InfoHub Logo

Sabaqtyń ataýy: Y. Altynsarın. Salaqtyq.
Ádebıettik oqý
Maqsaty. Kútiletin nátıje
Mátin mazmunyn túsiný.
Mátindegi negizgi oıdy anyqtaý. Synı turǵydan oılaý arqyly óz pikirlerin aıtý, dáleldeýge daǵdylaný.
Sabaqtyń ádisi: esse, «Mıǵa shabýyl», Asosıasıa, ınsıdent strategıasy, «Shańyraq» strategıasy, «Sınkveın», «Pıramıda», «Tabys baspaldaǵy», «Svod kestesi» strategıasy.
Sabaqtyń kórnekiligi: slaıd, Y. Altynsarınniń portreti, sýretter.

Psıhologıalyq ahýal
Sergitý sátin ótkizý.
«Shańyraq» strategıasy arqyly topqa bólý. Top basshylaryn saılaý.
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Úı tapsyrmasy: shaǵyn esse « Ata - anany qurmetteý»
Úı tapsyrmalaryn tekseredi. 3 - 4 balaǵa ózderi jazǵan esselerin oqytady.
Úı tapsyrmasyn bekitý:
Mine balalar, sender «Qadirli ákeler, meıirimdi analar» bólimin aıaqtadyńdar. Osy bólimdegi shyǵarmalar qandaı naqyl sózge negizdelgen dep oılaısyńdar?
«Atańa ne qylsań, aldyńa sol keler».
Olaı bolsa, úlkendi syılap, aıtqanyn tyńdap, qurmet kórsetýimiz kerek.
Formatıvti baǵalaý. «Baǵdarsham»

Maǵynany taný
Interaktıvti taqtadan «Mıǵa shabýyl» strategıasy arqyly halyq aýyz ádebıetine ne jatatynyn eske túsiredi.
Halyq aýyz ádebıeti
↓
ertegiler
ańyzdar
jumbaqtar
sheshendik sózder
jańyltpashtar
tórt túlik týraly
jyrlar
maqal - mátelder
ótirik óleńder

- Endi maqal - mátelden qurastyrylǵan sózjumbaqty shesheıik. Oqýlyqtyń 145 betindegi sózjumbaqty sheshkizedi.
- Osy maqal - mátelderge ortaq qandaı taqyryp berýge bolady?
A) Týǵan jer, Otan týraly
Á) Eńbek týraly
B) Jaqsy, jaman ister týraly
V) Erlik, batyrlyq týraly
Ótken taraýdan adamdyq qasıettiń eń úlkeni ata - anany qurmetteý, aıtqan tilin alý ekenin bildik. Adam boıynda túrli qasıetter bolady. Endeshe búgin biz «Adam bolam deseńiz» degen bólimdi bastaımyz.
«Insıdent» strategıasy boıynsha «Salaq bala» týraly shaǵyn kórinis kórsetiledi.
- Balalar Ernur týraly ne aıtýǵa bolady? Ol qandaı bala?
- Osyndaı bala bolýǵa bola ma?
Olaı bolsa, búgingi ótetin taqyrybymyz Y. Altynsarınniń «Salaqtyq» degen mátini.
- Salaqtyqty qalaı túsinemiz? (asosıasıa qurý)
Salaqtyq
↓
erinshek
kir
jalqaý
las
jýynbaıdy
taza júrmeıdi

Toptyq jumys: mátindi bólikke bólip oqý. Ár bóliktiń shegin ajyratyp oqý.
1 - top Kerimniń salaqtyǵy týraly.
2 - top Kerimniń qotyr bolýy
3 - top Kerimniń tanystarynyń sózi
4 - top Kerimniń aýrýǵa shaldyǵýy.
Sózdik jumysty dápterge jazǵyzý.
Táýir, sazaıy, bálege dýshar bolý

1 - top Tazalyq týraly maqal aıt. Maǵynasyn ash.
2 - top «Pıramıda» ádisi arqyly mátin mazmunyn baıanda
3 - top Mátinniń avtory kim? Ol týraly ne bilesińder?
4 - top «Sınkveın» ádisi arqyly Kerimdi sıpatta
Formatıvti baǵalaý «Baǵdarsham»

Oı tolǵanys
Toptyq jumys
1 - top Avtorǵa hat jazady
2 - top Mátin keıipkerine hat
3 - top Keıipkerge minezdeme
4 - top Svod kestesin toltyrý

Formatıvti baǵalaý «Baǵdarsham».
- Mátinniń negizgi oıy ne?
- Avtordyń negizgi oıyn paıdalanyp, tazalyq, salaqtyq týraly maqal - mátel aıtaıyqshy.
Mine, balalar ózderiń aıtqandaı tazalyq - densaýlyq kepili eken. Al densaýlyq - zor baılyq dep beker aıtylmaǵan. Olaı bolsa, osy tazalyqtyń dostaryn bilip, olarmen árqashan dos bolaıyq. Taza júrsek denimiz de saý bolady. Eshqandaı aýrý da bizge jolamaıdy eken.
Tazalyq dostary ne dep bilemiz? Attaryn atap, sýretterin japsyryp, jumbaqty shesheıik Poster jasatady. ( sý, sý sabyn, taraq, súlgi, aına, sabyn, taza aýa, sport)

Úıge tapsyrma
Ospanhan Áýbákirov týraly derekteme jazý, Sút qalaı uıyqtady? ertegisin oqý. Sútten jasalatyn taǵamdar týraly bilip kelý.
«Tazalyq - densaýlyq kepili» degen taqyrypqa esse jazý.
Baǵalaý
Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý
«Tabys baspaldaǵy» arqyly

Qorytyndylaý
Keri baılanys
- Sabaq senderge unady ma?
- Sabaqtyń utymdy jerleri qandaı boldy?
Búgingi úırengenderiń sender úshin bolashaqta qajet bolady dep oılaısyńdar ma?
Osy taqyrypta taǵy da ne bilgileriń keledi?

Muǵalim: Sh. J. Orazaeva