sýretteri, derekter, sý týraly beınebaıan, slaıdtar, ınteraktıvti taqta, mýzyka.
1. Uıymdastyrý. Psıhologıalyq daıyndyq slaıdtar № 4 - 5
Sálemetsizder me, qonaqtar! Qasıetti beısenbi kúni
Sáttilikke tolsyn. Búgingi alǵan baǵamyz,
Kileń bestik bolsyn. «Búgingi kúnimiz jarqyn bolsyn»- dep sabaǵymyzdy bastaımyz.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý slaıdtar №6 - 7 Sáıkestendirý.
1. İ. Jansúgirovtyń óleńi qalaı atalady?
A) Tabıǵat Á) Jazǵyturym B) Jer - ana
2 «Maqtanshaq bulaq» áńgimesindegi oqıǵa jyldyń qaı mezgilinde bolǵan?
A) Kóktem Á) Jaz B) Qys
3 Úlkenmin ǵoı men endi
Jýdym búgin edendi... sózderi qaı óleńnen alynǵan?
A) Kel, balalar, oqylyq Á) Segizinshi naýryz kúni B) Jer - ana
4. «Tabıǵatty búldirmeıik» óleńinde ne týraly aıtylǵan?
A) aýyl kórinisi Á) tabıǵatty qorǵaý B) kóktem mezgili týraly
5. «Qarlyǵashtyń qasıeti» dep atalǵan mátinnen úzindini tap.
A)... Bul sonda uıa las bolmasyn degeni me?
Álde, adamdardyń basyna túsip, ústin búldiredi degeni me eken?...
Á)... Uıyqtap, demalyp kelgen Arman onyń ústine syrǵanaq tepti....
B)... Jańbyr tolassyz jaýyp tur....
3. Jańa sabaq slaıd №. 8
a) Jumbaq sheshý.
Aıaǵy joq jorǵalaıdy, júredi,
Aýzy da joq syńǵyrlaıdy, kúledi.
Onsyz biraq jer betinde tirlik joq
Aıtyńdarshy osyny kim biledi? (sý)
b) Sý týraly beınebaıan.
v) Sý týraly asosıasıa qurý jáne jazý slaıd №.- 9. Oqýshylar sýdyń tússiz, móldir ekenine, onyń aǵatynyna, juǵatynyna, jabysatynyna jáne tabıǵatta 3 kúıde kezdesetinin dep tómendegideı ınteraktıvti taqtada jazady:
Bul taqyrypty ótý barysynda oqýshylardy topqa bólemin slaıd № 10. Toptastyrý №- 11 - 13 slaıdtar toptardyń attary. 4. Kirispe áńgime slaıdtar №14 - 15 - 16. Ábý Álı ıbn - Sına (Avısenna)
Ábý Álı ıbn - Sınanyń aty - jóni Ábý Álı Qusaın ıbn - Abdolla ıbn - Sına. Ol 980 jyly Buqar qalasynyń mańyndaǵy Afshana qystaǵynda tájiktiń otbasynda dúnıege kelgen. Bul tusta Buqar Orta Azıadaǵy asa iri mádenı ortalyqtardyń biri bolatyn. Ábý Álıdi bes jasynda Buqardaǵy mektepke oqýǵa beredi. Ábý Álı on jasynda qurandy túgel jatqa aıtatyn bolady, gramatıka, stılısıka, poetıka sıaqty pánderdi meńgeredi. Osydan keıin búkil Buqarǵa belgili fılosof Natılıden logıka, fılosofıa, matematıka, zań ǵylymdary boıynsha dáris (sabaq) alady. Geometrıany Evklıd boıynsha, al astronomıany Ptolomeı boıynsha ózdiginen oqyp - úırenýge kirisedi. Ol, ásirese, medısınamen qatty áýestenedi. Ejelgi grektiń uly dárigerleri Gıppokrat, Galen, Shyǵys medısına bilgirleriniń eńbekterin oqýǵa úlken zeıin qoıady. Sonymen Ábý Álı 18 jasqa jetpeı - aq bilgin, zerdeli oqymysty atanady. On segiz jasynda Ábý Álı Arıstoteldiń danyshpandyq muralaryn ıgerýge kirisedi. Horezmniń saıası jaǵdaıy, Mahmud Ǵaznaýıdiń ozbyrlyqtary Ábý Álıdi Horezmnen de ketýge májbúr etedi. Tarıhshylardyń aıtýynsha, Ábý Álı óziniń ǵylymı - fılosofıalyq traktattarynyń basym kópshiligin osy kezeńde jazǵan. Olar – «Medısına negizderi», «Saýyǵý kitaby» t. b. Onyń ózi jazǵan (ol onyń alǵashqy 30 jylyn qamtıdy) jáne onyń shákirti Djýrdjanı jalǵastyrǵan ómirbaıany saqtalǵan. Óziniń shyqqan tegi týraly Ibn Sına bylaı dep jazady: «Meniń ákem Balhadan, Nýha ıbn Mansýranyń bılik jasaǵan samanıdasy kezinde Buharaǵa kóship kelip, onda tóreler keńesinde jumys istedi. Onyń qaramaǵyna Buhara óńirindegi aýdannyń ortalyǵy Harmaısanany beredi. Hýseın 5 jasqa kelgende (Ibn Sınany ata - anasy solaı dep ataǵan), sol kezdegi Shyǵystyń iri ortalyqtarynyń biri Buharaǵa kóship keledi. Balany bastapqy musylman mektep - maktabka ornalastyrady. Hýseın hatyb Ýbaıdynyń eń kishi shákirti boldy. Óziniń sırek kezdesetin qabiletimen erekshelendi, onyń ana tili parsy - dary bolsa da, arab tiliniń gramatıkasyn meńgerip aldy. Óziniń úıden oqytatyn muǵalimi Abý Abdallah Natılıdiń jetekshiligimen oılaý týraly ǵylymdy, evklıdtik geometrıany, astronomıany oqı bastady. Oqýdyń sonshalyqty tabysty jalǵasqany, shákirti muǵalimnen ozyp, keıde ony tuıyqqa tirep qoıatyn. Ibn Sına basynan ótkizgen jaǵdaılar qıyn boldy. Birneshe ret qýǵynǵa ushyrap, abaqtyǵa jabyldy. Úıin tonaǵan kezde, ǵalymnyń kóptegen eńbekteri joǵalyp ketti. Keıbir jumystaryn Ibn Sına uzaq jol júrgen kezde, at ústinde otyryp jazdy. Óziniń kúsh - jigeri jáne ǵajap jadysy arqyly, qajetti ádebıetti paıdalaný múmkindiginen aırylsa da, Ibn Sına ǵylymı, ádebı jáne dárigerlik qyzmetin toqtatpady. Ómirdiń qıyn soqpaqtary densaýlyǵyna áser etip, 1037 jyly 57 jasynda 18 maýsymda qaıtys boldy. Álemge aty áıgili ǵalymdardyń ishinde Ibn - Sınanyń orny erekshe. Óıtkeni ol kemeńger oıshyl, asqan aqyn bolýymen qatar dáriger de edi. Uly dáriger Ibn - Sına densaýlyq týraly keıbir eńbekterin óleńmen de jazǵan.
5. Oqýlyqpen jumys slaıd №17. (Óleńdi mánerlep oqý - ár toptan 1 oqýshy).
6. Jańa bilimdi bekitý.
1 - top. - Óleńde ne týraly aıtylǵan?
2 - top - Sýdyń tirshilik úshin qandaı mańyzy bar?
3 - top - Taza sýdyń paıdasy týraly aıtyp ber.
Sý týraly biletin óleńderińdi jatqa aıtý.
Sergitý sáti.- slaıd №18
7. Sý týraly maqal - mátel aıtý.- jeton berilip otyrylady. Slaıd №19 - 20
8. Sabaqty qorytý maqsatynda ár topqa tapsyrma beremin: Dáptermen jumys. Slaıd №21
I top - esse jazady avtorlyq oryndyqqa ıe bolyp 1 - oqýshy oqıdy.
II top - sýret salady - sýretin qorǵaıdy
III top - óleń shyǵarady - óleńin oqıdy
9. Tapsyrmany oryndaǵanda mýzykasymen slaıd kórsetý. «Sý - ómir kózi»
ESSE «Sý - ómir kózi»
5 joldy óleń:
Sý
Móldir, tússiz
Aǵady, juǵady, jabysady
Ol bizge óte qajet
Sýsyn
10. Baǵalaý. Slaıd №22 Oqýshylardy baǵalaý - jetondaryn sanaý, baǵalaý paraǵyna engizý, ortaǵa shyǵyp, ár oqýshynyń qolyna áripterden quralǵan «Jaraısyńdar!» degen sózben oqýshylardy madaqtaý jáne sýsynnyń túr - túrin syıǵa tartý.
11. Úı tapsyrmasy. Slaıd №23 - 24
1. Óleńdi mánerlep oqý.
2. Sý, densaýlyq týraly maqal - mátel jınaý.
You Might Also Like
