InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: İ. Jansúgirov «Kúı» poemasy
Maqsaty:
A) Poemanyń sújettik negizine alynǵan kúı ańyzynyń mazmunyn, negizgi ıdeıasyn meńgerte otyryp, qobyzshy tartqan «Bozingen» kúıi, onyń kúı tartý sheberligin tereńirek uǵyndyrý.
Á) Taldaý arqyly oqýshynyń bilim daǵdylaryn damytý. Ádebı dúnıetanymdaryn keńeıtý, qosymsha derekter arqyly pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
B) Óner qudiretin baǵalaýǵa, qazaqtyń kúı óneri men kúıshiligine qurmetpen qaraýǵa, meıirimdilikke, adamgershilikke, eljandylyqqa tárbıeleý.
Túri: dástúrli
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq
Pánaralyq baılanys: án sabaǵy
Ádisteri: jınaqtaý, taldaý, anyqtaý, salystyrý.
Kórnekilikteri: elektrondy slaıdtar, úntaspa, dombyra, kitaptar.

Barysy:
Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýshylarǵa túrli tústi topshamalar tańdatyp, artyndaǵy suraqtarǵa jaýap alý. Sol arqyly tórt topqa bólý.
1. Sáken Seıfýllın qaı jyly, qaı jerde dúnıege kelgen?
2. Sáken Seıfýllınniń anasy men ákesi kim?
3. Sáken qaı jerden bilim alǵan?
4. Sákenniń shyn esimi?
5. Sákenniń poemalaryn ata.
6. Sáken Seıfýllınniń romanyn ata.
7. «Aqsaq kıik» óleńiniń taqyryby men ıdeıasy
8. «Aqsaq kıik» óleńinde aqyn kıiktiń sulý, ári múskin halin qalaı beıneleıdi?
9. «Aqsaq kıik» óleńi qansha býyndy, qandaı uıqasqa qurylǵan?
10. Sandalyp kele jatty aqsaq kıik,
Bir toqtap, anda - sanda álin jıyp...?
Aq bóken saharanyń botakózi,
Atty eken qandaı mergen kózi qıyp?
- degen joldardan metaforany tabyńyz.
11. Qıyrsyz, Betpaqdala... qýraǵan shól...
Jalǵyz - aq syrǵańdaıdy qońyltaq jel.
Meńireý... tiri jan joq... jyp - jylmaǵaı...
El qaıda? El – alysta - shýlaǵan el?
- degen joldardan epıtetterdi tabyńyz.
12. «Aqsaq kıik» óleńinen úzindi oqyńyz.
13. Sáke óz shyǵarmalarynda erlikti, sulýlyqty, adaldyqty jyrlady. Onyń shyǵarmalaryndaǵy sulýlyqtyń sımvoly neler?

İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý
«Oı qozǵaý» strategıasy.
- Balalar, Sákendi biz syrshyl aqyn dep tanımyz. Onyń sezimtel bolyp ósýine týǵan jeriniń tamasha tabıǵaty áser etpeı qoımaǵan eken. Onyń elinde kóptegen ánshi - aqyndar bolǵan eken. Sákenniń alǵash tyńdap, mol áser alǵan jaılary aýyl - aımaǵyndaǵy aqyn, ánshi - dombyrashylardyń óleń aıtý, kúı tartý ónerleri aqynnyń poezıaǵa, án - kúıge qumarlyǵyn erte sergitti.
- Shyn máninde barlyǵymyz da án - jyr tyńdaǵandy jaqsy kóremiz, solaı emes pe? Olaı bolsa kúı tyńdap kóreıik..
- Kúıden qandaı áser aldyq?

İİ. Maǵynany taný
- Búgingi bizdiń jańa taqyrybymyz da osy kúı óneri týraly bolmaq.
Jańa taqyryp İ. Jansúgirov «Kúı» poemasy.
1. Aqynnyń ómir jolyna sholý
1894 jyly burynǵy Qapal ýezi, Aqsý bolysynda (qazirgi Almaty oblysy Aqsý aýylynda) týǵan. Anasynan erte qalǵan İlıas ákesi Jansúgirdiń tárbıesinde ósedi. Jansúgir hat tanıtyn, shaǵataı tilindegi kitaptardy jınaıtyn, ańyz - ertegilerdi, batyrlyq jyrlardy, tarıhı oqıǵalardy, jaqsy biletin, áńgimeshi, dombyrashy bolǵan.
Halqymyzdyń qut - bereke daryǵan, ejelden aqyndyq, batyrlyq, danalyq mekeni Jetisý ólkesiniń perzenti İlıas kókiregine jas kezinen bastap án men jyrdyń, óleń men kúıdiń nebir asyl nusqalary uıalaǵan.
Alǵashqyda ákesinen hat tanyǵan, odan soń molda aldyn kórgen İlıas keıin Qaraǵash degen jerdegi mektepte oqıdy. 1925 jyly Máskeýdegi jýrnalısıka ınstıtýtyna túsip, ony 1928 j bitirip shyǵady. Elge kelip “Eńbekshi qazaq” gazetinde eńbegin jalǵastyrady. Qazaq óneriiń seri aqyny Aqan jaıynda “Qulager” poemasyn, qazaq óneri, kúıin aspandatqan “Kúı”, “Kúıshi” poemasyn jazady. Týǵan dalasy, Otan týraly súıispenshiligin “Dala” poemasynda aqtarady.
İlıas lırıkasynyń asqar shyńy ataqty “Kúı” poemasy. “Kúı” poemasynda ǵasyrlar boıy halqymyzben birge jasasyp, atadan balaǵa mıras bolyp, ýaqyt synynan súrinbeı kelgen, bir ǵasyrlyq shejireniń kýási bolǵan, tıtteıinen İlıastyń qulaǵyna sińisti, júreginiń tórinen oryn alǵan, jazýǵa túrtki bolǵan qasıetti qobyzshylyq dástúr jaıly syr tolǵap, kúıshilik ónerdi dáripteıdi.
2. Óleńdi mánerlep oqý (baıaý kúı áýeni oınalyp, sýretti slaıdtar kórsetiledi)
3. Sózdik jumysy
• Baqaıshaq - aıaqtyń bashpaı tusy.
• Qorda - zattyń úıindisi.
• Aqsham – ińir, apaq - sapaq kez.
• Seleýler – seldireý.
• Óliara – eski aı men jańa aıdyń aralyǵyndaǵy mezgil, ýaqyt.
• Taqym – tizeniń astyńǵy, ishki jaǵy.
• Buıda - túıeniń ne ógizdiń muryndyǵyna taǵylǵan uzyndyǵy 2 - 3 qulashtaı bas jip, baý.
• Úrgenshi - Ejelgi qala, ortaǵasyrlyq Horezm memleketiniń astanasy.
• Sańǵyraǵan – aıqaılaǵan dybys.
• Dabyraýyn – aıqaı – shý, daýryqpa sóz.
Poema - (grekshe poiema - týyndy) ómirde bolǵan, ne bolýǵa tıis kúrdeli qubylystar men keleli oqıǵalardy, alýan - alýan adam taǵdyry men zaman shyndyǵyn kólemdi, jelili, epıkalyq ne lırıkalyq sıpattaǵy óleńmen sýretteý.
«Kýbızm» strategıasy
İ. Josparlaý (shyǵarmaǵa jospar qurý)
Qobyzshy beınesi, «Bozingen» tarıhy, «Kúı kúshti, taýdy - tasty buzatuǵyn»
İİ. Anyqtaý (aqyn qoldanǵan beıneli sózderdi, teńeý, epıtetterdi tabý)
Teńeý Epıtet Keıipteý
Eki kóz jasty ózendeı sorǵalatyp Kúl kórpe, qorda tósek, qara tas, altyn basty, quba qum, qońyr tún, ásem kúı, júırik ún, zarly qobyz, altyn kún, muńdy daýys Keıde kúı, talmaýraǵan, talyqsyǵan,
Keıde ójet, keıde doly albyrtsynǵan,
Syr sýy kóńili bosap, syńqyldaǵan,
Tunjyrap, jeıde, jyńǵyl dym úndemeı,
Kúıinip kókte juldyz jel jylaǵan.
Seleýler jel oıatqan bılegen bı.
İİİ. Zertteý (kúıge tán sıpattardy jınaqtaý)
İÚ. Salystyrý ( S. Seıfýllınniń “Aqsaq kıik” óleńi men İ. Jansúgirovtiń “Kúı” poemasyn salystyrý, ortaq qasıetin tabý)
S. Seıfýllınniń “Aqsaq kıik” óleńi Ortaq qasıeti İ. Jansúgirovtiń “Kúı” poemasy
1. Betpaq dala kórinisi, kıiktiń sulýlyǵyn, mergen qolynan jaralanýy sıpattalady.
2. Jazyqsyz kıiktiń muńy.
3. Óleń Eki aqyn da janýarlar basyndaǵy zar men muńdy sheber, kórkem beıneleıdi.
Syrshyl aqyndar. 1. Qobyzshy Molyqbaı shaldyń erekshe oryndaıtyn kúı, Bozingen zary, kúı qudireti sıpattalady.
2. Ury qolyna túsken ingen zary.
3. Poema

İİİ. Tolǵanys
«Sońǵy sózdi men aıtaıyn» strategıasy.
Búgingi sabaqtan ne túıgenin aýyzsha aıtyp ótý.(oqýshylar dóńgelenip turyp, bir - birine qobyzdy usyný arqyly oılaryn jetkizedi)
Úı tapsyrmasy:
• Poemadan úzindi jatqa oqý.
• «Kúı» poemasy týraly oıtolǵaý jazý
• Shyǵarmanyń kompozısıalyq qurylymyna taldaý jasaý.
• Baǵalaý

Qyzylorda oblysy, Jańaqorǵan aýdany,
Quttyqoja aýyly, № 164 orta mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Taımanova Manat Tamshybaevna