InfoHub Logo

Ybyraı Altynsarınniń ómiri men óleńderiniń kórkemdik ereksheligi
8 synyp
Sabaqtyń maqsaty: Qazaq dalasynyń dara ustazy Ybyraı Altynsarınniń ustazdyq joly men qazaq dalasynyń, keleshek urpaqtyń qamy úshin júrgizilgen eńbekteri týraly oqýshylarǵa túsindire otyryp, sabaqqa degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý.
a) Bilimdiligi: Ybyraı Altynsarınniń adamgershilik, aqyndyq qasıetterin tanytý jáne til sheberligin uǵyndyrý.
á) Damytýshylyq: Oqýshylardyń oı tujyrymdaryn, ádebı til baılyqtaryn, este saqtaý qabiletterin, kórkem sóz oqý sheberligin damytý.
b) Tárbıelik: Aqyn – jazýshylardyń, jalpy ónerdi qurmetteı bilýge, basqa da uly adamdardyń kózqarasyn syılaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń mindetteri: Zeıin qoıyp tyńdaý, mánerlep oqý, mazmundama berý, ónegeli bilim alý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Suraq – jaýap, toptastyrý.
Sabaqtyń kórnekilikteri: Ádebı kitaptar, úlestirmeli qaǵazdar, sýret, búktemeler jáne óleń joldary jazylǵan qaǵazdar.
Pánaralyq baılanys: tarıh, qazaq tili, ádebıet teorıasy.

Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardy sabaqqa ázirleý, oqý qural – jabdyqtaryn tekserý, bir – birine jaqsy tilekter aıtý.
Úı tapsyrmasyn suraý: esse jazyp kelý

Jańa sabaq Ybyraı Altynsarın (1841 – 1889)
Ybyraı Altynsarın – qazaq balalar ádebıetiniń atasy, uly ustaz. Ybyraı Altynsarın 1841 jyly Qostanaı oblysy, Qostanaı aýdanynda dúnıege kelgen. Óz ákesi Altynsary 4 – jasar kezinde qaıtys bolady da, Ybyraı atasy Balqoja bıdiń tárbıesinde ósedi.
1844 jyly Orynborda qazaq balalaryna arnalǵan jeti jyldyq mektep ashý týraly patsha erejesi bekitiledi. Balqoja bı osy ashylmaq mektepke 1846 jyly bes jasar nemeresi Ybyraıdy jazǵyzyp qoıady. 1850 jyly 23 tamyzda orys – qazaq mektebi ashylyp, qazaqtan 30 bala alynady, solardyń biri Ybyraı bolady.
Qazaq balalaryn oryssha oqytý arqyly olardan qazaq dalasyn bıleıtin patsha sheneýikterine kómekshi ákimder daıarlaý maqsatymen ashylǵan mektepke Balqoja bı de nemeresin osy úmitpen bergen. Biraq Ybyraı mektepti jan – jaqty bilim alýǵa paıdalanǵan. Sondyqtan ol sabaqty erekshe yntamen oqıdy. Sóıtip, mektepti 1857 jyly «óte jaqsy» degen baǵamen bitiredi
Ybyraı mektep bitirgennen keıin, atasy Balqoja bıdiń hatshysy bolady. Keıin Orynbor oblysynyń basqarmasyna kishi tilmashtyq qyzmetine aýysady. 1860 jyly Ybyraıǵa Orynbor oblysynyń basqarmasy Torǵaıda qazaq balalary úshin bastaýysh mektep ashýdy tapsyrady, sonymen birge ony osy mektepke orys tiliniń muǵalimi etip belgileıdi. Bul mektep 1864 jyly 8 – qańtarda ashylady. Ybyraı on tórt bala oqytady. ybyraıdyń jazǵan bir hatynda: «On tórt bala oqytamyn. Bala oqytýǵa qoıǵa shapqan ash qasqyrdaı tıistim. Balalarda meniń aıyzymdy qandyryp, oqýdy tez meńgerip aldy» - degen eken.
Ybyraı Altynsarın óz ómiriniń bárin keleshek urpaq úshin arnady. Balalarǵa arnap jazǵan óleńderi, áńgimeleri jáne orys ádebıetterinen aýdarǵan balalarǵa laıyqty kórkem shyǵarmalar da bar. Ybyraı – halqyna bilim berip, mádenıetti el qataryna jetkizýdi armandap, bar ónerin sol jolǵa arnaǵan adam.
Ybyraı Altynsarınniń eń alǵash shyqqan kitaby «Qazaq hrestomatıasy» 1879 jyly Orynborda jaryq kórgen.
Ybyraı Altynsarınniń óleńderi men shyǵarmalary: «Kel, balalar, oqylyq», «Óner – bilim bar jurttar», «Qypshaq Seıitqul», «Asan men Úsen», «Aǵash úı men keıiz úı», «Áı, jigitter», «Zalym tórege», «Ózen», «Jaz». t. b.
Ybyraı Altynsarın 1889 jyly shilde aıynyń 30 – y kúni Qostanaıda dúnıe salady

Sózdikpen jumys
Dúnıege keldi - poıavılsá na svet, rodılsá
Tilmash - perevodchık
Shyǵystanýshy - vostokoved
Aǵartý - prosveshenıe
Daryndy - odarennyı, talantlıvyı
Zıaly – ıntellıgentnyı
Talap - stremlenıe

«Júzden júırik - myńnan tulpar» oıyny
(Maqal - mátel, jumbaqtar arqyly balalardyń qyzyǵýshylyǵyn jáne oılaý qabiletterin damytý)
1. Ashý dushpan.........
2. Kóre - kóre kósem bolar,........
3. Erte turdym - eki aıyr jolǵa tústim (shalbar)
4. Otyz omyrtqa, qyryq qabyrǵa, bárin bastaǵan aýyz omyrtqa (kıiz úı)
5. Aıdyn kólde altyn tas, aý salsa da - alynbas (tis)
6. Túıedeı boı bergenshe,......
7. Jaqsyǵa erseń, jetersiń muratqa,......
8. Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt nury tassyn,..........
1 Slaıd: Ybyraı óleńderine baılanysty kesteler toltyrý
2 Slaıd: Y. Altynsarınniń eńbekteri
3 Slaıd: Y. Altynsarınniń óleńderi.(mánerlep oqý)
Sergitý sáti: «Balapan» bıi
4Slaıd: Y. Altynsarınniń áńgimeleri

Sabaqty bekitý suraqtary «Kim jyldam?» oıyny suraq - jaýap arqyly.
Ybyraı Altynsarın kim? Atasynyń aty kim? Ybyraıdy atasy baýyryna nelikten basty, atasynyń tárbıesinde bolýdyń sebebi. Ybyraı alǵashqy qazaq dalasynda ashylǵan mektepte neshe bala oqytty?

Balalardyń jańa sabaqtan alǵan bilimi, onyń bergen tárbıesi, aqynnyń shyǵarmalarynan jaqsy qasıetterdi óz boıyna sińirý maqsatynda ınsert ádisin qoldanamyn.
6Slaıd: Toptastyrý strategıasy
Balalardyń oılaý qabiletterin damyta otyryp, jańa sabaqty este saqtaý maqsatynda sózjumbaq sheshý.
SÓZJUMBAQ
SÓZJUMBAQ
Ǵ a l Y m
B i l i m g e
O r Y n b o r
A l t y n s a R y
J A z
Q o s t a n a I

1. Y. Altynsarın kim?
2. Y. Altynsarın jastardy nege shaqyrdy?
3. 1850jyly orys - qazaq mektebi qaı qalada ashyldy?
4. Y. Altynsarınniń ákesiniń esimi?
5. Ybyraıdyń tabıǵatqa baılanysty óleńi?
6. Aqyn týylǵan qala?
Sabaqty qorytyndylaý jáne baǵalaý: Qazaq halqynyń uly maqtanyshy, uly ustazy,
tuńǵysh aǵartýshy – ǵalym, sheber jazýshy Ybyraı Altynsarın qalamynan kóptegen mańyzdy kórkem shyǵarmalar týdy. Qazaq dalasyna tuńǵysh ret mektep ashqan Ybyraı Altynsarınniń keleshek urpaq úshin atqarǵan eńbegi kúni búginge deıin óz mańyzyn joıǵan joq.

Úıge tapsyrma: Ybyraıdyń óleńderiniń mazmunyn túsinip kelý. Ybyraıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıly oqyp kelińder. «Ózen» atty óleńin jatqa, mánerlep aıtý. «Dalanyń dara ustazy» atty taqyrypta shaǵyn shyǵarma jazyp kelý.

OQO, Maqtaral aýdany, Qazybek bı a/o, Taýbaı ata aýyly
«№9 M. Jumabaev atyndaǵy jalpy orta mektebi»
Muǵalimi: Týlemetova Naǵıma Ýmırzahovna