InfoHub Logo

Ashyq tárbıe saǵatynyń taqyryby
«Gúldenersiń áli de túrlenersiń, Qazaq tili máńgisiń, osyny bári bilsin!»
Ashyq tárbıe saǵatynyń maqsaty: 2011jyldyń 22 qyrkúıek Til merekesine arnaldy. Bıyl Til merekesine 22 jyl tolyp otyr. Qazaq halqy sheshendik ónerdi joǵary «Óner aldy - qyzyl til» dep uqqan ata - babamyz «ot tildi, oraq tildi» neler dilmár sheshenderdiń ósıet sózderin, taban aýzynda tappaqtap aıtqan aqyl - naqylǵa toly aqyndardyń tolǵaý, termelerin áldeneshe ǵasyrlar boıy jadynda saqtap, ony máńgilikke paıdaǵa jaratý.
Tárbıelik máni: Oqýshylardyń ana tiline degen súıispenshiligin arttyrý. Ár halyqtyń ana tili - bilimniń kilti... bizdiń jastarymyz ana tiline jetik, bilimdi, mádenıetti bolýǵa baýlý.
Dıktor: Kesh jaryq, qurmetti teledıdar kórermenderi! Ádettegideı sársenbi kúni qorytyndy jańalyqtarmen tanys bolyńyzdar. Stýdıada áriptesim: Zeınýr Baýyrjanuly
Qasymdaǵy áriptesim: Álıa Talǵatqyzy
Dıktor: Aptanyń basty jańalyqtary:
Táýbanyń basy Táýelsizdik bolyp, ulttyq tildiń, dástúrdiń, salt - sananyń myzǵymas tiregi bolǵan táýelsizdigimizdiń 21 jyldyǵy qarsańynda, jylma - jyl búkil qazaqstandyqtar toılap kele jatqan tól merekemiz «Til merekesi» búgingi jańalyǵymyzdyń basty taqyryby bolmaq.
Til qasıetti, qudiretti, de kıeli. Bul qasıetter boıǵa ananyń aq sútimen darıdy. Til óshpeıdi, qandaı qıyndyqta da óz urpaǵynyń qanyna, janyna óz uryǵyn tógip, ómirsheń kúı keshe beredi.
Kirshiksiz qardaı saqtańdar
Qazaqtyń tili ǵalamat
Ana tili arym, ımanym
Amanat saǵan, urpaq, amanat.
Táýelsizdik tilekteriniń biri - til. Til - halqymyzdyń qazynasy, san ǵasyrlyq júrip ótken jolymyzdyń shejiresi. Egemendigimiz baıandy bolsyn dep, ulttyq rýhymyzǵa óris tilep, týǵan tilimizdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz kerek dep júrgen Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik tiliniń atasy, aqyn Muhtar Shahanovtyń qazaq tiliniń qoldaý aksıasynan túsirilgen tilshi Zúlfat Salaýatqyzynyń reportajyna qulaq túrińizder.
(Ekrannan M. Shahanovtyń sóılegen sózi jiberiledi.)
Dıktor: «Halqyn súıgen - saltyn da súıer» degendeı, mundaı mereke – bir halyqtyń ulttyq baılyǵy. Sol sebepti ony halyqtyń óz urpaǵy qasterleı bilse, basqalary da moıyndary haq. Jurt aldynda sóıleý, sheshendik, tapqyrlyq óner osyndaı jandy, ónegeli ister arqyly boıǵa sińbek. Mine, osyndaı jaǵdaılardy bizdiń qazirgi urpaǵymyz, iz basýshy oqýshylarymyz bilip, eskerip, ana tilimizdi ardaqtap júrgen Oraldyq apamyz Saırash Ábishqyzyn sózge tartqan tilshi Álıa Abaıqyzynyń reportajyn tyńdaıyq.
(Ekrannan Álıa apamyzdyń oı - pikiri tyńdalady.)
Dıktor:Oraq aýyzdy, ot tildi jyraýlar poezıasynyń atasy Asanqaıǵy Sábıtuly:
Taza minsiz asyl sóz oı túbinde jatady,
Sý túbinde jatqan tas jel tolqytsa shyǵady.
Oı túbinde jatqan sóz sher tolqytsa shyǵady - dese, Abaı atamyzdyń «Til óneri – dertpen teń» ekendigine jastardy elin, jerin, tilin súıýde óz úlesin qosyp júrgen, aqyn, ánshi, jyraý sheberi, sazger, qoǵam qaıratkeri Bekbolat Tileýhanov Abaıdyń «Segiz aıaq» óleńinen bolashaqta egemendi el bolyp, halyq bolyp qalýymyz, myna ósip kele jatqan siz ben bizge baılanysty deıdi.
(Ekrannan B. Tileýhanov «Segiz aıaq» ánin aıtady.)
Dıktor: Ana tilin bilmeýiń, ananyń aryn tókkendeı,
Tildi buzyp sóıleýiń, ózińdi óziń sókkendeı.
Tilde aqylyń boı alsa, tym alysqa barmassyń,
Ana tiliń joıylsa, halyq bolyp qalmassyń,
Bul oraıda Atyraý qalasy, №3 orta mektebi ujymynyń da Til merekesi qarsańynda jasap jatqan ıgi isterin maqtanyshpen ataýymyzǵa bolady. Atyraý qalasy, №3 orta mektebinen túsirilgen beınematerıalǵa zeıin qoıalyq.
Áriptesimiz:Saýle Saǵynǵalıqyzy sóz kezegi ózińizde.
Tilshi: Rahmet. Qurmetti Atyraýlyqtar, №3 orta mektep ujymy jáne oqýshylar! Búgingi «Táýelsizdik tiregi – Til» merekelerińiz qutty bolsyn. Halqymyzdyń bastan ótkergen tarıhynyń ár beti bizge qymbat. Soǵan oraı egemendi qazaq eliniń jylnamasynda óshpesteı oryn alǵan til máselesi tóńireginde jasalyp jatqan jumystar týraly osy mekteptiń dırektory Sársenǵalıeva Janar Úmbetqyzyn sózge tartsaq.
Tilshi:Áńgimeńizge rahmet, mektebińizdegi ustazdaryńyz jáne shákirtterińiz aldyńǵy qatarly oryndardan kórine bersin. Tabys tileımiz.
Tilshi: Osy mekteptiń 10 «a» synyp oqýshylarynyń Til merekesine arnaǵan ózderiniń shyǵarǵan óleńi « Gúldene ber, ana tili» ániniń alǵashqy tusaý keserine kýá bolaıyq.
Tilishi: Ánderińiz tamasha eken. Shyǵarmashylyq jumystaryńyzǵa sáttilik tileımiz.
Dıktor: Ata - anamyz áldılep, Ýatqan bizdi baba til,
Osy tildi jek kórgen dúnıede qalar qur.
Baǵalasań shynymen, baba tili asyl dúr.
Sheshendik naqyldar men tolǵaýlar - dilmar ata – babamyzdyń altynnan soqqan sóz saraıy, til marjany, aqyl oıdyń darıasy, qasıetti ata - babamyzdyń keler urpaqqa aıtyp ketken kir shalmas ósıeti mol mura.
Atyraý qalasynyń turǵyny Dáribaev Ahmet qarıanyń otbasylary «Til merekesin» qalaı qabyldaıtyndyǵyn túsirip qaıtqan áriptesimiz Aızada Qýanyshqyzynyń beıne túsiriliminen.
Tilshi: Ahmet ata! Ásel áje! Sálematsyzdar ma? Búgingi mereke – ózimizdiń týǵan ana tilimizdiń - memlekettik til mártebesine jetken mereke kúni ǵoı, qutty bolsyn!
« Tilim barda, qazaǵym bar, halqym bar,
Dástúrim bar, ata joly, saltym bar» degendeı, til merekesine qandaı tilek aıtasyzdar.
Ahmet qarıa: Qyzym jylyna bir keletin «Ana tili» merekesi qutty bolsyn deımin. Qazaq tili - dara til, dana til, baba til deýge bolady. Til bolmasa, ult bola ma? Ulttyń bolashaǵy tilinde. Elbasymyzdyń jasap jatqan saıasaty, sonyń ishinde Tilge degen jasalynyp jatqan jumystary kóńilge qonymdy. Búkil halyq Prezıdentimizge rıza, aman - saý, til kózden aman júrsin deımiz. Ózim 50 jyldaı munaı salasynda eńbek ettim, eńbegimniń arqasynda zeınetkerlikke shyqtym. Myna báıbishemde densaýlyq salasynda qyzmet etti, ol da zeınetker.
Ásel áje: Aınalaıyn, 4 ul, 4 qyz tárbıeledik, barlyq balalarym №3 orta mektebinen oqyp shyqty. Bir - bir maman ıesi. Osyndaı bıikke jetýleri ustazdarynyń arqasy. Osyny paıdalanyp, mektep muǵalimderine kóp - kóp alǵysymyzdy aıtamyz. Balalarymyz qazaqsha oqydy, jastarǵa aıtar tilegim: balalaryńyzdy qazaqsha oqytyńyzdar deımin.
Mynaý úlken nemerem bıyl 11 - synypta, aty - Aızada, qolymyzdaǵy balamyzdan kishi nemerem - Dıas.
Tilshi: (nemerelerin sózge tartady.) Qazaq tili merekesi týraly ne aıtasyzdar, qazaq tili páni týraly jáne qandaı jaqsy tilekterińiz bar?
Nemere: Atym - Dıas. №3 orta mektebinde 6 - synypta oqımyn. Sabaǵymdy 4 - 5 ke oqyp jatyrmyn. Ózim óleń shyǵarýmen aınalysamyn. Osy merekege myna óleńim bar.
Qazaq tili – zat esim men etistik
Ýa, halaıyq, qashan tilsiz jetistik
Oqýshynyń sózdik qoryn molaıtar
Qazaq tili – baǵa jetpes jetistik
Qazaq tili – bizdiń týǵan anamyz
Anamyzdaı syılap, baǵyp qaǵamyz
Qazaq tilin baǵalasaq, qalaı biz
Ózimizdiń sondaı bolmaq baǵamyz.

Nemere: atym – Aızada. Bıyl 11 - synypta oqyp jatyrmyn. Qazaq tilinen 5 - synyptan beri Aıjamal apaıymyz beredi.
Qazaq tilinen taldaý ádisterin túrli tásilmen, ásirese matematıkalyq jáne satylaı keshendi taldaý tásilin sheber úırendim. Mysaly: «Egemendik» degen sózge fonologıalyq taldaý jumysy


Aldymyzda U. B. T. daıyndyǵy tur. Munyń bir ereksheligi: erejeni bilmeı turyp, taldaý ońaıǵa túspeıdi.
Tilshi:Ahmet ata, áje! Nemerelerińizdiń bilimi óte jaqsy eken. Sizderge tamyry tereńge ketken máýeli báıterekteı, urpaqtaryńyzdyń qyzyǵyn kóre berińizder. Tilim, dinim deıtin saýatty urpaqtaryńyz kóp bolsyn, saý bolyńyzdar.
Qarıa:Qyzym, batamenen er kógerer degen, bata eteıin.
Júrgen jerińizden mol qýanysh kernesin
Ul - qyzymyz erjetip, bilimge qulash sermesin
Táýelsizdik tuǵyrly bolyp, abyroıy órlesin
Tilimiz, dinimiz máńgilik ólmesin. AÝMIN
Dıktor: Áýezdisiń, ásem tili elimniń
Áýenisiń ulan - baıtaq jerimniń
Samǵaı bershi shartarapqa ór úniń – deı kelip, Qurmetti teledıdar kórermenderi, bizde bul merekege shashýsyz kelgenimiz joq, Áriptesim Zeınýr Baýyrjanulynyń sózi men áni Shona Smahanuly men Ábiúırbek Tinálıevtiń «Anamnyń tili» ánin qabyl alyńyzdar.
Dıktor:
Tegin bilmeý - jetesizdik jat maǵan,
Tilim – arym, ol arymnan attaman
Dúnıe esigin sol tilmenen ashqamyn
Kelmeske de sol tilmenen attanam.
Biz qazaq degen mal baqqan elmiz,
Biraq eshkimge soqtyqpaı, jaı jatqan elmiz,
Elimizdiń qut - bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn
dep naızaǵa úki taqqan elmiz.
Basymyzdan sóz asyrmaǵan elmiz.
Sondyqtan da egemen elimizdiń aldynda turǵan kóp mindetterdiń biri - jas urpaqqa ulttyq tárbıe berý, óz ana tilin aıqyn da anyq tereń oqytý jáne soǵan jaǵdaı jasaý.
Dıktor:Gúldenersiń áli de túrlenersiń
Sen máńgisiń, osyny bári bilsin - deı kelip,
Qurmetti teledıdar kórermenderi!
Imanjúzdi adamdaı kúndeı kúlip,
Jaryq dúnıedeı jadyrap sóıleıtin tilimiz máńgilik bolsyn!
Kelesi efırde kezdeskenshe. Baı qýatty bolyńyzdar?
Eskendir Hasanǵalıevtiń «Atameken» áni oryndalady, bári qosylyp aıtady.