InfoHub Logo

AQSH-tyń 8 prezıdenti, Nobel syılyǵynyń 49 laýreaty, Devıd Rokfeller, Bıll Geıts, Mark Sýkerberg – bular, AQSH-tyń eń tanymal ýnıversıtetteriniń biri – Garvard talapkerleriniń keıbiri ǵana.

Árıne, jetistik bárine de kele bermeıdi. Eringen tabysqa jetpeıtini sózsiz. Tómende Garvard stýdentteriniń keıbir yntalandyrý erejeleri:

Búgin eshqashan qaıtyp oralmaıdy!

1. Eger sen qazir uıyqtap ketseń, onda saǵan, árıne, armanyń túsińe kiredi. Eger de, uıqynyń ornyna, sen, oqýdy tańdasań, onda sen armanyńdy ómirde iske asyrasyń.

2. Sen tym kesh dep oılaǵanmen, shyn máninde, áli erte.

3. Oqý azaby, tek ýaqytsha ǵoı. Bilimsizdiń azaby – máńgilik.

4. Bilim –  ol ýaqyt emes. Bilim – ol kúsh.

5. Ómir – ol tek qana oqý emes, biraq, eger ómirdiń osy bóliginen de óte almasań tipti nemenege qabiletiń bar?    

6. Kúsh pen qýat salyp oqyǵanyńnan raqattanýyń múmkin.

7. Tek erte jasaıtyn, tek kúsh salatyn adam ǵana óziniń jetistigimen, erekshe súısine alady.

8. Bárine úlgerý, árkimniń qolynan kele bermeıdi. Biraq, sáttilik, tek ózdiginen jetilýmen jáne batyldyǵymen birge keledi.

9. Ýaqyt zymyrap barady.

10. Búgingi silekeıleriń, erteńgi kóz jastaryń bolady.

11. Bolashaqqa birdeńe sińirgen adamdar – realıser.

12. Seniń jalaqyń, seniń bilimińniń deńgeıimen tikeleı tepe-teń.

13. Búgin, eshqashan qaıtalanbaıdy.

14. Tipti qazir seniń jaýlaryń, kitaptyń betterin qushyrlana ashyp jatyr.

15. Terlemeseń, tabys tappaısyń.

---